Ees-ja perekonnanimi

Alissa Ivanova

Valimisringkond

Paide linn

Sünniaeg

04.10.2006

Haridus

Põhiharidus

Töö

Paide Gümnaasiumi õpilane

Räägi endast – kes sa oled ja kuidas on su koduvald/linn sind kujundanud? Ja kui su kodukoht oleks loom või jäätise maitse, siis milline see oleks?

Olen Alissa Ivanova, 18-aastane Paide Gümnaasiumi abiturient, sündinud ja kasvanud suurema osa oma elust Paides.

Mu lasteaia tee algas PAIde Lasteaias, edasi viis elu mind Paide Hillar Hanssoo Põhikooli ja nüüd lõpetan oma viimast aastat Paide Gümnaasiumis. See linn on olnud minu kodu ja paik, kus olen saanud suure osa oma elu esimestest kogemustest — olgu see talvel jõkke kukkumine, mänguväljakul põlvede lõhki kraapimine või naabruskonna lastega ukaka mängimine. Olen proovinud läbi pea kõik trenni- ja huviringivõimalused, loonud sõprussidemeid ja mälestusi, mis on mind muutnud inimeseks, kes olen täna.

Paide on andnud mulle turvatunde ja õpetanud hindama lihtsust ja rahu. Väikeses linnas ei jää miski märkamatuks — iga uus idee, muutus ja tegemata jäänud tegu mõjutab meid kõiki. Siin on näha, kui palju loeb iga inimene ja kui suur on iga hääle mõju, ka noorte.

Ja kui Paide oleks jäätis, siis minu jaoks oleks see rosinajäätis. Mitte kõigile meelepärane, aga neile, kes selle maitse avastavad, jääb see alatiseks meelde. Sest see on oma nägu, oma maitsega ja omamoodi hinnaliste mälestustega — täpselt nagu seda on mulle Paide.

Mis pani sind valimistele kandideerima? Või teisisõnu – millal tekkis mõte, et “ma võiks ju ise rooli haarata”?

Kui ma esimest korda sain kutse kandideerida, kahtlesin pikalt. Ausalt öeldes tundus poliitikasse suundumine mulle alguses isegi veidi vastukarva. Ma ei näinud ennast kunagi tüüpilise poliitikuna, kes räägib ainult loosungeid ja jagab suuri lubadusi. Aga mida rohkem ma selle üle mõtlesin, seda selgemaks sai üks asi — ma ei taha lihtsalt pealt vaadata, kuidas noorte hääl Paides aina vaiksemaks jääb.

Ma olen märganud, et noorte hääl on siin tihti nagu sosin, mis jõuab vaid mõne üksiku kuulajani. Mitte sellepärast, et keegi meelega ei kuulaks, vaid sellepärast, et me ei julge ise piisavalt kaasa rääkida. Meil on ideid, aga hoiame need endale. Meil on unistusi, aga ei vii neid inimesteni, kes saaksid midagi muuta. Ja jah, vahel on ka neid, kes ei kuula — ja see võib tunduda heidutav. Aga ma usun, et meie hääl loeb, eriti väikeses linnas nagu Paide. Siin loeb iga arvamus ja iga samm võib midagi muuta.

Mis on sinu kolm kõige tähtsamat lubadust oma koduvalla/linnas noortele? Nagu lubaduste “Top 3 playlist” –  mis lood sinna kuuluvad?

1. Noorte hääl otsuste lauale

Kui ma pääsen volikokku, siis minu roll ei oleks lihtsalt seal kohal olla — vaid viia noorte mõtted ja ideed sinna, kus tehakse otsuseid. Tihti ei arutata teemasid, mis noori tegelikult puudutavad, sest keegi lihtsalt ei tõstata neid. Mina tahan seda muuta. Olgu selleks vaba aja veetmise kohad, huvihariduse kättesaadavus, projektid või sündmused, mis annaksid noortele rohkem võimalusi oma ideid ellu viia — need teemad peavad olema laual.

2. Rohkem võimalusi ja tegevusi noortele

Paides on palju potentsiaali, aga meil on puudu kohtadest ja tegevustest, mis looksid noortele keskkonna, kus saab koos olla, areneda ja midagi ägedat teha. Noored vajavad võimalusi end proovile panna ja kogukonnas kaasa lüüa. See kõik loob noorele pinnase, kus ta tunneb, et on osa Paide kogukonnast ja tahaks päriselt pärast ülikooli või kaitseväge tagasi tulla ning oma elu kodukohas ülesse ehitada. Ma ei luba imesid, aga ma luban algatada arutelusid ja projekte, mis toovad noortele rohkem valikuid — olgu selleks spordirajatised, kultuurisündmused, kogukonnakeskused või täiesti uued ideed, mille noored ise välja pakuvad.

3. Noored hääletama ja kaasa rääkima

Minu kõige olulisem eesmärk on panna noored mõistma, et nende hääl loeb. Kui me ei lähe hääletama ega räägi kaasa, otsustavad teised meie eest. Ja tihti tehakse otsuseid, mis noorte vajadustega ei ühti — mitte pahatahtlikkusest, vaid lihtsalt sellepärast, et mitte keegi teine ei tea ega mõista, mis on päriselt noorte probleemid, kui noored ise.

Ma tahan seda muuta. Ma tahan, et noored tunneksid, et nende arvamus on oluline ja et neil on õigus kaasa rääkida, ükskõik kui väike või suur teema on. Meie hääl ei ole nõrk sosin — see võib olla muutuste algus.

Kuidas plaanid panna rohkem noori kaasa rääkima ja otsuseid mõjutama? Kas pigem kohtud nendega nende keskkonnas, kutsud nad volikokku või leiad hoopis mõne muu ägeda viisi?

Ma usun, et noored ei hakka rohkem kaasa rääkima ainult seepärast, et keegi palub. Selleks tuleb luua keskkond ja võimalused, kus nad tunnevad, et nende arvamus päriselt loeb ja et iga uus mõte võib midagi muuta.

Minu plaan on minna noorte enda keskkonda – koolidesse, huviringidesse, sotsiaalmeediasse. Tahan luua avatud arutelusid ja kohtumisi, kus noored saavad vabalt rääkida, mis neid päriselt häirib ja mis neile meeldib. Tihti pole probleem selles, et meid ei taheta kuulata, vaid selles, et me ei julge rääkida. Me ei proovi, sest arvame, et meie hääl ei muuda midagi. Aga muudab.

Mõnikord piisab ainult esimesest tõukest — ja mina tahan olla see, kes selle tõuke annab.

Millised on sinu arvates sinu kodukoha suurimad probleemid ja kuidas neid lahendada? Võid mõelda näiteks KOV vastutusvaldkondadele: haridus, noorsootöö, elukeskkond ja planeerimine, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, rahvatervis ja turvalisus, ühistransport, kommunaalteenused.

Paides on liiga vähe kohti ja tegevusi, mis tõmbaksid noori kokku. Meil on noortekeskus, aga see on kaotamas oma hiilgust, ja selle asemel, et küsida noortelt endilt, mida nad päriselt vajavad, tehakse otsuseid oletuste põhjal. Ma tahan, et Paides oleks rohkem paiku, kus noored saavad turvaliselt koos aega veeta, luua ja areneda. Olgu need uued kogukonnakeskused, töötoad, spordiväljakud või väikesed loomingulised nurgad – koht, kus noor tunneb, et see on tema turvaline paik. Sest kodu ei ole ainult maja ja tänav, kodu on tunne, et sind kuulatakse ja sinuga arvestatakse.

Paide teatri sulgemine oli suur kaotus – mitte ainult kultuuri, vaid ka kogukonna mõttes. Teater oli koht, mis tõi inimesi kokku, andis meile põhjuse arutada, naerda, nutta ja mõelda. Ilma selliste kohtadeta jääb linn vaiksemaks, tühjemaks. Ma usun, et Paide vajab rohkem kultuuri, sündmusi ja hetki, mis toovad meid üksteisele lähemale. See ei ole ainult meelelahutus, see on kogukonnatunnetus – teadmine, et me kuulume siia ja loome midagi ühiselt. Kui Paide suudab pakkuda noortele inspiratsiooni ja põhjust siia tagasi tulla, siis kasvab koos linnaga ka meie tulevik.

Paljude noorte jaoks on üks suurimaid probleeme bussiajad ja liinid. Graafikud ei arvesta piisavalt ei õpilaste, tööinimeste ega pensionäride vajadustega. On päevi, kus tundub, et Paide on justkui väike puurike – inimesed tahavad liikuda, aga võimalused ei klapi nende eluga. Lahendus ei ole tegelikult keeruline: tuleb kuulata inimesi. Me ei saa teha otsuseid lauasahtlis, vaid peame küsima kogukonna arvamust, uurima, millal inimesed päriselt liiguvad ja kuhu neil vaja liikuda on. Alles siis saab luua ühistranspordi, mis töötab meie kõigi jaoks – mitte lihtsalt paberil, vaid päriselus.

Lõpetuseks – miks peaksid just sina saama noorte hääled? Müü ennast nagu lemmikburgerit –  lühidalt, mahlakalt ja veenvalt.

Sest ma tean, mida tähendab elada Paides noorena. Ma näen iga päev, mis meid mõjutab, mis meid inspireerib ja mis meid vahel tagasi hoiab. Ma ei kandideeri selleks, et teha poliitikat — ma kandideerin selleks, et näidata, kui palju noorte hääl tegelikult väärt on.

Ma tahan panna noored hääletama, kaasa rääkima ja julgustada neid oma arvamust avaldama. Kui me tahame, et Paide oleks linn, kus noored tunnevad end koduselt ja kaasatuna, siis peab meie hääl olema kuulda.

Kui annad mulle oma hääle, siis annad selle tegelikult enda häälele — sest minu eesmärk ei ole rääkida noorte eest, vaid koos noortega.

Hääleta, sest Paide on ka sinu kodu!