fbpx

/ Infonurk / Huvikaitse / Arvamusfestivalil selgus, et noorte osalus täiustab ühiskondlikku dialoogi

Möödunud nädalavahetusel toimus Paides taaskord Arvamusfestival, sedapuhku juba 10. korda. Juubelifestivali Noortealal osalesid panelistidena ka Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse liikmed Triin ja Kaarel, samuti sai Kaarlile osaks ka ühe arutelu juhtimine.

Kahe päeva jooksul arutleti mitmete teemade üle. Esimesel festivalipäeval sai Kaarel kaasa rääkida arutelus, kus põhiküsimuseks oli inforuum – kas üleliigselt palju infot aitab meil ennast pigem teostada või reostada? Teisel festivalipäeval oli aga võimalik kuulata arutelu, milles arutleti noorte osaluse üle otsustusprotsessides. Seda arutelu modereeris Kaarel, ning oma mõtted ja kogemuse ENLi näitel tõi arutellu Triin. Ergutamaks kuulajate meeli eelnes arutelule ka Eesti Väitlusseltsi liikmete kiire väitlusvoor.

Arutelus “Milleks meile noorte osalus?” osalesid veel ka riigikogulane Jürgen Ligi, Järva valla noortevolikogu liige Alide Kristine Alba ja Keskkonnaministeeriumi noortenõukogu liige Hanna Greta Alamets. Arutelu kinnitas, et noorte osalus ühiskonnas on ilmtingimata vajalik, kuid oluline on pöörata tähelepanu põlvkondadevahelisele läbikäimisele ning kodanikuhariduse põhjalikkusele. Kuigi Triinu sõnul on võrreldes 10 aastaga, kui ta veel ise osaluskogulane oli noorte osaluse võimalusi tohutult juurde tulnud, toob Alide Kristine samas välja, et ühiskonnaõpetuse tundide põhjalikkusest jääb siiski siiani vajaka. Öeldut kinnitas ka Jürgen, kelle sõnul on ühiskonnaõpetuse õpetajate tase väga erinev, ning sellest sõltub tihti ka see, kui tulemuslikult õppeainet edasi antakse. Samas ärgitas ta noori, et nad paluksid oma õpetajatel poliitikuid koolitundidesse kutsuda, et tekiks dialoog ja areneks ka julgus sõna võtta. Seda, et noortel puudub tihti julgus midagi avalikult arvata või oma meelsust väljendada, kinnitasid ka teised. Jällegi toodi välja, et erinevad võimalused aruteluks noorte ja otsustajate vahel – näiteks osaluskohvikud ja osaluskogud, soosivad ka diskussiooni teket, sest keskkonnas, kus noored ennast turvaliselt tunnevad, julgevad nad ka oma arvamust avaldada.

 

Arutelus räägiti ka erinevate põlvkondade vahelisest suhtlusest – kas noored peaksid kuulda võtma vanemaid või vastupidi? Ka selles küsimuses jõuti konsensusele, et pingutused peavad olema vastastikused, sest kuigi otsustajad on tänasel päeval vanemad, loovad nad nende otsustega tulevikumaailma siiski eeskätt noortele. Seda mõtet toonitas ka arutelus osalejatest ainsana vanaisa rolli täitev Jürgen Ligi kes nentis, et riigikogulasena on tal raske mõista oma ametikaaslasi, kes kliimaküsimusi tõsiselt ei võta, sest just need otsused loovad tema lastelastele homset päeva. Ka Hanna Greta toonitas, et noored kliimaaktivistid ju ei soovi, et poliitikud nende arvamusi eksperthinnangute pähe võtaks, vaid tahavadki suunata poliitikute kõrvad kogenud teadlaste ja ekspertide hinnanguid kuulama.

Kokkuvõtlikult võib aga tunda rõõmu selle üle, et noorte osalusel on ühiskonna toimimisel edasiviiv jõud, sest just noored on need, kel on võimalus tulevikku muuta. Samas ei tohi unustada, et edasiviiv jõud on ka põlvkondadevahelisel suhtlusel, mis on viljakas just siis, kui eri põlvkonnad saavad üskteisele midagi õpetada, rikastades sellega kõigi maailmapilti. Seega ärgitame kõiki noori kasutama rohkem ära oma osalusvõimalusi. Alustada tasukski kõige lihtsamast – küsimisest, sest juba vanarahvaski teadis, et küsija suu pihta ei lööda. Kuidas siis muidu need teadmised tekivad? Head küsimist!

 

Noorteala tegevust korraldas noorteinfoportaal Teeviit ja Haridus- ja Noorteamet Euroopa noorte aasta raames. Tegevus on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest.

15. septembril 2021 teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku nimetada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks.

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status