/ Infonurk / Noorteühendused / Organisatsioonis tegutsemise mõju noorele ja tema enesehinnagule

Aktiivsete noortena otsime pidevalt võimalusi end täiendada. Mõtleme, mida saame ära teha enda, kuid samas ka teiste jaoks. Kui oled noor, kes on mõelnud osaleda mõne noorteorganisatsiooni töös või kuskil projektis käed külge lüüa, siis on see artikkel just sinule lugemiseks mõeldud. ENLi vabatahtlikud Jana Haljaste ja Roos Marie Karmel Pšenitšnaja jagavad enda kogemusi aktiivsete noortena ning sõna sekka ütleb ka Maarja Mehiste, ENLi osalusprogrammi juht.

 

Jana ja Roos tegutsevad sel aastal ENLi blogi toimetuse tiimis vabatahtlikena. 

Millistes organisatsioonides sa tegutsed?

Jana: Ma olen aktiivne inimene ja seega mitme organisatsiooni liige, alates 2019. aastast olen Maardu Õpilasmaleva liige, 2020. aasta septembrist olen MTÜ Kindel Tulevikliige ja selle aasta märtsist olen vabatahtlik ENLis.

Kui kaua üldse oled end aktiivseks nooreks pidanud ja kuidas see alguse sai?

Jana: Oh, hea küsimus. Arvan, et kõik tuleb koolist. Koolis olin aktiivne õpilasesinduse liige, samuti just kool andis mulle noorteprojektides osalemise kogemuse: Näiteks ma osalesin Changemakers suveakadeemias ja projektis “Loo oma linn”. 

ENLi 2021. aasta vabatahtlikud ja nende juhendajad koolituspäeval.

Miks näed, et on oluline noorteorganisatsioonis tegutseda?

Jana: Minu arvates aitavad noorteorganisatsioonid noortel näha oma potentsiaali, leida sõpru ja arendada eluks valmisolekut. Ma arvan, et on oluline tegutseda noorteorganisatsioonis, et saada ise uusi kogemusi ja oskusi ja anda panus organisatsiooni arengusse. 

Mida on sinule andnud noorteorganisatsioonis tegutsemine?

Jana: Kõigepealt kogemuse, mis on kõige väärtuslikum, mis organisatsioon võib anda. Polegi oluline, kas sa oled töötaja või vabatahtlik, igal juhul sa saad kogemuse. Minule on noorteorganisatsioonid, kus olen töötanud või vabatahtlikuks olnud, andnud kogemuse töötada noortega, oskused aega planeerida ja töötada meeskonnas. Lisaks ENL arendab mu oskust kirjutada artikleid ja ka leida ideid, millest kirjutada.

Mida oled sina andnud oma organisatsioonile?

Jana: Kui vaadata üldiselt, siis olen andnud ideid, nt töömalevas, milliseid üritusi korraldada, ENLis artiklite ideid, millega ma ise praegu tegelen.

Mida arvad, et üleüldiselt noorte kaasamine annab organisatsioonidele? 

Jana: Minu arvates annab noorte kaasamine organisatsioonidele põnevad liikmeid, kellel on palju ideid, millele seni pole tuldud või mida juhtkond ei ole mõelnud. Samuti, mida rohkem on organisatsioonide liikmeid, seda rohkem neid ka teatakse ja seda rohkem on organisatsioonidel arenguvõimalusi. 

 

Millistes organisatsioonides on sinu silmis noortel võimalik Eestis osaleda?

Roos: Usun, et Eestis puuduvad ületamatud piirid, kui juttu tuleb organisatsioonidesse kuulumisest. Seega kui noorel on huvi ning motivatsioon, ei peaks miski muu olema organisatsiooni kuulumisel takistuseks. Üldjuhul organisatsioonid, mille sihtgrupiks on noored, on põhiliselt seotud kas noorte osalusega, selle arendamisega või seisavad noorte huvide eest üldisemalt ehk väikese internetiotsingu kaugusel peaks olema igaühele passiv organisatsioon. Pean tunnistama, et Eesti on üpris hea riik organisatsioonidesse kuulumisel või nende eest vedamisel, kuna (noorte) ettevõtlikkus on igas valdkonnas äärmiselt hinnatud ning selle tõttu on nüüdseks ka välja pandud palju erinevaid toetusi/fonde, et arendadagi organisatsioonide tekkevõimalusi ning garanteerida nende edasine edu.

Kuidas saaksid organisatsioonid olla noortele kasulikud ja tekitada noortes huvi osaleda?

Roos: Kindlasti on firmade ja organisatsioonide üks ühiseid ellujäämisstrateegiaid pidev ja efektiivne reklaam. Iga organisatsioon peaks määrama enese jaoks konkreetse sihtgrupi, kelleni jõuda soovivad, ning seejärel leidma nende poolt enim kasutatavad kanalid, mille kaudu infot levitada (st sotsiaalmeedia platvormid, kohaliku meedia artiklid, suust-suhu reklaam jmt). Ise kuuludes organisatsioonidesse olen ka täheldanud, et kõik giveaway’d osutuvad jälgijate saamisel ning huvi tõstmisel vägagi tõhusaks. Lisaks sellele on mind organisatsioonidesse n-ö tirinud veel agarad noorsootöötajad, inspireeriv eeskuju (keegi sõber-tuttav, kuid minu näitel vanem õde) ning võimalused saada uusi kogemusi või panustada organisatsiooni tegemistesse ja arengusse. 

Kuidas on mõjunud noorteorganisatsioonis osalemine sinu enesehinnangule?

Roos: Igasugused ettevõtmised on lõppkokkuvõttes kasulikud – ka negatiivne kogemus on kogemus. Seeläbi tõuseb teadlikkus võimalikest apsakatest, nippidest, võimalustest ning loomulikult suureneb suhtlusvõrgustik mitmekordselt kõige selle tulemusel. Just kõige selle
tõttu saan 100%-lise kindlusega öelda, et mu enesehinnang on tõusnud sama kiirelt kui suhtlusvõrgustik. 😉

Mida on vaja ühiskonnas muuta ja arendada, et noorteorganisatsioonides osalemine parandaks noorte julgust ja eneseteostusoskuseid?

Roos: Väga aktuaalne probleem hetkel on diskrimineerimine, olgu see soo; rassi; seksuaalse orientatsiooni vm pärast, selle kõige kõrvalt on tahaplaanile aga jäänud vanuseline diskrimineerimine. Miks ma selle välja tõin? Ka mina olen paraku jäänud ilma võimalustest
astuda liikmeks, ette võtta projekte või avaldada isegi oma arvamust pelgalt oma vanuse tõttu. Mis teeb asja kurvemaks on see, et mina pole lihtsalt üksikjuhtum, vaid see on palju tihedamini esinev probleem, kui arvatagi oskaks. Huvi ei hüüa tulles ning kui ees barjäärina
on vanus, on see üpris koomiline ja ühtlasi masendav. Sedasi närbub igasugune huvi ja soov edasi avastada ja seega suletakse märkamatult uksed uutele väljakutsetele. Noored näevad maailma veidi teisiti võrreldes “vanade kaladega”. Noori tulekski just tõsiselt võtta ning
kinnitada, et nende panus ja arvamus on tõesti vajalikud, kuna reaalsuses on neil palju teistele pakkuda omakasu tahtmata.

Mis on kõige väärtuslikumad oskused, mida võtad endaga oma noorteorganisatsioonis tegutsemise ajast ja kogemusest kaasa?

Roos: Oskus teistega arvestada. See võib tunduda väga lihtsa ja enesestmõistetavana, kuid sinna taha peidavad end meeskonnatöö, ürituste/projektide korraldus, aja planeerimine ning suhtlusoskused. Kuna oleme kõik osa ühiskonnast, tuleb meil alati teistega arvestada
ühel või teisel moel. Esmased kohad selle oskuse omandamiseks on ikka lasteaed ja kool, kuid organisatsioonidesse kuulumisel on sellel puhul eelis. Organisatsiooni panustamine on vabatahtlik, seega õppimise ja arenemisega ei kaasne negatiivne mõtestatus, mis protsessi
lihtsustab. 

Mida soovitaksid neile noortele, kes täna veel üheski organisatsioonis ei tegutse – kuidas võiksid nad leida endale sobivaima?

Roos: Alusta oma sõpradest ja tuttavatest- uuri neilt, kuhu nemad kuuluvad või millistest organisatsioonidest on nad teadlikud. Sõbrad ikka jagavad ühiseid huve, seega võib antud meetod olla kõige lihtsam. Küll aga tuleb abiks ka Google, kuna tänapäeval leiab kõikidele küsimustele vastuse sealt. Ise aga väärtustan kõige enam ise silmade-kõrvade lahti hoidmist noortele suunatud ürituste suhtes. Enamus organisatsioonidest, kuhu olen kuulunud/siiani kuulun, olen ma kuulnud just nimelt üritustel- Osaluskohvikud, Motivaarikad, Lahe Koolipäev, Erasmus+ projektid, Tuleviku Kompass jpm.

 

ENLi osalusprogrammi juht Maarja panustab iga päev Eesti noorteühenduste töösse. 

Millega tegeled ENLis?

Maarja: Igapäevaselt arendan koostöös Haridus- ja Noorteametiga osalusvaldkonda ning osaluskogude tööd. Minu vastutada on Noorte osaluse fond, ENLi hooajakoolide vabatahtlike ja piirkondlike koordinaatorite töö. Lisaks käin koos noorte osaluse spetsialistiga noori ja ametnike koolitamas ja korraldame erinevaid võrgustikke arendavaid sündmusi, nagu hooajakoolid ja juhtide ümarlauad.

Mida teeb ENL noorteorganisatsioonide ja noortevaldkonna heaks? Aga “mitteorganiseerunud” noore heaks?

Maarja: ENL on noorteühendusi ühendav katusorganisatsioon, seega oleme valdkonna üks põhikujundajatest. ENL seisab noorteühenduste ja osaluskogude ning laiemalt ka noorte endi huvikaitse eest ja on olnud kaasatud erinevatesse riiklikesse komisjonidesse ning töörühmadesse. Muuhulgas koordineerib ENL nii ÜRO noordelegaadi kui ka kogukonnapraktika programmi. Seega kujutama noortevaldkonda nii noorteühenduste kui ka noorte endi jaoks. 

ENLi osalusprogrammi juht Maarja Mehiste

Miks näed, et noortel on oluline noorteorganisatsioonis tegutseda? 

Maarja: See annab väga hea kogemuse juba noorena. Tegutsedes noorteorganisatsioonis saad päriselt ühiskonnas midagi muuta ja paremaks teha. Lisaks annab noorteühenduses osalemine palju uusi tutvusi ning võimaluse kohtuda oma ala ekspertidega. Kindlasti on noorteorganisatsioonis tegutsemine ka hea hüppelaud karjääri loomisel. Olen kuulnud palju lugusid, kus noorel küll puudus töökogemus, aga ta oli vabatahtlikuna toimetanud kas noortevolikogus või noorteühenduses ja sai tänu sellele tööle. Lisaks on noorteorganisatsioonis osaledes võimalik kaasa rääkida nii kohaliku kui ka riikliku tasandi otsustes, mis on demokraatlikust aspektist eriti oluline. Mida rohkem on poliitika kujundamisse kaasatud erinevaid sihtrühmasid, seal hulgas ka noori, seda demokraatlikumad otsuseid riigis vastu võetakse.

Mida on noored andnud oma osalusega organisatsioonile ja miks peaks organisatsioonid noori kaasama?

Maarja: Kui ei oleks noori, ei oleks ka ENLi. Usun, et samasugune “tõde” kehtib ka meie võrgustikus olevate noorteorganisatsioonide kohta. Eelkõige peaksid organisatsioonid kaasama noori arvestades sihtrühma osaluse olulisuse aspekti. Lisaks on noortel väga head ja innovaatilised ideed, seega ideederohkus on alati kasulik ja edasiviiv jõud. Ja loomulikult on oluline noori kaasata juba varasest east, et neil oleks läbi elu selline pidev õppeprotsess, et tulevikus teha õigeid otsuseid ja olla ühiskondlikult teadlik kodanik.

Millistes organisatsioonides on sinu silmis noortel võimalik Eestis osaleda?

Maarja: Eelkõige on noored alati väga oodatud just noorteorganisatsioonidesse, aga kindlasti ka mitmetesse teistesse, kes noori puudutavaid küsimusi arutavad või mingisuguste ühiste eesmärkide poole püüdlevad. Noorteühendusi on väga erinevaid ning iga noor leiab enda jaoks midagi. Näiteks ENLi võrgustikku kuuluvate noorteühendustega on võimalik tutvuda kodulehel: enl.ee/liikmed/ Suure tõenäosusega tegutseb sinu kodukohas ka noortevolikogu või noorteaktiiv ning kui kohalik elu huvi pakub, tasub uurida, kuidas nende
tegevuses kaasa lüüa saad.

Kuidas vähendada noorte osalust piiravaid faktoreid nagu nende vanus või elukoht, et osalemisest huvitatud noored saaksid seda ka teha?

Maarja: Eelkõige on oluline enda initsiatiiv ja soov midagi paremaks muuta ning olla kaasatud. Vanusest nii palju, et Eestis on antud võimalus 16-17-aastastele noortel hääletada kohalike omavalitsuste valimistel, mis on kindlasti hea võimalus osalemiseks ühiskondlikes protsessides. Samuti ei ole vahet, kus see noor elab, kui ta soovib osaleda, siis on selleks mitmeid variante, näiteks kohaliku tasandi osaluskogud. Mitmed noorteühendused küll tegutsevad peamiselt Eesti suuremates linnades, kuid kui noorel on soov, siis saab tegutseda ükskõik kus ja elukoht ei ole takistuseks. Transpordiühendus on enamasti hea ja COVID-19 viiruse mõjul oleme kõik õppinud ka Zoomi kasutama.

Kuidas saaksid organisatsioonid olla noortele kasulikud ja tekitada noortes huvi osaleda?

Maarja: Usun, et hästi oluline on mõju väljaspool organisatsiooni. Kui organisatsioon suudab päriselt oma tegevusega midagi muuta või paremaks teha, siis tekitab see ka teistes noortes huvi osaleda. Seega põhitõde jaguneb kolmeks: silmapaistvus, hea kommunikatsioon ja reaalse muutuse ellukutsumine.

Kuidas mõjub noorteorganisatsioonis osalemine nende enesehinnangule?

Maarja: Ma arvan, et väga positiivselt. Eelkõige saab suhelda paljude teiste noortega, seega areneb suhtlusoskus. Lisaks ka erinevad esinemised või aruteludes osalemised arendavad avaliku esinemise oskust ja julgust. Ja ma usun, et päris hea tunne ja on öelda, kui lööd kaasa eriti ägedas noorteorganisatsioonis. 

Mida on vaja ühiskonnas muuta ja arendada, et noorteorganisatsioonides osalemine parandaks noorte julgust ja eneseteostuse oskust?

Maarja: Kindlasti tuleks tavaks võtta, et noored on üks ühiskonna grupp ja seega tuleb neid kaasata. Eesti juba liigub selles suunas, sest näiteks on alandatud valimisiga kohaliku tasandi valimistel, aga kindlasti tuleks see viia ka riigi tasandile, et 16-17-aastased saaksid hääletada ka Riigikogu valimistel. See on ka üks ENLi eesmärkidest. Muidugi on oluline ka üleüldine suurem teadlikkuse tõstmine ühiskondlikest protsessidest sh koolis ühiskonnaõpetuse tunni suurem fookus osalusele ning üleüldine suund noorte ühiskondliku teadlikkuse tõstmise poole, et nad oleksid targad valijad ja osaleksid ühiskondlikes protsessides.

Millised on see, mida noorteorganisatsioonid noortele annavad, mille nimel peaksid noored endale meelepärase organisatsiooniga liituma? 

Maarja: Oleneb muidugi noorteorganisatsioonist, sest kuigi kõigi eesmärgiks on kaasata noori, siis suuremad eesmärgid ja fookused on erinevad. Ka ENLi võrgustikus on ju väga erineva taustaga noorteorganisatsioone. Kohaliku tasandi osaluskogud annavad kogemusi ja oskusi just kohaliku tasandi protsessidest ja osalemisest. Poliitilised noortekogud annavad just kindla erakonna ja maailmavaatega teadmisi, tudengiorganisatsioonid on just eelkõige erialaga seotud ja on ka mitmeid huvihariduse edendamise eesmärgiga organisatsioone. Usun, et iga noor peaks leidma just endale sobiva organisatsiooni, mille eesmärgid ja fookused on vastavuses noore enda omadega, sest just siis saab noor kõige vajalikumaid teadmisi, tutvusi ja võimaluse ka organisatsiooni ise arendada.

Kuidas võib noor leida endale sobiva organisatsiooni? Millise soovituse annaksid? 

Maarja: Kindlasti tuleks mõelda sellele, mis noort ennast huvitab, olgu selleks keskkond, poliitika, sport või hoopis midagi muud ning vastavalt sellele leida endale ka sobiv noorteorganisatsioon. Kui sa ei tea, millest peaksid alustama, et organisatsiooniga liituda, siis võib helistada või kirjutada alati mõne huvipakkuva organisatsiooni juhile ja küsida nõu. Nad on alati väga vastutulelikud. Samuti võib võtta ühendust ENLiga näiteks meile kirjutades enl@enl.ee või pöördudes meie juhatuse poole.  

Eesti Noorteühenduste Liidu võrgustikku kuulub enam kui 130 erinevat noorteühendust ja osaluskogu ning nende kaudu ühendame omavahel üle 25 000 noort. Kui soovid mõne organisatsiooniga liituda või saada infot ENLi võrgustikus olevate noorteühenduste kohta, siis loe nende kohta lähemalt siit: enl.ee/liikmed  Osaluskogude kohta leiad rohkem informatsiooni nii enl.ee/noorte-osalus/osaluskogud kui ka osaluskogud.ee lehekülgedelt.

/ Autor

Linda Lees

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status