fbpx

/ Infonurk / Valimised / Valimiskast vastab, mis seal poliitikas siis üldse toimub

Eesti Noorteühenduste Liit on loonud noortele valimisinfo levitamiseks ja noorte valimisteadlikkuse tõstmiseks kakskeelse Instagrami konto @valimiskast. Selle eesmärk on tekitada noortes huvi poliitika ja valimiste vastu, et aidata neil teha teadlikumaid otsuseid 17. oktoobril 2021 toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ja suurendada noorte osalust ja kaasatust poliitikasse.

Mis seal poliitikas siis üldse toimub?

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, mis toimuvad 17. oktoobril 2021, on käesoleval aastal peamine fookus nii poliitilisel tasandil kui ka kohalike omavalitsuste jaoks. Väga oluline on valimiste teema ka noortevaldkonnas, sest lisaks asjaolule, et kõik kohaliku tasandi otsused mõjutavad noort elanikkonda varem või hiljem, on seekord noortel ka võimalus ise oma hääl anda! Juba teist korda on kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel võimalik hääletada noortel, kes on valimiste ajaks saanud vähemalt 16-aastaseks.

Küll aga võib noorele tunduda esimest korda valimistele minemine paraja väljakutsena ning tekitada küsimusi nagu, mis need valimised üldse on ja kelle poolt hääletama peaks. Viimasele küsimusele neist peab noor vastama ise, kuid muu valimistega seonduva info levitamisel saame Eesti Noorteühenduste Liidu tiimiga abiks olla. Selleks lõime Instagrami konto @valimiskast, mille kaudu jagame informatsiooni kohalike omavalitsuste toimimise, poliitilisel tasandil kaasa rääkimise olulisuse ja noorte hääle väärtuse kohta.

Konto alustas tegutsemist märtsis ning on tänaseks juba vastanud muuhulgas ka küsimustele:

  • Mis need KOV valimised üldse on?
  • Miks noored peaksid saama valida?
  • Kuidas volikogu valda või linna juhib?
  • Kuidas kodukandis kaasa rääkida?

Veel on kontol kasulikku infot valimiste protsessi ja toimimise kohta, et lihtsustada noorte jaoks valimistel osalemist. Lisaks sellele on jagatud mõtteterasid ja tsitaate erinevatelt poliitilistel teemadel sõna võtnud otsustajatelt ja ka noortelt endilt.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ja noorte hääl

Juba terve sajandi ehk alates 1921. aastast on valitud kohaliku omavalitsuse volikogusid. 2005. aastal oli seda esimest korda võimalik teha elektrooniliselt. Küll aga on valimisea langetamine 16-eluaastale KOV tasandil võtnud väga kaua aega, sest tegemist on pika ja mahuka protsessiga. Selleks peab muutma põhiseadust, kuid põhiseaduse muutmiseks on vaja heakskiitu kahelt järjestikuselt Riigikogu koosseisult.

Kuna üks Riigikogu koosseis on ametis lausa 4 aastat, tähendab see kaheksat pikka aastat ootamist, mis koos ettevalmistuse ja järgmiste KOV valimiste ootamisega võib võtta ka üle kümne aasta aega. KOV, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste jaoks on aga vaja see protsess läbida edukalt kolmel korral. Eesti noored võtsidki selle teekonna hääleõiguse saamiseks ette ning aastal 2015 jõustuski vastav seaduse muudatus. 2017. aastal oli esimest korda võimalik KOV valimistel hääletada juba kõikidel vähemalt 16-aastastel noortel.

Valimisea langetamine on aga väga oluline, sest poliitikute huvi on hetkel eakate suunas kaldu. Ometi on tõestatud, et noored langetavad vähemalt sama küpseid otsuseid kui täiskasvanud. Lisaks on valimisea langetamine näidanud, et see suurendab noore seotust kodukohaga. Riigid, kus on varem valimisiga langetanud, on tõestanud, et sellega ei ole kaasnenud negatiivseid tagajärgi ega katastroofi.

Valimisõiguste andmine noortele tähendab, et neile hakatakse ühiskonnas ja seadusloomes rohkem tähelepanu pöörama ja nad muutuvad ühiskondlikult aktiivsemaks: kasvab nende kaasamõtlemine ühiskondlikel teemadel, kaasatus kolmandas sektoris ja seos kodukohaga. Kooli antav kodanikuharidus muutub elulähedasemaks. Seejuures tuleb aga tagada, et õpetajad jääksid poliitiliselt neutraalseks – selleks allkirjastatakse enne kõiki valimisi hea tava kokkulepe ENLi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei vahel, mis on juhiseks haridusasutustele valimisperioodil.

Lähemalt on valimisea langetamise kohta võimalik lugeda ENLi kodulehelt SIIT.

Miks on konto kahekeelne?

Instagrami konto @valimiskast postitused on nii eesti kui ka vene keeles. Lisaks on kakskeelsed pea kõik lood ehk story’d – nii küsimuste küsimine ja neile vastamine, viktoriinid ja teadlikkuse tõstmiseks jagatav info. Kakskeelsus on konto juures oluline just selleks, et tõsta valimistest ja poliitilistest teemadest teadlikkust nii eesti kui ka vene keelt kõnelevate noorte hulgas.

“Eesti elanike teine sagedam emakeel on vene keel, mida kõneles eelmise aasta alguse seisuga 382 155 elanikku,” väidab info Statistikaameti kodulehel. Seetõttu on ilmselge, et märkimisväärne osa Eesti noortest jääb ilma venekeelse tõlketa lihtsalt kõnetamata. Ometi on iga Eestis elava noore hääl võrdse väärtusega ning seetõttu oleme võtnud ENLina selle konto eesmärgiks teha teadlikumad valijad võimalikult paljudest kohalikest noortest.

“Kui mina olin koolinoor ning otsisin informatsiooni valimiste ja poliitika kohta, millest aru saaksin, siis mul see ei õnnestunud. Tahan nüüd seda infot pakkuda neile, kes end samamoodi võivad tunda,” sõnab Eesti Noorteühenduste Liidu asejuht Elizaveta Cheremisina, kes kasvas ise üles peamiselt venekeelses keskkonnas. Täna on aga meil ENLis võimalik seda murekohta märgata ja infopuuduse probleemi lahendada.

Valimiste viimine noorteni

Lisaks Instagrami @valimiskast konto loomisele ja oma igapäevatööna valimiste, huvikaitse ja noortepoliitika teemadel info levitamisele oleme viinud läbi ka kolm valimiste teemalist arutelu.

Kuidas valimiste perioodil tegutsevad erakondlikud noorteorganisatsioonid ning milline on noortevolikogude roll kohalike omavalitsuste valimisel ja kohaliku tasandi elu korralduses? Sellest kuula lähemalt ENLi Kevadseminari 2021 raames läbi viidud poliitiliste noortekogude debatilt SIIT.

Kuidas tagada valimisperioodil haridusasutuste poliitiline neutraalsus? Selleks koostasime ENLiga koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Õiguskantsleri Kantseleiga valimiste hea tava. Hea tava arutelu kaasatud osapooltega on võimalik vaadata SIIT.

Kuidas viia valimised noorteni ja tekitada neis huvi kaasa rääkida ilma, et valimistel hääletamine ei tunduks kohustusena? Arutlesime selle küsimuse üle aktiivse noore, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja mobiilse noorsootöötajaga – vaata arutelu SIIT.

/ Autor

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status