Ees- ja perekonnanimi: Madis Joosep Toomel
Valimisringkond: Lääne- Virumaa  
Kandidaadi number: 477
Sünniaeg: 19.10.1994
Haridus: keskharidus
Töö: üliõpilane

Tutvusta ennast
Olen Rakverest pärit noormees. Kuna mu tähtkujuks on kaalud, siis aeg-ajalt tunnen end nagu Eino Baskini sketši peategelane, kellel kõhkluseid pole, aga on kahtlused. Elan hetkel Rakveres, kuigi olen elanud nii Tartus, Tallinnas kui Viljandis, siis olen nagu Nipernaadi, kes alati koju tagasi tuleb. Kasvatan 3-aastast imearmsat tütart, selle kõrvalt lõpetan ülikooliõpinguid Sisekaitseakadeemias maksunduse ja tolli erialal. Spetsialiseerusin õpingutes maksuerialale. Eelnevalt olen töötanud näitlejana ning teatriringi juhendajana. Olen mänginud nii laste- ja noorteetendustes kui ka muusikalides. Töötanud olen Viljandi laste- ja noorteteatris Reky. Samuti on olnud au koostööd teha Eesti Noorte Muusikaliteatri ja Polygon Teatriga. Ma laulan nagu enamus eestlaseid. Mulle väga meeldib ennast argipäevarutiinist välja viia just laulmise või näitlemistööga. Ma võin tunduda esmapilgul väga tõsine ja morn, kuid mulle hirmsasti meeldib nalja teha ja igas päevas peab olema killuke huumorit.

Milline on sinu hariduslik taust?
Olen lõpetanud gümnaasiumi Vinni-Pajustis. Hetkel olen viimasel kursusel Sisekaitseakadeemias (ees on ootamas lõputöö kaitsmine).

Milline on sinu varasem töökogemus?
Olen üles kasvanud isata, seega, tööharjumus kujunes välja juba koolieas, et me koos emaga paremini toime saaks tulla. Sporditegemise kõrvalt tegin gümnaasiumieas kohtunikutööd ja
suvevaheaegadel käisin maasikaid korjamas. Peale kooli lõpetamist olen töötanud nii autojuhi, ehitaja, klienditeenindaja kui ka näitlejana. Just viimased aastad enne sisekaitseakadeemiasse minekut töötasin projektiteatrites näitlejana.

Milline on sinu kokkupuude noortevaldkonnaga (noorteorganisatsioonid, noortevolikogu, õpilasesindus vms) ja/või huviharidusega.
Keskkoolis kuulusin õpilasesindusse. Minu käes on Lääne-Virumaa noorterekord kettaheites, seega, kui ma satun Rakvere staadionile, kus ma käin tihti samal ajal, kui lapsed trenni teevad
ja just kettaheidet harjutavad, siis Rakvere treenerid loovad alati võimaluse, et ma saaksin praegustele noortele oma kogemusi tehnika poolelt edasi anda. Olen osalenud Suvekool Audrus õpetajana, andnud liikumis- ning näitlemistunde. Teater Reky noortestuudio tegevuses lõin kaasa laste ja noorte juhendajana.

Miks otsustasid Riigikokku kandideerida ning milliste teemadega soovid parlamendi töösse peamiselt panustada?
Otsustasin Riigikogusse kandideerida, sest noored peavad tuleviku loomises kaasa rääkima ja sellesse panustama. Kõige enam soovin luua paremad konkurentsivõimalused just noortele.
Näiteks õiglasema maksusüsteemiga loome noortele võimaluse olla konkurentsivõimelisemad – rohkem rahalisi vahendeid loob noorele olukorra, kus on võimalus panustada vaba raha
enesearengusse. Tahan leida lisarahastust maapiirkonna KOV-idele, et lõpetada maakoolide sulgemine, sest igas Eestimaa nurgas peab laps saama turvaliselt kodu lähedal täisväärtuslikku
põhiharidust omandada. Haritud ja motiveeritud noor on potentsiaalselt suurem maksumaksja, seega suurem panustaja, et ühiskonna sotsiaalvaldkonna, tervise, hariduse ja pensionisüsteemi kulusid katta.

Miks peaks noor just sulle oma hääle andma? 
Täna tehakse otsuseid, mis mõjutavad Eesti käekaiku tulevikus. Tulevikus, kus tänased noored on oma aktiivsuse tipul. Tulevikus, kus tänased lapsed ja koolinoored astuvad ellu.
Tahan aktiivselt kaasa lüüa teemades, mis puudutavad ja mõjutavad Eesti tulevikku. Soovin teha seda nii, et põlvkondadevahelised sidemed oleks harmoonilised, mitte vastasseisudele
üles ehitatud. Mõistan, et riik toimib piiratud ressurssidega ja seda tähtsam on leida kokkuleppeid, mis võimalikult vähe riivaks erinevaid ühiskonnagruppe. Idealistina usun, et on võimalik luua toimivat riiki, kus vanemad põlvkonnad ei pea kiruma noori ja noored oskavad eelmiste põlvkondade panust õiglaselt hinnata. Eks aeg näitab, kui palju reaalne elu minu idealismilt nurki maha nühib! Olen endale lubanud, et ei karda vastu võtta otsuseid, kui on valida halva ja veel halvema variandi vahel. Samuti olen endale lubanud, et minust ei saa külma, hingetut otsustajat, keda ühiskonna huvigruppide arvamus ei huvita.

Selgita kuni viie lausega oma maailmavaadet. 
Esiteks ei soovi ma ennast määratleda üle-eelmise sajandi poliitilise klassifikatsiooni järgi. See ei toimi. Oma maailmavaadet iseloomustades arvestan ka meie riigi, Eesti Vabariigi staatuse, potentsiaali ja võimalustega globaliseeruvas maailmas. Minu maailmavaatelist nägemust iseloomustavad kogukondlik ühtekuuluvus regionaalsetele ja siseriiklikele väljakutsetele lahenduste otsimisel; ettevõtluskeskkonna hoidmine võimalikult vabana, et igaüks saaks oma initsiatiivi proovile panna ja ennast teostada; poliitikute isetus otsuste langetamisel, st enda isiklike huvide taandamine otsuse poolt- ja vastuargumentide kaalumisel ning otsuste langetamisel; rahvusvaheliselt peame olema operatiivsed ja initsiatiivsed
demokraatlike väärtuste ja inimõiguste eest seismisel ning tihedas koostöös samu väärtuseid
kandvate riikidega.

Kes on sinu poliitiline eeskuju Eestis, kes maailmas? Miks just tema?
Maailmas on mu poliitiline eeskuju kindlasti Sanna Marin ehk maailma noorim naispeaminister. Ta on tõestanud ennast juhina, kes suudab oma riigi ühiskonda liita ja mitmekülgselt kõnetada, samuti rahvusvaheliselt oma riigi eest väärikalt seista.

Kahjuks ei saa sama öelda mõne Eesti naispoliitiku kohta, kes on kõrgetel kohtadel olnud või on praegu. Just sisepoliitikas on toimitud oma erakonna kitsastest huvidest lähtudes. See pole
küll ainus põhjus, kuid kahjuks üks põhjuseid, miks Eestis süveneb erinevate elanikkonnagruppide vastasseis, mitte koostöö. Niisugune olukord on andnud võimaluse jätkuvalt kasvatada toetust populistlikel, Eesti huvidest mittehoolivatel poliitilistel jõududel. Loodan, et Eesti noored suudavad juba lähiaastatel tõestada, et teisiti on võimalik – kokkuhoidvas ühiskonnas on kõigil parem: nii ettevõtjal kui töötajal, nii noorel kui vanemaealisel. Samuti on see kindlasti parem alus, et lõpuks lahendada väljakutseid integratsiooniteemadel.

Mis sind tänases poliitikas ja ühiskonnas kõige rohkem närvi ajab? Miks? Mida saaksid sina või sinu erakond ära teha, et olukorda parandada?
Kõige rohkem häirib mind poliitiliste juhtide (näiteid leiab ka mujalt) kui eeskujude väärika suhtumise jalge alla tallamine. Täiesti vääritu sõnakasutus ja oponentide mustamine kõige labasemal moel. Oma seisukohtade esitamine filmi „Siin me oleme!“ stiilis – ma ei tule siit alla, kui ma ei saa oma partei tahtmist – ei ole konstruktiivse koostöö alus, mis omakorda paneb lonkama ka kogu ühiskondliku arengu ja kodanike valmisoleku väärtustada oma riiki.

Seda, mis juba lastetoas kaduma on läinud, ei pruugigi kahjuks olla võimalik parandada. Ometi on alati lootus, et täiskasvanud inimene on võimeline oma käitumist ümber hindama.
Samas, ajastule omaseid käitumisstampe ei ole lihtne kiiresti muuta. Peab lootma, et inimesed hindavad üha rohkem koostöö võimekust, mitte poliitkaevikutest peetavaid kitsarinnalisi duelle. Kui see ei teadvustu poliitiliste liidrite ja ka elanikkonna hulgas, siis Eesti tulevik on konarlik areng ning rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemine. Meiega sarnases kliimavöötmes on kokkuhoidvate ühiskondade näiteid mitmeid. Usun, et ka eestlase loomuses on see olemas ja alles ning suudame ühiskonna murdeealisest probleemist – poliitkaklemine – välja kasvada. Olen veendunud, et minu põlvkonnal ja tulevastel põlvkondadel on siin võtmeroll, et see oleks võimalik.

Mis on sinu kolm peamist valimislubadust? Milles seisneb probleem ja mis on neile probleemidele võimalikud lahendused?

Praegu on taasiseseisvunud Eesti enda elukorraldust ise juhtinud. Meie statistilised näitajad on justkui head – oleme näidanud kiiret arengut ja keskmise jõukuse kasvu. Samas oleme minu
arvates jõudnud ühiskonna juhtimisel ja igapäevaelu korraldamisel mugavustsooni – „meil läheb hästi, tiksume edasi!“. Samas on paljud raamistikku loovad seadused olnud üsna kivistunud enam kui kümme aastat. Sellises olukorras on võimalik teha järgmine samm, kui erakondadevaheline koostöövalmidus ületab koalitsiooni-opositsiooni piire. Minu arvates on see järgmisse Riigikogusse jõudvate erakondade suurim väljakutse, mis ühelt poolt paneb erakondade koostöövõime proovile ja samas looks võimaluse ühiskonnale näidata, et see on võimalik. Kui niisuguseid strateegilisi protsesse ei suudeta algatada ja läbi viia, siis taktikalised valimislubadused jäävadki loosungiteks. 

Tõsta Eesti inimeste toimetulekut
Inimeste elujärg peab tõusma ja see ei tõuse, kui me loobime toetuseid või langetame riigi eelarve toel hindasid. Kõik toetused peavad olema sihitud abivajajatele, hindade alandamine ei ole sihitud toetus, vaid on riigi majandust lõhkuv ja toimetulekut pärssiv meede, sest hindade alandamisest võidavad ka need, kellel tegelikult on palgatase ja toimetulek juba praeguste hindade tasemel. Ehk siis inimeste sissetulekud peavad tõusma ja sellega koos tõuseb ka nende ostujõudlus. Pole oluline, kui palju miskit poes maksab, kui inimesel on ostujõudlus olemas, ning ükski elujõus inimene ei peaks toetuste abil enda ostujõudlust kasvatama, vaid peaks saama väärilist palka, et toime tulla.

Kehtestada astmeline tulumaks
Eesti riik ei tohi joosta Skandinaavia maade tuules, vaid peab sörkima nende kõrval. Me soovime olla jõukas riik, aga maksusüsteemi nõus muutma pole. Meil tekitab mugavustsooni sõna lihtne aga maksusüsteem ei pea olema lihtne, see peab olema õiglane. Meil tuleb kehtestada astmeline tulumaks ja seeläbi paraneb meie elujärg just madalat ja keskmist palka teenivate inimeste puhul. Samuti loob astmeline tulumaks võimalused palgatõusuks ja see omakorda loob noortele paremad konkurentsivõimalused igas eluvaldkonnas.

Lõpetada Eesti kultuuri väljasuretamine
Soovitan enne selle lõigu lugemist tutvuda Sveta Grigorjeva luuletusega „Lihtne realism“. Meie riigi juhtijatel on viimasel kohal kultuur. Kultuuri alalhoidmiseks on vaja nii raha kui ka kultuuriteadlikke inimesi. Suurim väljakutse on see, et luua õiglane rahastusmudel neile, kes on oma elus teinud valiku õppida eesti kultuuri ning seda teistele edasi anda. Näiteks on vaja muuta süsteemi nii, et ka vabakutselistel kunstnikel tekiks võimalus saada tasuta arstiabi, et nemad samamoodi saaksid elamisväärset vanaduspensioni jne. Minu lemmik noor luuletaja on Sveta Grigorjeva, ma olen mures, sest võin tema loomingust ilma jääda. Hetkel oleme olukorras, kus
kunstnike seas tekib samamoodi väljaränne, sest EESTI RIIK loob tunde, et meile pole neid vaja, ja siis saame „kultuursed Kalevipojad“, kes loovad teises kultuuriruumis hoopis midagi sinna sobivat. Loomeinimestel peab olema vabadus luua, aga kui vabakutseline peab muretsema sellepärast, kas libedal jääl kukkudes on tal mõtet haiglasse pöörduda, sest erakorraline meditsiin on talle küll tasuta, aga operatsiooni peaks ta juba omast taskust kinni maksma. Siis tekibki suur hulk inimesi, kes teevad n-ö päris tööd, ja selle kõrvalt tegelevad loomega, samas ei saa nad sellesse panustada kogu oma aega.

Saad katuserahana jagada 30 000 eurot. Kellele ja mis summa annad? Miks?
Kui ma kindlasti peaksin seda tegema, siis Heategevusfondile Aitan Lapsi, sest nad on saanud tänamatult vähe meediakajastust. See fond loob võimaluse kultuurist osa saada neil, kes ehk
muidu seda võimalust lapsena ei saaks. Meie lapsed peavad saama võimalikult laia silmaringi ning kultuur on üks vahend selle suurendamiseks. Teater Eestis sai alguse jantidest ehk komöödiatest ja nagu me teame, siis naermine on tervisele kasulik. Kultuurist algab kõik!

Sinu erakond moodustab valitsuse ja pakub sulle ministri kohta. Mis ministriks tahaksid saada ja mis on kolm asjad, mis ministrina ära teeksid?
Ma lükkaksin pakkumise viisakalt tagasi ja kasvataks oma tööriistakohvri võimekust, et mõne aasta möödudes see koht vastu võtta.

Kui unistada ja südame häält kuulata, siis eelistaksin kultuuriministri kohta: vaataksin kõigepealt otsa spordi rahastamisele, et koos Eesti ettevõtjatega panustaks riik suuremal määral sportlastesse, kellel on selge potentsiaal, aga tulemus võib jääda rahaliste võimaluste taha. Püüaksin tuua Eestisse rohkem suurüritusi, mõne täiskasvanute maailmameistrivõistluse
korraldamise, sest Eestis on väga palju tippkohtunikke ja korraldustiimi liikmeid, kes on näidanud noorte tiitlivõistluste korraldamisega taset. Viimasena sooviksin üldlaulu- ja tantsupeo muuta rahvusvaheliseks ürituseks, et kogu maailma inimesed saaksid meie kultuurisündmusest osa ja näeksid, millisel moel me ennast vabaks laulsime. Mõtlen sellega pigem ülemaailmset kajastamist ja huvitumist kui samasuguse ürituse korraldust välisriikides.

Millised väärtused oled kodust kaasa saanud ja kuidas see sind elus aitab?
Ükskõik mis ka ei juhtuks, sa pead jääma viisakaks! Oled teinud vea, siis ole mees, tunnista seda ja võta vastutus. Ausus on alati kõige tähtsam, isegi kui see mõjutab sinu enda heaolu. Kui kukud, siis ei tohi maha lamama jääda, vaid tuleb end iga hinna eest püsti ajada. 

Tänu sellele oskan ma valida enda kaasteelisteks samade põhiväärtustega inimesi. Nende kaasteelistega suudame aidata neid, kellel asjad veel ehk nii hästi välja ei tule.

Milline on olnud läbikukkumine sinu senises elus, millest oled õppinud? Mida õppisid?
Olen loomult kiire tegutseja. Varem kaasnes sellega tihti ka lausa kärsitus. Sellest tulenevalt on mu elu suurim õppetund seotud esimese ülikooliga, mida ma ei lõpetanud või õigem
oleks öelda, õieti ei alustanudki. Nooruse rumalus, kärsitus viisid olukorda, kus ei suutnud oma otsuseid ja valikuid ratsionaalselt hinnata, ning tagantjärele targana võin öelda, et kukkusin läbi. Ma õppisin selle vähese ajaga, et oma ala meister suudab pisikese ajaga sind vormida ja tuua sinus esile suured muutused, kui mõni teine ei suuda aastatepikkuse tööga sind muuta ei paremaks ega halvemaks inimeseks. Ma sain sealt sisemise kindluse, et parim võimalus ennast arendada on lugeda raamatuid.

Kolm asja, mida oma tänases elus kõige rohkem naudid? Miks?
Naudin perega koos oldud aega, naudin üksiolemise aega, naudin seda protsessi, milles ma viibin, ja seda ootuse värinat, kuhu see mind kannab, sest nagu Garbriel ütles: „Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka Teie pole homme enam see, kes Te olete täna.“

Milline on sinu suurim nõrkus?
Nõrkus, mida ma ei häbene ja muuta ei kavatse, on otsekohesus. Kui ma olen veendunud oma seisukohas, siis ma ütlen selle parem otse välja kui hakkan keerutama. Ja kui mul ei ole midagi öelda, siis jahu ajama ei hakka, eelistan vaikida. Lühike elu on õpetanud, et kui minu väljaütlemine, ükskõik kui argumenteeritud, ei muuda midagi, siis olen õppinud tasakaalukalt eriarvamust fikseerima. Kui vastaspoolel on veendumus, ükskõik kui vildakad tunduvad tema argumendid või veendumuse allikad, siis eriarvamuse fikseerimisest enamat ei saavuta. Otsekohesus ei tähenda, et ma ei suudaks olla empaatiline läbirääkija, kui olukord seda nõuab.

Kui saaksid ühe päeva olla Jumal, mida teeksid?
Läheksin maailma loomise juurde ja veenduksin, kas ma ikka tegin kõik õigesti. Kaasaegses IT-keeles kindlasti teeks upgrad’e ja fix’iks bug’isid, et headusel ja mõistlikkusel oleks pisut suurem eelis kurjuse ja rumaluse ees.

Intervjuu viis läbi Triin Roos. “Vali noor” on Eesti Noorteühenduste Liidu kampaania, et tutvustada kuni 30-aastaseid Riigikokku kandideerijaid. Kampaania on osa projektist “Euroopa Noortedialoog 2022-2024”, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Liit. Tutvu kandidaatidega: https://enl.ee/valinoor/.