/ Infonurk / Välissuhted / Vene-Ukraina konflikt läbi ÜRO silmade
8. märts 2022
24. veebruaril 2022 ärkasid eestlased üles rõõmuga, et tähistada iseseisvuspäeva, kuid naeratus muutus kohe kibedaks, kuna samal ajal kui meie olime rahulikku und maganud oli Venemaa ametlikult alustanud sõjalist operatsiooni Ukrainas. ÜRO noordelegaat nii nagu ka teised vaba maailma kodanikud olid šokis sellisest jõhkrast jõu kasutamisest.
Oleme kõik jälginud Ukrainas toimuvat uudistes, kuid kuidas on kriis kulgenud ÜROs?
ÜRO kutsus kokku Ukraina teemal erakorralise peaassamblee istungjärgu, mis on sedalaadi üheteistkümnes juhtum pärast ÜRO asutamist. Istungjärk kutsuti kokku pärast seda kui Julgeolekunõukogu ei suutnud vastu võtta resolutsiooni, mis oleks mõistnud hukka Vene Föderatsiooni hiljutisi tegevusi ja ette võtnud, midagi olukorra lahendamiseks. Resolutsiooni ei võetud vastu, sest nagu oli ka oodata, Venemaa kui alaline liige pani veto sellele.
Venemaa suursaadik Vasily Nebenzya süüdistas Julgeolekunõukogus esitatud resolutsiooni sponsoreid valede levitamises ning tema sõnul varjavad lääneliitlased tõde kasutades ära poliitilisi ja meediaväljaandeid, mille abil viiakse läbi propagandat näiteks väärkasutades Donbassist pärit pilte vene agressiooni kujutamiseks või levitades valeteateid tsiviilinfrastruktuuri vastu suunatud rünnakute kohta.
USA suursaadikul ÜROs, Linda Thomas-Greenfield’il oli aga väga tugev sõnum edasi anda pärast venemaa veto panemist. “Võite vetostada selle resolutsiooni, kuid te ei saa vetostada meie häält; te ei saa tõele veto panna; Te ei saa vetostada meie põhimõtteid: Ukraina rahvale ei saa vetot panna; ei saa panna veto ÜRO põhikirjale… ja te ei pane veto vastutusele.”
Õnneks ÜRO Peaassamblee erakorralisel istungil hääletas resolutsiooni poolt 141 liikmesriiki 193-st, 35 jäi erapooletuks ja vaid viis riiki oli vastu ning võeti vastu resolutsioon, millega mõisteti Venemaa hukka Ukrainasse tungimise eest ja nõutakse sõjaliste jõudude kohesest väljaviimist. Kuigi resolutsioon ei ole õiguslikult siduv, väljendab see ÜRO liikmete seisukohti ning eesmärgiks on läbi selle suurendada survet Moskvale ja selle liitlasele, Valgevenele.
“See ei peata Vene vägede liikumist, kuid see on üsna tohutu diplomaatiline võit ukrainlastele ja USA-le ning kõigile, kes on nende selja taga,” ütles Rahvusvahelise Kriisirühma ÜRO direktor Richard Gowan.
Mida on konflikti kohta öelda aga ÜRO sõsarorganisatsioonidel ja fondidel?
UNHCR ehk ÜRO pagulasamet
Organisatsiooni andmetel on 6. märtsi andmetel juba 1,7 miljonit Ukraina pagulast ning pagulasameti hinnangul enam kui 4 miljonit Ukraina põgenikku võib lähikuudel veel vajada kaitset ja abi. Samuti hinnatakse, et Ukrainas vajab abi ja kaitset veel 12 miljonit inimest. Pagulasameti üleskutse peale on ÜRO ka eraldanud 1,5 miljardit USA dollarit humanitaarabiks.
ÜRO pagulaste ülemkomissar Filippo Grandi väljendas tõsist muret “kiiresti halveneva olukorra ja käimasoleva sõjategevuse pärast Ukrainas” ning kutsus naaberriike “hoidma piire avatuna neile, kes otsivad turvalisust ja kaitset”.
IEAE ehk Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur
Ukraina teatas IAEA-le, et nii Tšornobõli kui ka Zaporižžja tuumaelektrijaamad on nüüdseks langenud Vene võimude kätte. Lisaks teatati, et Zaporižžja jaama ehk Euroopa suurima tuumaelektrijaama kõik juhtimise meetmed, sealhulgas kuue reaktori ploki tehnilise toimimisega seotud meetmed, nõuavad nüüdsest Venemaa komandöri eelnevat heakskiitu.
“On ülioluline, et tuumarajatiste ohutut ja turvalist tööd selles tsoonis ei mõjutataks ega häiritaks mingil viisil,” ütles peadirektor Rafael Mariano Grossi avalduses.
Ta on ka öelnud, et “pingeline” olukord Zaporižžja objekti kontrollivate Vene vägede ja seda opereerivate Ukraina töötajatega “ei saa kindlasti kesta liiga kaua”.
Lisaks on side katkenud ka kõigi 1.-3. kategooria kiirgusallikaid kasutavate Mariupoli sadamalinna ettevõtete ja asutustega ning nende staatuse kohta info puudub, teatas IAEA. Selline radioaktiivne materjal võib põhjustada inimestele aga tõsist kahju, kui seda ei kinnitata ja korralikult ei hallata
WFP ehk ÜRO toiduabi programm
“See ei ole ainult Ukrainasisene kriis. See mõjutab tarneahelaid ja eriti toidukulusid,” ütles hr Beasley, WFP juht.
WFP juht David Beasly säutsus sotsiaalmeedias, et “…ja just siis, kui arvate, et hullemaks minna ei saa, ärkab maailm Ukrainas toimuva konflikti peale.” Venemaa ja Ukraina vastutavad umbes 30% ülemaailmse nisukaubanduse eest ja enne konflikti algust WFP ostis 50% oma nisust Ukrainast, et toita humanitaarabi vajavaid inimesi riikides nagu Etioopia, Süüria või Jeemen, kus on endiselt aset leidmas üks suurimaid humanitaarkriise maailmas, kus abi vajab ligikaudu 21 miljonit inimest, sealhulgas rohkem kui 11 miljonit last. Nüüd aga “Hinnad tõusevad, muutes niigi kohutava olukorra veelgi keerulisemaks,” kurvastas ta.
UNICEF ehk ÜRO lastefond
Organisatsioon kordas peasekretäri üleskutset viivitamatult sõlmida relvarahu ja kutsus kõiki osapooli täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja kaitsta lapsi kahju eest ning tagada, et humanitaarabi andjad saaksid turvaliselt ja kiiresti jõuda abivajavate lasteni
“UNICEF kutsub ka kõiki osapooli hoiduma ründamast olulist infrastruktuuri, millest lapsed sõltuvad, sealhulgas vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, tervishoiuasutused ja koolid,” lisas UNICEFi tegevdirektor Catherine Russell.
UNICEFi andmetel on hetkel rohkem kui pool miljonit last muutunud pagulaseks ning trauma, mis lastel tekib sõjajubeduste nägemisest saab olema pikaajaline tagajärg.
Linda Luts
Eesti ÜRO noordelegaat
Allikad:
https://www.un.org/press/en/2022/ga12406.doc.htm
https://news.un.org/en/story/2022/02/1112802
https://news.un.org/en/story/2022/02/1112662 https://data2.unhcr.org/en/situations/ukraine
https://news.un.org/en/story/2022/03/1113352
https://www.theguardian.com/world/2022/mar/02/united-nations-russia-ukraine-vote
/ Loe ka