/ Infonurk / Noorteühendused / Riskirühmade noored – kuidas ja miks neid kaasata?

Riskirühmadesse kuuluvate noorte kaasamine on paljudele organisatsioonidele küll vajalik, kuid samas tundmatu ja keeruline väljakutse. Seda, kuidas riskinoori paremini kaasata, käsitleti ENLi Suvekoolis kolme eineva seminariga, mille jooksul arutleti muu emakeelega noorte, NEET-noorte ja erivajadustega noorte kaasamise üle. Miks on riskirühmade noorte kaasamisega vaja siis tegeleda ja kuidas seda edukalt teha?

Muu emakeelega noorte teemat avasid ENLis tegutsevad vene emakeelega noored Elizaveta Cheremisina ja Darja Reinova, NEET-noorte kaasamist tutvustasid Johannes Mihkelsoni Keskuse töötajad Triin Rebbas ja Marina Piirisild ning erivajadustega noorte kaasamisest kõneles Vladislav Veližanin Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Nende kõigi esitlustest kumas läbi, et noorte kaasamine ühiskonnaellu on tähtis, sest ühelt poolt on see nende oskuste suurendamise toetamine ning arengusse panustamine. Teisalt on ka ühiskond edukam just siis, kui kõik kodanikud on selle toimimisse kaasatud ning igaüks saab anda oma panuse.

Muu emakeelega noorte puhul on kaasamine aluseks lõimumisele. See leiab aset siis, kui erinevate kultuuride esindajad ammutavad üksteise väärtusi ja eripärasusi, et selle abil ise areneda ja oma maailmavaadet laiendada. NEET-noorte kaasamine on vajalik, et anda noortele, kes ei tööta, õpi ega osale koolitustel, tegevust ning võimalust end arendada ja täiendada ning selle kaudu saada võimalus ise ühiskonda panustada. Erivajadustega noorte kaasamine toob organisatsiooni ja laiemalt ka ühiskonda rohkem erisugust maailmavaadet ning annab aluse universaalse disaini arendamisele.

Mida annab kaasamine organisatsioonile ja ka laiemalt ühiskonnale?

Kõige olulisem on mõista, et iga noor vaatamata oma omapärasusele – pigem just tänu sellele – on väärtuslik. Kuna noored ise teavad kõige paremini oma soove ja vajadusi, tulebki just seetõttu mõista, et noorte arvamus on tähtis ja anda neile võimalus seda avaldada. Kaasamine on iga organisatsiooni – olgu see mõni ettevõte, kohalik omavalitsus või midagi muud – vastutus, mis näitab selle läbipaistvust, avatust ja valmidust areneda maailmaga koos. See on viis näidata noortele, et nendega arvestatakse ning et neil on koht, kuhu pöörduda, ja keegi, kes neid kuulda võtab. Organisatsioon näitab nii oma tugevust ning noortemeelsust ja noortega suhtlemine tugevdab nende usaldust organisatsiooni vastu. Näiteks ei karda nad võtta sõna oma lemmik organisatsiooni toetuseks või tulla linnapea juurde jutule ja anda teada, mida võiks tema kodukandis paremaks teha.

Seega on kaasamine kui abivahend, millega saavad otsustajad teha veelgi paremaid, läbimõeldumaid ja pädevamaid otsuseid organisatsiooni juhtimisel või kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel. Kõige paremad otsused tehakse just siis, kui kaasatud on kõiki vanusegruppe, kellele on antud võimalus arvamust avaldada, seda on võetud kuulda ja arvamustele on antud ka sisulist tagasisidet.

Noored õpivad kõige paremini siis…

… Kui nad tunnevad, et neil on vabadus öelda, mida nad mõtlevad ning mõelda, mida nad tunnevad. Kui neil on valikuvabadus ning tunne, et neid kuulatakse. Kui otsustajad on tekitanud noortes tahtmise sõna võtta, sest sellel on päriselt ka tulemus. Just seetõttu on oluline noori motiveerida, toetada ja julgustada.

Kui muukeelne noor kardab rääkida eesti keeles, aitab see, kui tema kõrval on täiskasvanu, kes lubab noorel mõelda ja sõnu otsida, vajadusel aitab tõlkimisega ning julgustab teda oma ideid väljendama. Erivajadustega noort on võimalik paremini kaasata, kui talle on loodud võimalused ühineda võrdselt kõikide teiste osalistega ning keskkond ja inimesed, kuhu ja kelle sekka teda oodatakse, on valmis teda vastu võtma.

Kuidas jõuda muu emakeelega noorteni?

Muu emakeelega noored on Eestis peamiselt vene keeles suhtlejad. Nendeni on hea jõuda suheldes venekeelsetes piirkondades tegutsevate koolide ja nende õpilasesindustega. Lisaks tasub ühendust võtta nendes piirkondades tegutsevate osaluskogude või noortekeskustega. Eesti Noorteühenduste Liidus tegutsevad kaugemate piirkondade paremaks kaasamiseks sellel aastal ka piirkonna koordinaatorid – Darja, kes töötab Kirde-Eesti noortega, ja Cerda, kes töötab Kagu-Eesti noortega -, kelle kaudu on võimalik huvilisteni jõuda.

Vene emakeelega noored tahavad suhelda päris elus ning Facebooki kasutavad nad vähe, Instagramis jagavad peamiselt vaid pilte. Vene noored on otsesuhtlejad, seega tasubki nendega ühendust võtta otse ja näiteks helistada. Sellega peab arvestama ka nende kaasamisel, mis on edukam, kui noored on kutsutud sündmusele kohale ja nendega on võimalik vahetult suhelda.

Kuidas jõuda NEET-noorteni?

Noored, kes ei tööta, õpi, ega ole läbimas koolitusi on sageli väga erineva taustaga. Näiteks võib olla üks noor elanud pikalt välismaal ning naasnud kodumaale teadmata, mida ta edasi teha tahaks. Teine noor võib olla omandanud vaid seitse aastat kooliharidust ning seejärel õpingud katkestanud. Nende kaasamine on aga võrdselt oluline, sest kumbki neist ei pruugi osata teha järgmisi samme, et leida tööd või jätkata oma õpinguid. NEET-noori on vaja informeerida oma võimalustest ja avada nende võimalik potentsiaal – arendada oskuseid, millest noor ei pruugi isegi teadlik olla. Mõned seesugustest võimalustest on vabatahtlik töö või erinevad praktikad.

Võimalused NEET-noorte kaasamiseks on näiteks teha koostööd kohaliku omavalitsusega, kellel on neist ülevaade. Noorteühing saab neid kutsuda oma sündmustele ja pakkuda võimalust tegutseda vabatahtlikena või osaleda erinevates noorteprojektides. Nii saavad NEET-noored suhelda endasuguste noortega, kellega on võimalik jagada kogemusi ja üksteisele toeks olla. Kui sinu organisatsioon jõuab ühe NEET-nooreni, palu tal oma sündmustele kutsuda kaasa ka sõpru!

Kuidas jõuda erivajadustega noorteni?

Kõige olulisem on enne erivajadustega noorte kaasamist mõista, et iga noor on väärtuslik olenemata tema erivajadustest või nende puudumisest. Seetõttu peab kõik kaasavad sündmused, ettevõtmised ja projektid tegema kättesaadavaks ja ligipääsetavaks kõikidele noortele. Kurtide noorte jaoks on olulised visuaalsed suunaviidad ja viipekeelne tõlge, pimedatele noortele jällegi helilised juhised ja audiogiidid, liikumispuudega noorte jaoks peab olema liftivõimalus ja võimalik vähe takistusi tema teel. Ja seda peab arvestama kõikide võimalike erivajaduste puhul.

Erivajadustega noorteni jõudmiseks võib pöörduda MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koja poole, kellele jagada infot oma organisatsiooni, sündmuse või projekti kohta, kes võimalikele huvilistele seda edastada saavad. Lisaks on siinkohal taas võimalik teha koostööd kohaliku omavalitsusega, kes ka erivajadusega noori hästi tunnevad ja kelle kaudu on võimalik nendega ühendust võtta ja suhelda.

Mida arvasid aga riskirühmadesse kuuluvad noored ise?

Uurisime arvamust Jürgen Dengolt, erivajadusega noorelt, kes võttis osa ENLi Suvekoolist ning seejuures ka riskirühmadesse kuuluvate noorte kaasamise seminarist.

Millisest organisatsioonist sa oled ja kuidas sa teada said, et Suvekool toimub ja miks sa otsustasid osaleda?

Tulen esindajana MTÜst Juvente Eesti. Kuna me oleme ENLi võrgustikus ja seega meililistides, siis on nad kogu aeg andnud teada, mis toimub ENLis ja millised sündmused on lähenemas. Seega mind otseselt kutsuti siia ja ma otsustasin osaleda, kuna minu organisatsiooni eesmärk on pakkuda alkoholist ja teistest meelemürkidest vaba ajaveetmisvõimalust noortele. Koroona ajal on üsna raske üritusi ja tegevusi teha olnud. Kuna oleme väga palju oma tegevusest ümbermõtestamas, siis on mistahes sisend ja uued meetodid teretulnud – sellepärast ma tulingi ENLi Suvekooli.

Kuidas arvad sina, et peaks kaasama erivajadustega inimesi?

Oluline on, et üks konkreetne inimene suhtleks pidevalt ENLiga ja ei oleks mitte ainsaks esindajaks vaid vastutaks selle eest, et leitaks esindaja ühele või teisele sündmusele. Puuetega inimeste kaasamise peab organisatsioon algatama, sest puuetega inimestel juba on oma huvid ja soovid, kus osaleda või millega tegeleda. Kaasamine peab organisatsioonidest endist algama – näiteks mina olen leidnud need organisatsioonid, mis mind huvitavad ja tegutsen neis juba. Laiem kaasatus ühiskonda saab alguse vähemalt väikese kaasatusega. Ma tänan neid vabatahtlikke, kes on teinud juba aktiivselt tööd puuetega inimeste kaasamiseks, selleks et mina ja teised puuetega noored saaks täna teha mingit muud aktivismi ja teiste teemadega tegeleda, sest me oleme juba kaasatud.

Mis sulle Suvekoolis meeldis?

Mulle meeldis korraldajate konkreetsus piiride ja kokkulepete kehtestamisel ning nendest kinni pidamisel. Kui keegi läks üle piiri, oskasid korraldajad väga hästi osalejaga ümber käia ning vastutusele võtta kokkulepete rikkujaid. See on hea eeskuju teistele organisatsioonidele, et kui kehtestame reegleid, siis me neid ka järgime.

Samuti mulle meeldis ajakava, mis oli väga hästi paigas ja planeeritud. Sotsialiseerumine oli loomulik, mitte sunnitud stiilis, “Tulge nüüd kokku ja tantsige või mängige midagi!” Õhtuti toimus kas muusikaline üritus või mälumäng, peale mida tegi igaüks, mida ise tahtis. Siis said ka korraldajad ja vabatahtlikud aega veeta osalejatega.

Ma võtsin kaasa palju uusi teadmisi, millest järgmisel koosolekul räägin oma organisatsiooni liikmetele. Selleks ma tulingi Suvekooli, et siit infot saada ja seda edasi anda.

Kas sul oli raskuseid Suvekoolis? Mis sulle ei meeldinud?

Ei olnud raskuseid. Korraldajad muretsesid, kuidas ma hakkama saan, kuid mul on õnneks hea kaardimälu ja sain väga hästi selle ala selgeks siin. Olen tänulik nendele, kes Suvekooli ajal mind aitasid! Vaid vegan toit võiks parem olla.

Uurisime ka venekeelsetelt noortelt Milana Begunovalt ja Violetta Vladimirovalt, mida nemad Suvekoolist arvasid.

Milliste organisatsioonide liikmetena Suvekoolis olete?

Milana: Ma olen Milana, olen asejuht Narva Noorteparlamendis.

Violetta: Organisatsioon, mida ma esindan Suvekoolis, on Youth English Club Media. See organisatsioon on loodud, et ühendada inimesi erinevatest kogukondadest.

Kust teadsite, et toimub Suvekool ja miks otsustasite osaleda?

Milana: Ma tahtsin saada eesti keele rääkimise kogemust. Kuna ma olen Ida-Virumaalt, siis seal ei ole selleks palju võimalust. Samuti tahtsin leida uusi sõpru ja saada teadmisi, mida oleks kasulik oma noortekogu liikmetega jagada.

Violetta: Suvekoolist ma sain teada juhuslikult – mind kutsus meie organisatsiooni liige Artjom. Temale rääkis sellest Tallinna Kesklinna noortekeskuse noorsootöötaja. Ma tahtsin osaleda Suvekoolis, et saada uusi teadmisi ja leida sõpru.

Kuidas arvate teie, et võiks kaasata muu emakeelega inimesi?

Milana: Kõigepealt võiks pöörduda volikogude või noorteparlamentide poole. Veel võib teha posterid ja jagada neid või levitada teavet sotsiaalvõrgustikes. Praegu vaatan, et kasutan kõige rohkem telefonis Instagrami, VKd, Snapchati, TikToki. Seal käivad paljud noored.

Violetta: Kuna meie organisatsioon tegelebki otseselt selle küsimusega, siis võin jagada oma kogemusi. Me oleme venekeelsed noored ja kui me alustasime sündmuste korraldamisega, siis meil olid ainult venekeelsed sõbrad osalemas. Me kirjutasime koolidele – soovitan kirjutada kooli eesti keeles, sest me kirjutasime inglise keeles ja pole paljudelt saanud vastuseid. Ka noortekeskused aitavad. Nad on väga seltsivad ja valmis aitama, sest neil on kontaktid. Meie organisatsiooni on väga palju aidanud Tallinna Kesklinna noortekeskus. Samuti palume osalejatel, kes tulevad, kutsuda kaasa oma sõpru. Siis need sõbrad kutsuvad oma sõpru ja nii see kett edasi lähebki.

Kas teil oli ka mingeid raskuseid ENLi Suvekoolis?

Milana: Keelebarjäär mul ikkagi oli ja mul oli raske tutvumisel ja arutelus osaledes. Aga ma sain hakkama ja isegi viimasel päeval hakkasin mõtlema eesti keeles.

Violetta: Suuri raskusi mul ei olnud. Minu eesti keele oskusest on piisanud, et mõista räägitavat, kuigi aruteludes oli natuke raskem. Ma arvan, et inglise keeles ma räägiks rohkem.

Mis teile Suvekoolis meeldis?

Milana: Mulle meeldis kõik väga – ajakava, inimesed, õhkkond. Mul tõusis isegi motivatsioon keelt õppida!

Violetta: Mulle väga meeldis idee kokku kutsuda inimesi, kes on tõesti huvitatud sellest, et midagi muuta. Väga harva on võimalik leida palju selliseid inimesi ühest kohast. Väga meeldis, et olid esindajad erinevatest noorteühendustest ja mitte ainult ühest kindlast piirkonnast, vaid kogu Eestist. See on võimalus vaadata oma organisatsiooni teise nurga alt ja saada ka konstruktiivset kriitikat. Ma sain palju ideid ja ma juba ootan, et arutada seda koos oma meeskonnaga.

Mis sulle Suvekoolis ei meeldinud?

Milana: Ausalt öeldes, ma sõidan ära innustatuna ja motiveerituna. Ma ei oskagi öelda, mis mulle ei meeldinud, sest kõik väga meeldis!

Violetta: Mulle meeldis ka kõik väga ja ma olen kindel, et tulen ja osalen tulevikus veel.

 

ENLi Suvekool 2021 toimus 30.07-1.08.2021 Voore puhkekeskuses, kus said osalejad, osaluskogude ja noorteühenduste esindajad, kahe päeva jooksul mitmeid uusi teadmisi. Lisaks riskirühmade noorte kaasamise teemale käsitleti ka avaliku ruumi kasutamise, noortepoliitika, noorteorganisatsioonide rahastuse ja muid noorte tegijate jaoks olulisi teemavaldkondi. 

/ Autor

Jana Haljaste

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status