Ees-ja perekonnanimi

Darja Šklovskaja

Valimisringkond

Tallinn – Pirita

Sünniaeg

14.02.2007

Haridus

Keskharidus omandamisel (VHK abiturent)

Töö

Tallinna Linna Noortevolikogu liige, erinevates organisatsioonides projektide ja sündmuste korraldamine, vabatahtlik

Räägi endast – kes sa oled ja kuidas on su koduvald/linn sind kujundanud? Ja kui su kodukoht oleks loom või jäätise maitse, siis milline see oleks?

Olen Darja Šklovskaja, Vanalinna Hariduskolleegiumi majanduseriala abiturent, Tallinna Linna Noortevolikogu liige .

Olen olnud Pirita elanik oma esimesest elupäevast saati. Pirita ei ole minu jaoks pelgalt linnaosa, vaid terviklik maailm, kus meri, mets ja kogukond on kasvanud kokku minu enda identiteediga. Siinsed rajad ja rannikud on saatnud mind lapsepõlvest peale – need jalutuskäigud metsavaikuses ja rannamüra kõrval on õpetanud mind korraga nii rahu leidma kui ka julgelt unistama.
Pirita on olnud minu kujunemislugu. Kodukohvikute päevad, mil terve linnaosa täitus naeru, kohvilõhna ja värskelt küpsetatud kookide aroomiga, on andnud mulle esimese kogemuse, kui palju energiat ja soojust tekib siis, kui inimesed midagi koos loovad. Noortekeskused… Samuti mäletan lõputuid suveõhtuid rannas – jäätis käes, päike silmapiiril, ümberringi vaikus, mida katkestas vaid lainete kohin. Sellised hetked on õpetanud mind väärtustama lihtsust ja kohalolu.

Pirita on kasvatanud minus kaheplaanilisust – ühelt poolt vaikuse, mis on vajalik enda kuulamiseks, teiselt poolt liikumise, sest siin on alati toimunud midagi, olgu siis spordiüritused, kogukonnaprojektid või sõpradega veedetud päevad. See on andnud mulle arusaamise, et kodu ei ole ainult koht, kus elada, vaid ka keskkond, mis kasvatab ja kujundab sind.

Minu side Piritaga on sügav ja loomulik. Siin olid minu esimesed sammud, esimesed sõbrad, esimesed arusaamised, mis on oluline. Pirita on olnud minu jaoks turvaline ankur, aga ka stardiplatvorm, kust edasi liikuda – alati teades, et tagasi tulles ootab mind kodu, mis on samaaegselt rahulik ja elav.

Mis pani sind valimistele kandideerima? Või teisisõnu – millal tekkis mõte, et “ma võiks ju ise rooli haarata”?

Kandideerisin, sest tahan, et noorte hääl oleks kuuldav ja et meie kogukonnas tehtud otsused peegeldaksid ka meie vajadusi. Mind innustab võimalus tuua lauale ideid ja lahendusi, mis muudavad noorte elu koduvalds ja linnas paremini kättesaadavaks – olgu see haridus, töövõimalused, eluasemetingimused või vaimne tervis. Soovin osaleda otsuste kujundamises, õppida teistelt ja kaasa aidata, et meie kodukoht oleks noorte jaoks turvaline, toetav ja inspireeriv.

Mis on sinu kolm kõige tähtsamat lubadust oma koduvalla/linnas noortele? Nagu lubaduste “Top 3 playlist” –  mis lood sinna kuuluvad?

Pirita vajab

1. Mugav ühistranspordi võrgustik
Pirita noored kogevad sageli, et kooli või huvitegevustesse jõudmine on logistiliselt keeruline. 2023. aasta Tallinna noorte uuringu kohaselt on umbes 28% noortest märkinud, et ühistransport ei ole neile alati sobiv ning aeg-ajalt takistab see osalemist huvitegevustes. Paljud noored sõltuvad bussidest, mis ei sobi kooli algus- ja lõpuajaga või ei käi piisavalt tihti. See tekitab stressi ja piirab võimalusi osaleda täiendavates projektides, mis arendavad oskusi ja loovust. Mugavamad ja ajakohastatud liinid aitaksid noortel paremini oma aega planeerida, suurendaksid kohalolekut koolis ja võimaldaksid osaleda rohkemates kogukonnaalgatustes. Lisaks näitavad uuringud, et ligipääs regulaarsele ja usaldusväärsele transpordile on seotud suurema osalusega noorte ühiskondlikus elus ja kõrgema eluga rahuloluga. Seetõttu on ühistranspordi ajakava kohandamine üks konkreetne samm, mis aitab noortel oma elu tasakaalustada ja osaleda aktiivsemalt ühiskonnas

2. Vaimse tervise teenuste kergem kättesaadavus
Pirita noored seisavad silmitsi vaimse tervise probleemidega, mis mõjutavad nende igapäevaelu ja õppeedukust. 2022. aasta Eesti noorte tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt kogeb ligi 35% noortest sagedast stressi ja 22% noortest kurdab püsivat ärevust või depressiooni sümptomeid. Vaimse tervise teenused, nagu nõustamine ja tugigrupid, on tihti raskesti ligipääsetavad või pole noorte jaoks piisavalt nähtavad. See tähendab, et noored jäävad tihti ilma vajalikust abist, mis võiks ennetada tõsisemaid vaimse tervise probleeme. Ligipääs noortesõbralikele ja kiiretele teenustele aitab vähendada ärevust, parandada koolis kohalolekut ning suurendada enesekindlust. Samuti näitavad uuringud, et regulaarne vaimse tervise tugi seondub parema sotsiaalse kohanemise ja kõrgema elu rahuloluga. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamine üks kõige olulisemaid samme, et tagada Pirita noorte heaolu, enesekindlus ja aktiivne osalemine kogukonnas.

3. Pirita noorte aktiivne osalemine kogukonnas
Pirita noored vajavad rohkem võimalusi osaleda tegevustes, mis arendavad nende oskusi, loovust ja enesekindlust. 2021. aasta Eesti noorte uuringu kohaselt leiab umbes 42% noortest, et neil on piiratud võimalused kaasa rääkida otsustes, mis puudutavad nende elu ja kogukonda. Noorte aktiivne osalemine on aga seotud kõrgema motivatsiooni, parema sotsiaalse kohanemise ja enesetäiendamisega. Uuringud näitavad, et noored, kes osalevad projektides, huviringides või noortekogudes, tunnevad end rohkem kuulduna ja arendavad olulisi juhtimis- ja meeskonnatööoskusi. Pirita linnaosa noortekeskuse ja kogukonnaalgatuste arendamine pakub platvorme, kus noored saavad oma ideid ellu viia, osaleda otsuste tegemises ja õppida praktikas, kuidas nende tegevused mõjutavad kogukonda. Samuti aitab aktiivne osalemine vähendada sotsiaalset isolatsiooni ja suurendada kogukonna ühtekuuluvustunnet. Näiteks Euroopa Noorte Statistika 2022 andmete järgi osaleb aktiivselt kogukonna tegevustes vaid 35% noortest, mis näitab vajadust suurendada toetavaid platvorme ja projekte. Seetõttu on noorte aktiivsete osalemisvõimaluste loomine ja laiendamine üks olulisemaid samme, et tagada Pirita noorte osalus, areng ja kogukonnas kuuldav hääl.

Tallinna linn vajab

1. Tugevamat noorte vaimse tervise tuge – rohkem nõustamisteenuseid, tugigruppe ja teavituskampaaniaid, et noored saaksid abi õigel ajal ja tunneksid end toetatuna.

2. Taskukohaseid elamispindu ja toetusi noortele – üüri- ja elamiskulud on kõrged, paljud noored ei saa iseseisvalt elada; vajalikud on toetused ja soodsamad lahendused, et noored saaksid õppida ja töötada.

3. Rohkem võimalusi noorte aktiivseks osalemiseks – noortekeskused, projektid ja platvormid, kus noored saavad kaasa rääkida, oma ideid ellu viia ja kogukonnaelu kujundada.

Kuidas plaanid panna rohkem noori kaasa rääkima ja otsuseid mõjutama? Kas pigem kohtud nendega nende keskkonnas, kutsud nad volikokku või leiad hoopis mõne muu ägeda viisi?

Soovin, et noorte hääl oleks otsustes tõeliselt kuuldav, seetõttu planeerin kasutada mitut strateegiat. Esiteks tahan luua rohkem platvorme, kus noored saavad oma ideid jagada – näiteks foorumid, töötoad ja linnaalgatused, kus iga hääl loeb. Teiseks plaanin kaasata noori otsustusprotsessidesse, näiteks noortevolikogu või koolide ja kogukonna projektide kaudu, et näidata, kuidas nende ettepanekud võivad mõjutada tegelikke otsuseid. Kolmandaks on oluline teavitustöö: korraldada kampaaniaid ja töötubasid, mis tutvustavad, kuidas linnavalitsus toimib ja kuidas noored saavad oma ideedeni jõuda. Lisaks soovin julgustada noori osalema vabatahtlikus tegevuses ja projektides, sest praktiline kogemus kasvatab enesekindlust ja motivatsiooni kaasa rääkida. Minu kogemus noortevolikogus näitab, et kui noored tunnevad, et nende panus loeb, on nad aktiivsemad ja vastutustundlikumad.

Usun, et need sammud aitavad suurendada noorte teadlikkust, kaasatust ja mõjuvõimu oma kogukonnas.

Millised on sinu arvates sinu kodukoha suurimad probleemid ja kuidas neid lahendada? Võid mõelda näiteks KOV vastutusvaldkondadele: haridus, noorsootöö, elukeskkond ja planeerimine, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, rahvatervis ja turvalisus, ühistransport, kommunaalteenused.

1. Hommikused ummikud Pirita teel
Probleem:
Pirita tee hommikune liikluskoormus on märkimisväärselt suurenenud, eriti seoses tee-ehitustöödega, näiteks Regati puiestee rekonstrueerimisega. Sõiduradade sulgemised tekitavad hommikuti ummikuid, mis põhjustavad hilinemisi koolidesse ja tööle ning suurendavad stressi noorte igapäevaelus.
Lahendus:
Tuleks suurendada ühistranspordi liinide tihedust hommikutundidel. Samuti on oluline paremini ette planeerida tee-ehitust, vältides tööde alustamist tipptunni ajal, ning aktiivselt teavitada inimesi tulevastest liikluspiirangutest, et nad saaksid oma aega planeerida.

2. Ühistranspordi ajakava sobimatus
Probleem:
Paljud noored sõltuvad ühistranspordist, kuid busside ja trammide sõidugraafikud ei sobi alati kooli algus- ja lõpuajaga, eriti hilistel õhtutundidel. See piirab noorte võimalusi osaleda huvitegevustes ja töökohtadel.
Lahendus:
Võiks teha koostööd Tallinna Linnatranspordi AS-iga, et kohandada sõidugraafikuid noorte vajadustega, pakkudes hilisemaid sõite ja tihedamaid ühendusi koolide ning noortekeskuste suunal. Lisaks võiks ümber suunata mõned bussiliinid, et suurendada piirkonna katvust, võimaldades noortel jõuda koju või huvitegevusele ilma ümberistumiseta.

3. Noorte vaimse tervise probleemid
Probleem:
Noorte seas esineb üha rohkem vaimse tervise probleeme, nagu ärevus, stress ja madal enesehinnang. See võib mõjutada nende igapäevaelu, õppetööd ja suhtlemist.
Lahendus:
1. Vaimse tervise teadlikkuse tõstmine koolides – korraldada töötubasid ja loenguid stressi, ärevuse ja enesehinnangu teemadel, et noored õpiksid märke ära tundma ja oskaksid abi otsida. KiVa programm on selleks suurepärane vahend, kuid paljud koolid ei saa selle eest maksmise tõttu osa võtta. Lahendus võiks olla linnapoolne toetus või programmi tasuta pakkumine kõigile koolidele.
2. Kergesti ligipääsetavad nõustamisteenused – koolides ja noortekeskustes peaksid olema igapäevaselt kättesaadavad vaimse tervise väljaõppega nõustajad, kes pakuvad lühiajalist tuge ja suunavad vajadusel erialaspetsialistide juurde.
3. Noorte tugigrupid ja mentorprogrammid – luua noorte grupid, kus arutatakse muresid ja jagatakse kogemusi, ning siduda kogenumad noored noorema generatsiooni mentoriteks.
4. Digitaalsed platvormid ja rakendused – pakkuda noortele turvalisi veebikeskkondi ja äppe, kus saab anonüümselt nõu küsida, stressi vähendada või osaleda virtuaalsetes tugigrupisessioonides.
5. Sport ja loov tegevus kui ennetus – pakkuda rohkem tasuta vaba aja tegevusi, mis toetavad vaimset tervist, näiteks spordiklubid, tantsu- ja kunstiringid, mis aitavad noortel stressi maandada ja suurendada enesekindlust.

4. Noorte osalemine otsustusprotsessides
Probleem:
Noored ei osale piisavalt kohalike otsuste tegemises, kuna neil puudub teadlikkus süsteemist või usaldus otsustusprotsesside vastu. Paljud noored tunnevad, et nende hääl ei loe või et otsused tehakse ilma nende kaasamiseta, mis vähendab motivatsiooni ühiskondlikult aktiivne olla.
Lahendus:
1. Noorte nõukogu ja noortefoorumid – linn võiks luua Pirita ja teiste linnaosade tasandil noortenõukogud, kus noored saavad regulaarselt oma arvamust avaldada ja teha ettepanekuid otsuste mõjutamiseks. Foorumid võiksid toimuda kord kvartalis ning olla avatud kõigile huvilistele.
2. Noortekeskuste kaasamine – koolid ja noortekeskused võiksid regulaarselt korraldada töötubasid, arutelusid ja simulatsioone, kus noored saavad harjutada otsuste tegemist ja aruteludes osalemist. Noortekeskused võiksid pakkuda ka digitaalset platvormi, kus ideid koguda ja hääletada, suurendades kaasatust ka neile, kes ei saa füüsiliselt kohal olla.
3. Teadlikkuse tõstmise kampaaniad – korraldada infoüritusi ja kampaaniaid, mis selgitavad kohaliku omavalitsuse toimimist, valimiste tähtsust ja noorte võimalusi panustada. Samuti võiksid mentorprogrammid ja vanemate noorte kaasamine aidata noortel tunda end julgemalt oma arvamust avaldades.

Lõpetuseks – miks peaksid just sina saama noorte hääled? Müü ennast nagu lemmikburgerit –  lühidalt, mahlakalt ja veenvalt.

Kuulan, analüüsin ja tegutsen – et noorte ideed ei jääks ainult sõnadeks. Soovin, et iga noor tunneks, et tema arvamus loeb.