Ees-ja perekonnanimi

Edgar Lennuk

Valimisringkond

Narva

Sünniaeg

28.09.1999

Haridus

MA, Haridusinnovatsioon, Tartu Ülikool

Töö

Päästeamet, Ida päästekeskus, Ennetusbüroo, ennetuspartner

Räägi endast – kes sa oled ja kuidas on su koduvald/linn sind kujundanud? Ja kui su kodukoht oleks loom või jäätise maitse, siis milline see oleks?

Olen Edgar Lennuk, sündinud ja kasvanud Narvas. Minu tee on viinud mind õppima nii Sisekaitseakadeemiasse, kus uurisin Narva noorte maksumoraali ja maksutahet, kui ka Tartu Ülikooli magistriõppesse Haridusinnovatsiooni, kus keskendusin õpetajate kohanemisele Narvas. Need uurimised näitavad, et olen alati tahtnud mõista, kuidas meie linnas inimesed mõtlevad, tegutsevad ja kohanevad ning kuidas saaksime koos paremini areneda.

Narva on mind kujundanud mitmekeelsuse, avatud maailmavaate ja sihikindlusega. Elu piirilinnas on õpetanud, et areng ja turvalisus sünnivad vaid koostööst nii kogukonna, hariduse kui ka riigi tasandil.

Kui Narva oleks loom, siis ta oleks karu: tugev, väärikas ja vahel küll endassetõmbunud, kuid alati valmis oma kodu eest seisma. Kui Narva oleks jäätis, siis oleks see mustsõstra: veidi hapukas, aga just selle eripärase maitse tõttu meeldejääv ja eriline.

Mis pani sind valimistele kandideerima? Või teisisõnu – millal tekkis mõte, et “ma võiks ju ise rooli haarata”?

Mõte kandideerida tekkis sellest, et olen näinud, kuidas Narvas on juhtimine jäänud liialt kinni vanadesse mustritesse. See “vana kool”, kes praegu linnas otsuseid teeb, ei ole suutnud pakkuda innovaatilisi lahendusi ega vaadata tulevikku. Selle tulemusena seisame jätkuvalt silmitsi töötuse, noorte lahkumise ja üldise negatiivsuse fooniga.

Mina usun, et Narvale on vaja stabiilset, kasvõi väikest, aga järjepidevat arengut. Minu taust hariduse, noorte ja kogukonna arendamise vallas annab mulle teadmisi ja kogemust, kuidas panustada. Seetõttu tundsin, et on aeg ise rooli haarata vajutades natuke gaasi ja vahetades käiku pakkuda uut energiat ning värsket vaadet Narva tulevikule.

Mis on sinu kolm kõige tähtsamat lubadust oma koduvalla/linnas noortele? Nagu lubaduste “Top 3 playlist” –  mis lood sinna kuuluvad?

Kohalikus omavalitsuses saab päriselt midagi muuta ainult koostöös nii teiste “otsustajate”, asutuste kui ka kogukonnaga. Seepärast ei nimeta ma neid lubadusteks, vaid pigem põhimõteteks, mille järgi soovin töötada:

Läbipaistvus ja aus suhtlus: noored ja nende vanemad ja vanavanemad peavad aru saama, mis linnas üldse toimub, miks otsuseid tehakse ja milleni need viivad.

Noorte kaasamine otsustesse: tahan, et noored ei oleks vaid “kuulajad”, vaid neil oleks võimalus ise kaasa rääkida Narva arengus, mitte ainult FBs kommentaarides.

Tulevikku vaatav areng: mitte tühjad lubadused, vaid reaalsed sammud, mis toovad kasvõi väikese, kuid stabiilse arenguni.

Nii saabki iga samm olla usaldusväärne ja kõigile arusaadav, mitte lihtsalt loosung valimiste ajaks.

Kuidas plaanid panna rohkem noori kaasa rääkima ja otsuseid mõjutama? Kas pigem kohtud nendega nende keskkonnas, kutsud nad volikokku või leiad hoopis mõne muu ägeda viisi?

Ma arvan, et esimene samm on üldse selgitada, kuidas kohalik omavalitsus töötab. Täna paljud noored ei tea, mis asi on volikogu või komisjon, kes otsustab, kuhu linnarahad lähevad ja miks üht või teist otsust tehakse. Kui puudub teadmine, puudub ka huvi.

Seepärast alustaksin lihtsate ja arusaadavate selgitustega, kas koolides, noortekeskustes või sotsiaalmeedias, et noored saaksid aru, kuidas linn “päriselt” toimib. Alles siis tekib neil tunne ja teadmised, et nad saavad kaasa rääkida.

Millised on sinu arvates sinu kodukoha suurimad probleemid ja kuidas neid lahendada? Võid mõelda näiteks KOV vastutusvaldkondadele: haridus, noorsootöö, elukeskkond ja planeerimine, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, rahvatervis ja turvalisus, ühistransport, kommunaalteenused.

Narva suurim probleem ei ole ainult töötus või elanike vähenemine, vaid see, kuidas linnas tehakse otsuseid. Meil on pidev tsirkus: umbusaldused, arusaamatud koalitsioonid ja kokkulepped, mille sisu tavainimene ei näe ega mõista. Selline segadus ei loo usaldust ega arengu tunnet.

Teine probleem on ettevõtjate suhtes: linn pigem teeb ettekirjutusi ja seab piiranguid, aga ei selgita ega aita. Selle asemel peaks linn olema partner, kes pakub tuge, nõu ja koostöövõimalusi. Ilma ettevõtlust toetamata ei teki ka töökohti ega uusi inimesi.

Kolmas mure on noored. Väga paljud noored istuvad lihtsalt telefonides või veedavad aega tänaval alkoholi tarbides. Põhjus pole ainult nende valikutes, vaid ka selles, et neil puuduvad päris võimalused ja visioon homse päeva kohta. Kui noored ei näe linnas perspektiivi, siis neil tekibki suhtumine, et “pole vahet/suva”.

Lõpetuseks – miks peaksid just sina saama noorte hääled? Müü ennast nagu lemmikburgerit –  lühidalt, mahlakalt ja veenvalt.

Ma ei ütle, et ma pean need hääled saama, aga ma võiksin. Sest mul ei ole suva. Olen Narvas sündinud, Narvas elanud ja tahan siia ka jääda. Praegu räägitakse meie linnast naljaga pooleks ja eelarvamustega nagu siin oleks ainult probleemid ja negatiivne kuvand. Mina tahan olla see eestvedaja, kes peatab tsirkuse ja hakkab kasvõi väikeste sammudega tegema päris muutusi. Et Narva üle võiks tunda uhkust, mitte piinlikkust.

https://www.opleht.ee/2025/09/kuidas-narvas-kohaneda-ja-sopru-leida