fbpx

/ Valimis- ja kandideerimisea langetamine

Järjest enam on päevakorda tõusmas valimis- ja kandideerimisea langetamine. Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) alustab sügisest “Vali 16, kandideeri 18!” kampaaniaga, et just sellele teemale otsustajate pilgud suunata.  ENL-i eestvedamisel anti 2015. aastal Eestis valimisõigus 16- ja 17-aastatele, aga seda vaid kohaliku omavalitsuse tasandil. Põhiseaduse muutmise protsess võttis aega pea 10 aastat. Seekord soovime langetada Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisiga 16-eluaastale ning kandideerimisiga 18-eluaastale. Praegu on mõlemal tasandil võimalik kandideerida 21-aastaselt ja valida 18-aastaselt.

Demokraatia puudutab vabas maailmas igat inimest, olenamata vanusest, rassist, soost või muudest näitajatest. Demokraatia aluseks on valimised ja see kuulub inimõiguste hulka.Valimisea langetamisest on räägitud juba alates 1960-ndatest, kui riigid üle maailma defineerisid oma seadusandluses täisealise vanuseks 18-eluaastat. Samuti langetasid paljud riigid sellel ajal ka valimisea 18-aastani. Demokraatia arenguga on viimase kahe kümnendi jooksul just nendes samades riikides langetatud valimisiga 16-eluaastale. 

Pole tähtis, kelle poolt me hääletame, me usume demokraatiasse endasse. 16- ja 17-aastastel on õigus väljendada oma poliitilisi arvamusi ja olla kaasatud enda valitud esindajate kaudu ka riiklikul ja Euroopa tasandil. 16-aastased osalevad juba aktiivselt ühiskonnaelus, teevad elumuutvaid otsuseid ning mõistavad seeläbi võetud kohustusi ja vastutustunnet. Neil peaks olema õigus hääletada 16-aastaselt ja kandideerida 18-aastaselt ka riigi ja Euroopa tasandil.

Toome alljärgnevalt välja 10 põhjust, miks peaks valimis- ja kandideerimisiga langetama.

  • Juba 16- ja 17-aastased noored on poliitiliselt ning sotsiaalselt aktiivsed. Valimisea langetamisel ühtlustuks valimisiga noorte panusega ühiskonnas. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste statistika näitab, et 16- ja 17-aastaste valimisaktiivsus oli pea 40%, mis oli praktiliselt sama 25- kuni 34-aastastega ja suurem kui 18- kuni 24-aastaste seas. 2022. aasta seisuga oli Eestis 400 mittetulundusühingut, mida juhtisid noored (18-26-aastased). 
  • Noortelt oodatakse, et nad järgiksid seadust, kuid neil ei ole selle koostamisel sõnaõigust. Alla 18-aastastelt noortelt oodatakse täiskasvanutele mõeldud seaduste järgimist ja tagajärgede eest vastutuse võtmist. Eestis saavad alla 18-aastased noored abielluda või asutada seaduslikku koosellu. Töölepingu seaduse alusel on juba 7-aastastel õigus teha tööd. 16-aastased saavad teha otsuseid enda haridustee osas, selles vanuses algab ka seksuaalse enesemääratlemise iga. Juba 14-aastaselt vastutab noor enda tekitatud kahju eest teoreetiliselt ise. 
  • Noored on võrdsete õigustega ühiskonna liikmed. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lastel õigus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Valimis- ja kandideerimisea langetamine on üks võimalus, kuidas neid formaalselt kaasata otsustusprotsessidesse. Valimine on inimõigus, mis on kaitstud Eesti ja rahvusvaheliste seadustega. 
  • Paljud noored on juba osa ühiskondlikest liikumistest, poliitilistest organisatsioonidest, noortevolikogudest, meelevaldustest jms. Statistikaameti  andmetel oli 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses 2022. aastal 26,5%. Noored teevad teadlikke ja informeeritud otsuseid, olgu selleks teemaks kliimamuutused või sotsiaalne ebavõrdsus. 
  • Eelmisel sajandil langetasid paljud riigid (näiteks Austraalia, USA, UK)  enda valimisea 21-elusaastalt 18-eluaasta peale. Seda tehti, et valimisiga vastaks sellel ajal demokraatia vajadustele. On hea, kui me jätaksime enda seaduste muutmist, et need ühtlustada ühiskonna uute normide ja vajadustega. 
  • 16- ja 17-aastased on tunnetuslikult, psühholoogiliselt ja moraalselt piisavalt küpsed, et valida. Inimeste ajud arenevad keskmiselt kuni 25-eluaastani, aga valimisõigust ei anta alles 25-aastaselt.
  • See teema ei puuduta ainult meie noori, vaid ka meie demokraatiat. Meie demokraatia on tugevam, kui me kaasame noori. Peale 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimis viidi läbi üle-euroopaline uuring, mille kohaselt  56% vastanutest uskus, et nende hääl valimistel luges. Noortel on ainulaadsed vaatenurgad ja kogemused, mis on väärtuslikud ja meie ühiskonna lahutamatu osa. 
  • Kui noored saavad valida juba enne 18-eluaastat, siis on sellel positiivne mõju poliitilisse kaasatusse ja kodanikuhoiakutsesse. Seda tõestab Sheffieldi Ülikooli poolt läbi viidud uuring, mille kohaselt Šotimaa noord, kes said 2014. aastal 16-aastaselt valida, käivad rohkem valimas ja on viimaste valimiste näitel märgatavalt aktiivsemad kui noored, kes said esimest korda alles 18-aastaselt valida. 16-aastased on Eestis veel koolikohustlased. Koolides saab täiendada põhikoolis saadavat kodanikuharidust, et noortel ei oleks valimiste ees hirme. 

Demograafiline tasakaal ühiskonnas peab paranema. Üldiselt kasvab oodatav eluiga ja noorte osakaal rahvastikus väheneb. Valimisea langetamine aitaks kaasa demograafilise tasakaalu säilitamisele. 2000. aastal oli 26% Eesti elanikkonnast alla 20-aastased, 65+ aastaste rühm moodustas 15%. Kuid statistikaameti prognoos näitab, et 2040. aastal moodustab alla 20-aastaste rühm Eestis 19,0% elanikkonnast ja 65+ aastaste vanuserühm  26% elanikkonnast.

Valimis- ja kandideerimisiga teistes riikides

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status