18. nov. 2021

Euroopa tuleviku konverents on suurepärane algatus, mis annab tavainimestele võimaluse osaleda ELi otsustusprotsessides. Kodanike sisulise kaasatuse osas on aga veel pikk tee minna.

Laupäeval, 23. oktoobril toimus Euroopa tulevikukonverentsi teine ​​plenaaristung. Enne Strasbourgi sõitmist olin skeptiline, kas kodanike häält konverentsil ikka kuulda võetakse, kuid mu hirmud olid alusetud. Kui peaks välja tooma ühe idee, mis konverentsil kõlama jäi, siis oleks selleks kindlasti kodanike rahulolematus oma hääle puudumisega konverentsil. Selline kriitika ei võimalda edasi minna muutusteta.

Poliitikute konverents

Kriitikal on muidugi tõepõhi olemas ning sellele leidub hulganisti näiteid. Konverentsi korraldanud Euroopa poliitikud valisid aruteluvormiks kõnede pidamise, kus nad kodanikest selgelt üle olid. Selle arutelutüübi plussiks on ka see, et kõned ei pea teiste osalejate öeldut puudutama.

Kuigi mõned kõnelejad mainisid aeg-ajalt varem peetud kõnesid, oli see pigem erand kui reegel. Alles siis, kui täiskogu oli lõppemas, otsustas üks Portugali poliitik esitada kodanikule küsimuse. Täiskogu eesistuja Guy Verhofstadti kiitus küsijale iseloomustab seda kui vähe sellist suhtlust toimus.

Korraldajad otsustasid ka korraldada istungi nii, et saaksid endale lubada pikema lõunapausi, samal ajal kui kodanikud ja kodanike esindajad jäid saali, tehes aruandeid iseendale. Seda asjaolu tõid hästi esile mitmed kodanike esindajad.

Kasutamata jäeti ka ainulaadne võimalus lasta kodanikel ja poliitikutel koos konverentsi mitteametlikult arutada, korraldades õhtusöögi vaid kodanikele. Näib, et kogenud poliitikud kasutasid iga võimalust, et vältida arutelu kodanikega, kes kõik olid selleks spetsiaalselt Strasbourgi tulnud.

Tartu Ülikoolis kasutas üks mu lektor nutikat viisi, kuidas hoida inimesi kogu loengu vältel kuulamas. Pidime enne klassist väljumist kirja panema ühe asja, mida me juba teadsime; ühe asja, mida ei teadnud, ja ühe küsimuse. Kahjuks jäi mulle tunne, et enamik kohal viibinud poliitikuid poleks selle väikese harjutusega hakkama saanud. Tundub, et ei olnud selge, kes pidi kodanikke kuulama.

Pärast esimest täiskogu istungit juunis arvasin, et konverents on sisuliselt farss ja kodanikke tegelikult ei kaasata. Kuigi eelnevalt välja toodu najal võiks endiselt nii arvata, siis mina enam seda ei usu. On raske eitada, et vähemad mõned poliitikud soovivad tõepoolest kodanike kaasata. Nad lihtsalt ei tea, kuidas seda teha. Nad on harjunud küsima kodanikelt hääli, mitte nõu.

Vaatamata kriitikale usun, et see konverents võiks saada murrangupunktiks Euroopa Liidu raamistikus. Kui konverentsi korraldajad on nõus muutma ürituse korralduslikku poolt ning lihtsustama digitaalplatvormi futureu.europa.eu kasutamist, siis on kõik alused kodanike kaasamiseks loodud. Euroopa Liit saaks muutuda demokraatlikumaks kui tema liikmesriigid.

Kõhklevad liikmesriigid

Konverentsi vaevab veel üks probleem, mida on isegi keerulisem lahendada. Kui kodanikud ei pruugi konverentsist midagi teada, siis liikmesriigid ei hooli sellest. Hoolimata sellest, kas põhjuseks on hirm tugevama ELi ees või vähesed teadmised konverentsi enda osas, apaatia liikmesriikide esindajate seas oli silmatorkav.

Kõrvaliste teemade arutamisega patustasid kõik konverentsist osavõtnud grupid, kodanikest Euroopa parlamendi liikmeteni. Liikmesriikide esindajad olid aga selles osas kõige aktiivsemad. Seetõttu ei valmistanud lõpuks enam üllatust Leedu-Valgevene piiriga seotud probleemide lahkamine digitaalplatvormi arutelus. Samas näitab see hästi suhtumist konverentsi ja selle eesmärkidesse.

Liikmesriikide valitsused on samuti vähemalt osaliselt vastutavad selle eest, et digitaalplatvormist osavõtjate hulk on olnud kasin. Täiskogul peetud kõnes tõin selle ka Eesti näitel välja. Vaid kolm ideed ja kuus kommentaari on kirjutatud seitsme kuu jooksul, ja mina kirjutasin ühe neist ideedest. Eestis on konverentsiga seotud märksa rohkem inimesi, kes on ka lõppude lõpuks kodanikud.

Nende huvi puudumine iseloomustab probleemi. Kui EL ei suuda veenda isegi neid kodanikke oma ideid jagama, siis kuidas saame loota, et keegi teine ​​seda teeks? Kes teaks paremini kui nemad, et konverents on oluline? Kui probleem on stiimuli puudumises, tuleb see luua. Vastasel juhul on raske saavutada tulemusi, mida saaks kasutada Euroopa tuleviku üle otsustamiseks.

Usun, et Euroopa tuleviku konverents on hea algatus. Kogesin, et kõigilt elualadelt pärit inimestel on täna Euroopat vaevavate probleemide osas üllatavalt suur ühisosa. Kuid see ei saa olla edukas, kui kõik konverentsil osalejad ei ole kaasatud ning huvitatud konverentsi õnnestumisest.

Kaspar Schultz valiti Eesti Noorteühenduste Liidu ja riigikantselei koostöös Eestikodanike esindajaks Euroopa tuleviku konverentsil.

Pilt võetud Euractiv lehelt.