fbpx

/ Infonurk / Valimised / Valimised ei pea olema ainuke demokraatia pidupäev

Oktoobris toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, mil saavad oma hääle anda noored alates 16. eluaastast. 23. mail arutlesid kolm noortega tegelevat noort teemal, kuidas viia valimised noorteni. Stuudios oli kolm külalist: Tallinna Muusikakeskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kätlin Kuldmaa, Tallinna linna mobiilne noorsootöötaja Kristina Benkivskaja ning Alutaguse osaluskogu looja, VeniVidiVici vabatahtlik ja ENLi Kirde-Eesti koordinaator Darja Reinova. Arutelu juhtis  Eesti Noorteühenduste Liidu asejuht Elizaveta Cheremisina. 

Vasakult Kätlin Kuldmaa, Kristina Benkivskaja, Darja Reinova, Elizaveta Cheremisina.

Tänane seis noortega

Noorsootöötaja Kristina sõnul ei huvita tänavanoori poliitika ega valimised. Neil on oma mured ja probleemid, millega tahavad tegeleda. Neil ei ole aega mõelda selle peale, mis poliitikas toimub. Kõigepealt on vaja kaardistada, kas noored on üldse huvitatud minema valima. Kui mitte, siis selgitada välja, miks noortel seda huvi pole. Mobiilse noorsootöötaja roll on uurida ja leida instrumente, mida kasutada koos tänavanoortega ja tänavanoorte peal, et tekitada neis uudishimu valimiste vastu. 

Ühiskonnaõpetaja Kätlin tõdes, et koolis ei saa rääkimata jätta, mis ühiskonnas toimub. Pedagoog saab pakkuda neile võimalust arutada omavahel noortele tähtsatest probleemidest. Asja tuum on see, et nad ise suudaksid üksteise käest saada infot, millega arvestada kandidaati valides või miks minna valima. Kui õpetaja ütleb, et üks on õige vastus ja teine on vale, siis ei saavutata soovitud tulemust. Valimiste eel tasub leida huvipakkuvaid poliitilisi teemasid ja neid koos klassis arutada. See on normaalne, et kõik maailmaasjad ei huvita. Õpetaja saab enda poolt anda infokillud kätte. Kui mingi ühiskonnateema on oluline noorele, siis edasi tuleb tema poolt initsiatiiv. KOV valimised on väga hea koht, et meelitada noori valima, sest noored on kursis kohaliku tasandi tegevustega. Õpilane teab, mis tema kodukandis toimub. Riigikogu valimistel on noorel raskem leida erakonna valimisprogrammis punkte, mis teda mõjutaksid. Veel keerulisem on seis Euroopa Parlamendi valimistel. 

Darja kui noor proovib valimistava viia noorteni nii, et nad saaksid aru, miks see tähtis on. Noored ise ka ei tea, miks nad ei lähe valima. Darja alustab sellest, et räägib oma sõprade ja tuttavatega, et info leviks suusõnaliselt, kuni lõpuks saab arutada noortega valimise tavast üle kogu Eesti. Lause “Mine valima” ei muuda üksinda midagi, sest noortele ei meeldi käsud. Kui valimine muudetakse kohustuseks, siis ei mindagi valima. Alguses on vaja teada hoopis juurpõhjust, et üldse lahendada probleemi.

Puuduvad vajalikud teadmised ja ei nähta mõju

Noored ei näe ega usu, et nende hääl loeks ja midagi muudaks. Noored tahavad teada, mis saab, kui nad hääletavad mida nad saavad selle eest, kui lähevad valima. Koolis küll räägitakse valimistest, aga ei arutata seda piisavalt ja oluline on teha pidevat teavitustööd.

Kodune eeskuju mängib tähtsat rolli kool ja kodu peavad tegema koostööd. Kui kodust ei saa sellist sõnumit, siis ei näegi mingit tulemust. Noortele ei meeldi häma, kuid kui rääkida ausalt poliitikast ühiskonnaõpetuse raames, siis ei saa varjata, et seal on tahes-tahtmata ka hämamist. Hägune jutt tekitab õpilastes poliitikast eemale hoidmise soovi. Seetõttu oleks otsekohesust kindlasti poliitikas juurde vaja nii sellest rääkides kui ka seda tehes.

Noori pole motiveeritud oma häälde uskuma. Selleks on vaja alustada juba kodust, et noored saaksid aru, kui palju nad on võimelised panustama Eesti riiki ja et nende hääl on tähtis, sest tulevikus on näha täpselt nii suurt muutust, kui suur võim on tegelikult noorte käes. 

Eesti ja vene keelt kõnelevate noorte infovajadus on erinev

Kuigi noorte omavaheline lõimumine paranenud, siis jäävad kogukonnad siiski mõneti erinevaks. Koolide erinevuse tõttu on ka infokanalid isenäolised, mistõttu jõuavad õpilasteni erisugused infokillud. Darja kui vene emakeelena kõnelev noor näeb, et vene noored on natuke varju jäänud. Väga palju infot ei jõua Eestis elavate vene noorteni, sest eesti ja vene noored ei ole nii tugevasti omavahel lõimunud. Vene keelt kõnelevad noored tarbivad seda informatsiooni, mida saavad oma suhtlusringkonnast. 

Et eesti ja vene keelt kõnelevate noorte infovoog sarnaneks, pakkusid panelistid välja lahenduseks näost näkku rääkimist, ent meeles pidada, et mitte suruda, vaid rääkida võimalustest. Jõulise või range soovituse asemel tasub hoopis suunata. Info peab olema kahes keeles, et kõik noored oleksid võrdselt infost teadlikud. 

Kõik peab algama lõpuks ümbruskonnast. Me kõik oleme mingit moodi seotud poliitikaga. Kristina nendib, et teatud hulk vene keelt kõnelevatel noortel ei pruugi olla võimalusi ega vahendeid, et end valimistega kurssi viia. Seetõttu ongi vaja minna ise nende juurde ja jagada neile vajalikku teavet. 

Õpilasorganisatsioonide, noortekogude ja osaluskogude roll

Noored kasvavad infokülluses, mis tähendab, et valimistega seonduvat infot tuleb veidi müüa, ent teha seda siiralt ja ausalt, läbi kõneisikute ja õpilasesinduste. Hea on, kui infot tuleb erinevatelt inimestelt ja erinevatest kanalitest. Sel juhul on info tõsiseltvõetavam ja tõmbab tähelepanu.

Osaluskogud on hea koht, kus noored saavad oma sõna sekka öelda ja kus noored võivad ise olla kandidaadid, mistõttu saavad noored noorte poolt hääletada. Vestlusel kerkis soovitus, et noored võiksid korraldada üritusi, näiteks noortevahelisi debatte. Nii näeksid nad, kuidas poliitika ja valimine toimib. Omakeskis korraldades tekib julgus oma sõna sekka öelda ning arusaam, et noore arvamus on tähtis. Noorel on kergem omavanustega arutada valimistest, sest siis on lihtsam sisse elada valimistavasse. 

Noortele tuleks selgitada, et poliitikast ei pea osa võtma ainult valides. Õpilasesinduse või mõne noorteorganisatsiooni kuulumine on samuti väga väärtuslik võimalus. Kindlasti on õpilasesinduses tugiisik, kes nõustab neid ja aitab demokraatlikult asju ajada. Selle kaudu on võimalik avada poliitika mõistmise ja kaasatuse teemasid. Õpilasesindus võib aidata luua tunde, et noorte arvamus on tähtis ja nende sõna on oluline. Kooli juhtkonna avatus ja õpilaste kaasamine kooliellu on väga väärtuslik ja vajalik osa. Valimised ei pea olema ainuke demokraatia pidupäev. Demokraatlik ühiskonnakord võiks olla igas eluvaldkonnas ja pidevalt. Noorele on ideaalne alustada koolist.

Kas noor on piisavalt tõsiseltvõetav?

Paljudel noortekogudel on probleeme ametnikega suhtlemisel, sest ametnikud ei võta noori tõsiselt ja tihti ei suhtle noortealgatused seepärast ametnikega. Nad leiavad hoopis noortekeskustest vanemad esindajad, kes teevad seda nende eest. Küll aga peaksid otsustajad panustama rohkem noorte huvidesse ja probleemidesse. Kogukonna jätkusuutlikkuse nimel on oluline kaasata ja võtta arvesse noorte arvamust. Potentsiaali tuleks hoida ja pigem väärtustada, sest vastasel juhul lähevad noored ära oma kodukohast ning kaob vanemas eas huvi oma kogukonda panustada. 

Valimistest rääkimise meetodid

Arutelud, debatid ja koolikülastused need on võimalused, kuidas rääkida noortega valimistest. Praktilisel teel kinnistub info kõige paremini. Näiteks võib läbi mängida valimisi, teha simulatsioone ja viia läbi rollimänge. Külaliste kutsumine on ka oluline, et noor näeks, et valimised ja poliitika on reaalsus. Tänavanoorte puhul on vaja teha mobiilset noorsootööd, et jõuda noorteni ja minna sinna, kus noored aega veedavad. Kõigepealt tasub uurida, kui palju nad valimistest teavad. Noored on mõneti kärsitud ning võivad pettuda, kui ei näe koheseid muutusi. Seepärast tasub selgitada, et poliitilised otsused ja sellest tulenevad muutused ei toimu üleöö. 

Meie panus, et noorest saaks teadlik valija KOV valimistel

Noor kuulab inimest, keda ta usaldab. On oluline luua usalduslik kontakt. Selleks on võimalik teha esimesed sammud:

  • Esmalt luua usaldus
  • Järgmisena jagada infot 
  • Kolmandaks ei tohi anda oma hinnangut. Nii kaua kui noor ei küsi otseselt arvamust, on noorsootöötaja neutraalne. 

Noortele saab teha ettepaneku jälgida erakondade sotsiaalmeedia kontosid. Sel viisil leiab ta erakondadelt infot, kes mida räägib, ja võib ka avastada endale meelepärase kandidaadi. Valimiskompassi test aitab aimu anda, milline poliitiline maailmavaade noorel võiks olla. 

Noorele saab eeskujuks olla läbi tegude. Läbi oma kogemuste saab noorte tähelepanu võita. Igasugu asju võib rääkida, aga kui on ette näidata tegusid, siis noorte kõrvad lähevad kikki. Kedagi ei saa sundida valima. Kui noor ei taha minna valima ja see on tema teadlik valik, siis on tarvis seda mõista. Kui see tuleneb teadmatusest, võiks temaga poliitikast rääkida ja suunata teda ise infot otsima. Kuigi noortele võiks just läheneda nii, et tekiks ahhaa-efekt, sest esimest korda valima minna on ikkagi uus ja põnev kogemus. 

Järeldused

Ainult kuulates ei õpi midagi on vaja rääkida valimistest läbi simulatsioonide ja mängude. Julgustada koole ja õpetajaid enne KOV valimisi sellest teemast rääkima, jättes õpilastele ruumi, et ise järeldusi teha. Valimised on küll toredad, kuid demokraatia tähistamine võiks toimuda iga päev. Noori on vaja julgustada ja on vaja sellest teemast nendega rääkida ning teha koostööd omavahel, et edastada noortele infot. Igaüks meist võib poliitikat mõjutada ja selle kaudu saame muuta maailma paremaks. 

 

/ Autor

Carlotta Põdra

carlotta@enl.ee

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status