Ees- ja perekonnanimi: Karl Pütsepp
Valimisringkond: Tartu linn
Sünniaeg: 17. mai 1997
Haridus: keskharidus, õpin Tartu Ülikoolis
Töö: emakeeleõpetaja

Tutvusta ennast
Olen põline tartlane, suvepiirissaarlane ning -võroke. Minu juured ongi Vastseliinast ja Peipsimaalt. Töötan emakeeleõpetajana, sest lapsepõlves oli mul kaks kutsumust – saada loomaaiadirektoriks või õpetajaks. Viimane osutus teostatavamaks. Humanitaarihing, eeskätt raamatuarmastus on mind alati vallanud. Põhikooli lõpetasin Karlova kooli muusikaklassis, gümnaasiumi läbisin Tamme gümnaasiumi loodusklassis. Õpin Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust. Ülikooli kõrvalt töötan juba viiendat aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Olen olnud ise aktiivne noor, kes õpilasesinduses, klassivanemana ja koolilehte käima lükates tegutsenud, ning olnud ka huviringide juhendaja.

Miks otsustasid Riigikokku kandideerida ning milliste teemadega soovid parlamendi töösse peamiselt panustada?
Kandideerin, sest Eestil on oht langeda viha ja kibestumise teele. Soovin seda iga hinna eest ära hoida ning tunnen, et iga liberaalne, demokraatlik, euroopa- ja eestimeelne inimene saab ja peab andma oma panuse. Seisan väärikate palkade, hoitud looduse, kaitstud õpetajate, teaduspõhiste otsuste, võrdsete võimaluste ja eetilise poliitika eest. Poliitikas ongi mulle huvipakkuvaiks teemadeks haridus-, teadus-, keele-, keskkonna-, kultuuri-, välispoliitika.

Miks peaks noor just sulle oma hääle andma?
Võiks, mitte ei peaks, sest ma julgen paljudele mu eakaaslastele (ja nooremaile, aga ka vanemaile) oluliste teemade eest võidelda. Olen seda juba võimaluste piires senises elus ka teinud.

Selgita kuni viie lausega oma maailmavaadet.
Minu maailmavaate tuumaks on kaks tõdemust. Aukartus (igasuguse) elu ees, st igaüks loeb ja on oluline. Võiksime anda endast oleneva, et mitte põhjustada teiste elude, st kaasinimeste, loomade, taimede jt kannatusi. Seega: ela ise ja lase teistel elada. Olen veendunud, et parim riigivalitsemisvorm selle tagamiseks on demokraatlik, julgelt tulevikku vaatav (st progressiivne) ning mitte kedagi maha jättev (st sotsiaalne), eesti- ja euroopameelne.

Kes on sinu poliitiline eeskuju Eestis, kes maailmas? Miks just tema?
Eesti ja välispoliitikas inspireerivad mind eeskätt tarmukad naised: Marju Lauristin, Kersti Kaljulaid, Riina Sikkut, Elizabeth Warren. Kahtlemata hindan peaminister Kaja Kallase välispoliitilist võimekust ning osavust tugeva sõnumi edastamisel. Alati on huvitav kuulata Jevgeni Ossinovski mõtteid. Nad on südikad ja julged ning võitlevad parema tuleviku nimel. Ja veel: neil on huvitavad ja paeluvad mõtted, millest inspireeruda. Isegi kui ma iga kord kõiges nendega ei nõustu, näen alati, et nad on oma mõtted l ä b i  m õ e l n u d. Põhjalikkust ja süüvimist hindan igas inimeses, mitte ainult poliitikutes.

Mis sind tänases poliitikas ja ühiskonnas kõige rohkem närvi ajab? Miks? Mida saaksid sina või sinu erakond ära teha, et olukorda parandada?
Pime viha, igasugune uhhuu ja liigne ahhaa, jultunud mõnitamine, rumaluse levitamine ja külma südamega ärakasutamine. Mina saan kodaniku ja poliitikuna sellele tähelepanu juhtida ning eeskuju näidata. Erakonnas on mu meelest ülimalt oluline mitte kunagi langeda samale tasemele ning sotsiaaldemokraatide jaoks on alati olnud oluline lähtumine parimast teadmisest, ekspertide arvamuse kuulamine, ühiskondlike kokkulepete otsimine, koostöö ja armastus, mitte vihkamine.

Mis on sinu kolm peamist valimislubadust? Milles seisneb probleem ja mis on neile probleemidele võimalikud lahendused? Läbimõeldud ambitsioonikas ning parimal uusimal keskkonnateaduslikul põhjal seisev kliimapoliitika, mis viib uue ühiskondliku kokkuleppe ning kliimaseaduse vastu võtmiseni. Kaitstud ja väärtustatud õpetajad, et Eestis saadaks jätkuvalt maailma parimat haridust. See tähendab õpetajate õiguste seadusesse kirjutamist, et neid ei saaks vaimselt ega füüsiliselt kiusata, õpetajate palgatõusu jätkamist ning võimaluste laiendamist (alustavate õpetajate koormuse piiramist, enesetäiendamisvõimalusi, motiveerivat karjäärimudelit). Ilusatest sõnadest ei piisa. Abieluvõrdsus seaduseks.

Saad katuserahana jagada 30 000 eurot. Kellele ja mis summa annad? Miks?
Loobun riigikogu liikmena katuseraha jagamise võimalusest. Leian, et on läbipaistvamaid ning eetilisemaid viise regionaalse arengu toetamiseks.

Sinu erakond moodustab valitsuse ja pakub sulle ministri kohta. Mis ministriks tahaksid saada ja mis on kolm asjad, mis ministrina ära teeksid?
Esimese mõttena tahaksin saada haridus- ja teadusministriks. Eesti haridussüsteemi ees seisavad lähiajal tohutult suured, lausa eksistentsiaalsed väljakutsed: üleminek ühtsele koosõppivale Eesti koolile, põgenike integreerimine eestikeelsele õpirajale, õpiteede muutmine isiklikumaks, hea hariduse kättesaadavuse tagamine kõikjal üle Eesti, õpetajate järelkasvu kriisi lahendamine, liikumine väärtuskasvatuse poole, õpetajate õiguste ja vaimse tervise kriisi lahendamine koolides, keskkonnahariduse muutmine loomulikuks osaks Eesti koolist jpm.

Mida kindlasti ära teeksin? Hõredalt asustatud maapiirkondades, äärealadel ning püsiasustusega väikesaartel õppimise võimaldamine kasutades kaugõppe parimaid töötavaid lahendusi. Et ka Piirissaarel saaks koolis käia! Õpetajate õiguste kirjutamine seadusesse ning koormuse ja bürokraatia vähendamine. Väärtuskasvatuse ja loodushariduse muutmine Eesti kooli tuumaks. Seda saab teha nii eetika ja filosoofia toomisega õppekavasse, suurte küsimuste käsitlemisega koolitundides, loodusõpetuse ja looduses õppimise võimaluste parandamisega.

Millised väärtused oled kodust kaasa saanud ja kuidas see sind elus aitab?
Kultuursuse, haridus- ja raamatuarmastuse, piisava alandlikkuse ning samal ajal julguse öelda välja mõtted, kui midagi on südamel või vajab välja ütlemist. Avatud rahvusluse, keskkonnateadlikkuse ja kummastuse (puhuti põlgusegi) igasuguse totalitarismi ja dogmaatilisuse ees. 

Milline on olnud läbikukkumine sinu senises elus, millest oled õppinud? Mida õppisid?
Väiksemaid läbikukkumisi on pidevalt, pea iga päev. Errare humanum est – eksimine on inimlik! See ongi inimese suurim oskus, neid vigu märgata ning neist õppida. Olen õppinud kohati olema kannatlikum ning kohati mitte nii pikalt ootama, olen õppinud sõnu valima ja samal ajal ka oma sõnu jõulisemalt välja ütlema. Elan seni, kuni õpin. Õpin seni, kuni elan.

Kolm asja, mida oma tänases elus kõige rohkem naudid? Miks?
Meeldivaid inimesi, head muusikat, teatrit, kirjandust, kino. Vaikset looduses olemist, linnuvaatlust. Reisimist.

Milline on sinu suurim nõrkus?
Artišokid, marmelaad, vaimustav teater ning kaasahaarav kirjandus, vaimukad ja/või teravad mõtlejad (Marju Lepajõe, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski, Marju Lauristin jpt), huvitavad ja tabavalt sõnastatud mõtted, New York, Berliin, Tartu, Piirissaar, Lõuna-Eesti, ilus arhitektuur.

Nõrkuseid kui negatiivseid nähtusi on mul muidu ka. Näiteks kohatine suutmatus teha midagi, mille vajalikkuses ma sügavalt kahtlen, millest ei tundu kasu saavat ei mina ega keegi teine. Samuti segab mind puhuti minu süvenemisvajadus, sest vahel jäävad toimingud, millesse ma pole suutnud veel piisavalt süüvida, tegemata või saavad tehtud liig palju pärast viimast võimalikku tähtaega.

Kui saaksid ühe päeva olla Jumal, mida teeksid?
Tunnistan, ma ei usu seesugust kontseptsiooni Jumalast. Olemata ühegi religiooni järgija, vaid huvitudes neist kui teatavaist eetilisist süsteemidest, on mulle sümpaatne mõte, et Jumal on igas inimeses. Kui oleksin Jumal, oleksin seega täiuses ise.

Intervjuu viis läbi Triin Roos. “Vali noor” on Eesti Noorteühenduste Liidu kampaania, et tutvustada kuni 30-aastaseid Riigikokku kandideerijaid. Kampaania on osa projektist “Euroopa Noortedialoog 2022-2024”, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Liit. Tutvu kandidaatidega: https://enl.ee/valinoor/.