/ ENLi 5+5 punkti valimisea langetamise kohta

Eesti Noorteühenduste Liit pani selguse huvides paika 5+5 punkti selle kohta, miks oleks valimisea langetamine kasulik:

 

MIKS PEAB EESTIS SAAMA VALIDA 16-AASTANE?

 

·         Kui ühe Eesti noore (Eesti elanik vanuses 7-26) kohta tuleb 0,78 eakat (Eesti elanik vanuses 65+), siis ühe valimisealise (18-26) noore kohta tuleb 1,42 eakat. Seega on tänases olukorras poliitikute huvi selgelt eakate poole kallutatud. Valimisea langetamisega oleks suhtarv ühe valimisealise noore kohta 1,22 eakat.

·         Katastroofi ei tule. 25 000 16- ja 17-aastast ei suuda üksi ainult enda häältega võimule aidata ühtegi äärmuslast – ka siis mitte, kui nad kõik elaks ühes valimisringkonnas ja valiks ühte kandidaati. 2011. aasta Riigikogu valimiste üle-eestiline 5% künnis oli ligi 29 000 häält.

·         Tuginedes 2009. aastal valminud uuringule, mis käsitles 14-15-aastaste poliitilist küpsust ja suhteid parteidega, väitis Tallinna Ülikooli õppejõud Anu Toots, et 15-aastased on tegelikult palju küpsemad kui enamus täiskasvanuid. Seega langetavad 16- ja 17-aastased noored sama või veelgi küpsemaid otsuseid kui täiskasvanud. Seda toetab ka üldine pilt, kus mitmed õigused ja kohustused langevad nooreni varem kui täisealiseks saamise piir.

·         Kuna kõrgemad õppeasutused asuvad reeglina tõmbekeskustes, annab kohaliku omavalitsuse valimistel hääletamine enne tõmbekeskusse kolimist noorele teatud vastutuse oma kodukoha arendamisel. Selline sidususe tekitamine suurendab ka võimalust, et need noored pöörduvad oma kodukohta hiljem tagasi ja väheneb massiline linnastumine.

·         Austrias on valimisiga 2007. aastast 16. eluaasta peal. Austria kogemus näitab, et noorte huvi poliitika vastu kasvas, noorte valimiskäitumine ei erinenud radikaalselt keskmisest ning noorte teemad tõusid rohkem ühiskondliku huvi keskpunkti. Justiitsministeeriumi 2011. aastal tehtud analüüsis tõdeti, et Austrias ja Saksamaal -kus mõnel liidumaal on valimisiga langetatud 16-le – ei ole tuvastatud valimisea langetamisega seotud negatiivseid tagajärgi.

  


MIS KAASNEB VALIMISEA LANGETAMISEGA?

 

·         Noortele hakatakse ühiskonnas ja seadusloomes rohkem tähelepanu pöörama.

·         Noored muutuvad ühiskondlikult aktiivsemaks: kasvab nende kaasamõtlemine ühiskondlike teemade üle, kaasatus kolmandas sektoris ja seos kodukohaga.

·         Kooli antav kodanikuharidus muutub elulähedasemaks. Seejuures tuleb tagada, et õpetajad jääksid poliitiliselt neutraalseks.

·         Noored saavad väga hea kodanikuharidusliku kogemuse, mis kasvatab nende lojaalsust Eesti ja kodukoha suhtes ning nad harjuvad olema hea kodanikud.

·         Eestis on noored, kelle maailmavaade on keskkooli lõpuks paika loksumas, mistõttu on nad oma edasises haridus- või töökohavalikus kindlamad ja seega edukamad ühiskonnaliikmed.