fbpx

/ Infonurk / Huvikaitse / Tegime ettepanekud koalitsioonilepingusse

ENL koostas ettepanekud hetkel toimuvate koalitsiooniläbirääkimiste eestvedajatele. Ettepanekud põhinevad 2020. aasta kevadel ENLi üldkoosolekul kinnitatud Avaliku Poliitika Strateegiale.

ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Noorte ja noorteühingute eest seismine ning positiivsete muutuste ellukutsumine eeldab plaanide olemasolu nädalate, kuude ja aastate lõikes. 2020. aasta kevadel töötas ENLi liikmeskond välja Avaliku Poliitika Strateegia. Avaliku Poliitika Strateegia elluviimiseks on koostatud tööplaanid – tööplaanides on sõnastatud pikaajalised eesmärgid, mis sisaldavad ENLi olulisemaid väljakutseid kindlate teemade lõikes. Milliseid plaanid noorteühingutel ka ei oleks, mõjutab nende elluviimist alati riiklik suund.

Soovime, et uus koalitsioonilepe oleks tulevikku vaatav ning kodanikele suunatud. Meie eesmärk on, et Eestis elavad inimesed tunneksid end hästi, oleksid terved ning sooviksid ühiskondlikesse arengutesse panustada, seetõttu koostasime ENLi Avaliku Poliitika Strateegia põhjal ettepanekud, mille abil saab riik astuda mitu sammu teadlike ja rahulolevate inimeste suunas.

Eesti Noorteühenduste Liidu ettepanekud on järgmised: 

  1. Toetatakse kvalifitseeritud nõustajate väljaõpet, tagamaks tugispetsialistide olemasolu ning kvaliteetse tervisealase nõustamisteenuse kättesaadavuse.
  2. Valdkondade üleselt tehakse koostööd tõenduspõhise, kogu elukaart hõlmava, toitumis- ja liikumispoliitika kujundamiseks ning rakendamiseks.
  3. Töötatakse välja efektiivsed, kultuuriliselt kohandatud ja kombineeritud sekkumismudelid, mis hõlmavad noorte tervisealase teadlikkuse tõstmist.
  4. Tehakse alkoholi- ja tubakatoodete ning narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete tarvitamise vastast ennetustööd.
  5. Sidusrühmadega tehtava koostöö kaudu toetatakse vaimse tervise probleemide märkamist ja diskrimineerimise vähendamist ühiskonnas.
  6. Tehakse seksuaaltervise alast teavitustööd, mis puudutab soolist identiteeti ja seksuaalset orientatsiooni. Tõstetakse noortega tegelevate spetsialistide teadlikkust seksuaaltervisest ning sellealaste teadmiste õpetamisest, et noored saaksid vajalikke teadmisi nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses.
  7. Igale noorele on tagatud võimalus saada anonüümset, neutraalset ja koolist sõltumatut psühholoogilist nõustamist.
  8. Ennetatakse sotsiaalseid riske ja nende võimalikke tagajärgi, et hoida ära probleemide süvenemine ja kuhjumine, muutes nende lahendamise aja- ja ressursisäästlikumaks.
  9. Töötatakse välja kiusamist ennetavaid programme ja levitatakse neid koolides ning noorteühingutes.
  10. Tegeletakse aktiivselt tööturul võrdsete võimaluste tagamisega erinevate vähemusgruppide noortele, kes on marginaliseerumise või diskrimineerimise ohus.
  11. Arendatakse noorte digipädevusi ning toetatakse nutika noorsootöö arendamist formaal- ja mitteformaalhariduses.
  12. Toetatakse formaal- ja mitteformaalhariduse sidumist ettevõtlusõppe võimalustega.
  13. Ettevõtete ja asutuste juures tehtav praktika on praktikandi jaoks tasustatud.
  14. Riiklikult toetatakse noorsootööasutuste, koolide ja ettevõtete vahelist koostööd, lihtsustamaks noorte tööturule sisenemist ja seal püsimiseks vajalike sotsiaalsete oskuste arendamist.
  15. Olenemata geograafilisest asukohast, erivajadusest, riskigruppi kuulumisest või sotsiaalmajanduslikest võimalustest on noorele tagatud kvaliteetne formaalne ja mitteformaalne haridus.
  16. Vabatahtlikus töös osalevatele noortele on tagatud ravikindlustus.
  17. Riik tagab, vajadusel finantseerib, igale noorele võimaluse osaleda vähemalt ühe huviringi töös, mis on mitmekülgset arengut toetav.
  18. Igas kohalikus omavalitsuses on noorsootööspetsialist, kelle tööülesanneteks on igapäevaselt seista noorte eest ning toetada noorte osalemist kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessides.
  19. Propageeritakse noorsootöötajate kutse omandamist ning kutsemudeli arendamist ja kasutusele võtmist ka teistes valdkondades.
  20. Noorsootöös, sh huvihariduses töötavate kvalifitseeritud töötajate miinimumtöötasu on võrdne üldhariduskooli õpetaja miinimumtöötasuga.
  21. Korrakaitseüksuste ja noorte tugigruppide vahel on toimiv koostöö, pakkumaks riskinoortele alternatiivseid võimalusi raskustest väljumiseks.
  22. Mobiilse noorsootöö tegemine on noortevaldkonnas laiemalt tunnustatud.
  23. Valimisõiguslik iga on nii Euroopa Liidu kui ka Riigikogu valimistel langetatud 18-eluaastalt 16-eluaastale.
  24. Kandideerimisõiguslik iga on langetatud nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18-eluaastale.
  25. Noorteühingute aastatoetuse eraldamine riiklikul tasandil on läbipaistev ning ühingutele kindlustunnet tagav, sh analüüsitakse aastatoetuse eraldamist regulaarselt ning tagatud on toetuste vastavus majanduselementide muutustega.
  26. Riiklikul tasandil luuakse võimalus projektide pikaajalisemaks toetamiseks, et soodustada pikaajalist mõju omavate projektide elluviimist.
  27. Tugispetsialistide töötasu alammäära suurendatakse.
  28. Riiklikul tasandil algatatakse koostöö ekspertidega, töötamaks välja strateegia, mis aitab kaasa erivajadustega noortele sobiva infrastruktuuri ja keskkonna loomisele.
  29. Toetada keeleõpet, mis on suunatud praktilise keeleoskuse omandamisele mitteformaalses keskkonnas.
  30. Riiklikult on väljatöötatud tegevused, mis on suunatud mitteformaalsele keeleõppele, kultuurikümblusele, ühiskondlikes otsustusprotsessides osalemisele ning muudele lõimumist toetavatele praktilistele tegevustele.
  31. Asendus- ja kodanikuteenistuse võimalusi laiendatakse avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidele, sh noorsootööasutustele.
  32. Kaitseväekohustuslastel võimaldatakse valida kohustusliku ajateenistuse ja asendusteenistuse vahel.
  33. Suurendatakse ajateenistuse atraktiivsust noorte seas, mh toetatakse naiste ajateenistusse minekut.
  34. Keskkonna ja inimese koostoimimise temaatika laialdasem õpetamine formaal- ja mitteformaalhariduses.
  35. Kasutatakse taastuvaid loodusvarasid ning investeeritakse uutesse taastuvenergia lahendustesse ja energiatõhususe suurendamisse.
  36. Kodanikel on võimalus prügi tekkimist vältida ning senisest mugavamalt prügi tekkimisel seda sorteerida.

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status