Ees-ja perekonnanimi

Rosette Liis Uus

Valimisringkond

Viljandi linn

Sünniaeg

26.02.2006

Haridus

Tartu ülikool, matemaatika (BA) 1.aasta

Töö

–

Räägi endast – kes sa oled ja kuidas on su koduvald/linn sind kujundanud? Ja kui su kodukoht oleks loom või jäätise maitse, siis milline see oleks?

Viljandi on kodu, sõbrad ja koht, kuhu tahan tulevikus tagasi tulla, kuid kuni pean Viljandist eemal olema soovin, et Viljandi aktiivselt areneks edasi. Noortevolikogus tegutsemine on näidanud mulle, kui palju erilisi võimalusi väike linn võib pakkuda. Olen kohtunud paljude noortega erinevatest riikidest, kes on Viljandist kuuldes üllatunud. Pea kõik minu tegevused ja kogemused on alguse saanud Viljandist – siit on alguse saanud minu tee osalusmaastikul, võimalused ja see, kes ma inimesena olen.

Kui Viljandi oleks jäätis, oleks see nagu masinajäätis kohvikust Suvi – vanilje lihtsus ja turvalisus koos šokolaadi erilise nüansiga.

Mis pani sind valimistele kandideerima? Või teisisõnu – millal tekkis mõte, et “ma võiks ju ise rooli haarata”?

Alguses ei kavatsenud ma kandideerida, sest ülikooli jaoks Tartusse tulek tundus mind Viljandist eemale viivat. Lisaks tundsin, et on aeg edasi liikuda pärast pikka panustamist noortevolikogus, samas tahtsin jätkuvalt hoida ühendust oma kodukohaga. Kandideerimine tundus selleks parim võimalus.

Mis on sinu kolm kõige tähtsamat lubadust oma koduvalla/linnas noortele? Nagu lubaduste “Top 3 playlist” –  mis lood sinna kuuluvad?

Lubadusi pole mulle kunagi meeldinud teha, aga muidugi on erinevaid teemasid, mis on mulle südamelähedasemad kui teised.
Seega minu playlist:

„Noorsootöö ON THE GO“ – tingimused mobiilse noorsootöö rakendamiseks Viljandi avalikus ruumis, et märgata ja toetada riskinoori. Samuti viia noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate palgad kooliõpetajate miinimumpalgale, et nende töö saaks väärilise tunnustuse;

„Rohkemat kui kool trenn kodu repeat“ – luua erinevaid võimalusi ja ruume, kus noored saavad koos aega veeta ka kooli ja trenni kõrvalt, eriti vanemad noored, kelle jaoks noortekeskus ei ole igapäevane sihtkoht;

„Kutseharidus ei ole kuidagi vähem tähtis“ – tunnustussüsteem silmapaistvatele kutseõppuritele, et nende töö ja oskused oleksid Viljandis nähtavad ja väärtustatud sama palju kui üld- ja kõrghariduse omandamine.

Kuidas plaanid panna rohkem noori kaasa rääkima ja otsuseid mõjutama? Kas pigem kohtud nendega nende keskkonnas, kutsud nad volikokku või leiad hoopis mõne muu ägeda viisi?

Viljandis on hästi toimiv noortevolikogu. Leian, et viis noori kaasata on jätkata tihedat koostööd ja kohtumisi noortevolikoguga, sest just sinna tulevad kokku noored, kes esindavad oma koolide ja kogukondade huve.

Millised on sinu arvates sinu kodukoha suurimad probleemid ja kuidas neid lahendada? Võid mõelda näiteks KOV vastutusvaldkondadele: haridus, noorsootöö, elukeskkond ja planeerimine, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, rahvatervis ja turvalisus, ühistransport, kommunaalteenused.

Kuigi paljud noored liiguvad Viljandist ära, et õppida või uusi võimalusi otsida, võiks linn muutuda paigaks, kuhu nad tahavad tagasi tulla – elama ja oma tulevikku kujundama. Samuti võiks Viljandi pakkuda noortele võimalusi alustada karjääri või arendada loovas keskkonnas uusi ideid.

Selleks on oluline arendada atraktiivset elukeskkonda, tugevat noorsootööd ja mitmekesiseid haridusvõimalusi ning toetada kultuuri, spordi ja ettevõtluse arengut. Viljandi peaks olema turvaline ja põnev paik, kus noored saavad areneda ning kus on koostöövõimalusi.

Lõpetuseks – miks peaksid just sina saama noorte hääled? Müü ennast nagu lemmikburgerit – lühidalt, mahlakalt ja veenvalt.

VINGUDA TAHAD, MINE VALIMA!

Ma ei arva, et noored peaksid 100% kindlasti just mulle oma hääle andma. Pigem usun, et igaüks peaks tutvuma erinevate programmide ja kandidaatidega ning leidma endale sobiva nimekirja ja inimese, kes tõesti kõnetab. Loomulikult loodan, et mõne jaoks olen see mina, aga täiesti okei on ka siis, kui valik langeb kellegi teise kasuks.

Viljandis kandideerib sel aastal palju ägedaid noori erinevatest erakondadest. Julgen teiste seas välja tuua näiteks Reformierakonnast Emma Kruusmäe, Eesti 200-st Rainer Orase ja Isamaast Kristjan Maiste.

Kõige tähtsam on aga see, et kõik läheksid valima – sest kui häält ei anna, siis hiljem ka vinguda ei saa. Ja olgem ausad, see on meil eestlastel üsna levinud harrastus.