fbpx

/ Valimisea langetamine

2015. aasta mais muudeti Eesti Vabariigi põhiseadust ning langetati valimisiga kohalike omavalitsuste valimistel. Esimest korda said 16- ja 17-aastased minna valima 2017. aasta oktoobris, teist korda 17. oktoobril 2021. 2023 aastal on tõsisemalt arutatud ka Riigikogus valimisea langetamist ning samuti kandideerimisea langetamist (18. eluaastale). 

Valimisõiguse andmine 16-aastastele on oluline, sest…

    • … poliitikute huvi on hetkel eakate suunas kaldu. Ühe Eesti noore kohta (Eesti elanik vanuses 7-26 eluaastat) on 0,78 eakat (Eesti elanik vanuses 65+), kuid ühe valimisealise (18-26) noore kohta on 1,42 eakat. Seega on tänases olukorras poliitikute huvi selgelt eakate poole kallutatud. Valimisea langetamisega oleks suhtarv ühe valimisealise noore kohta 1,22 eakat.
    • … noored langetavad vähemalt sama küpseid otsuseid kui täiskasvanud. Tuginedes 2009. aastal valminud uuringule, mis käsitles 14-15-aastaste poliitilist küpsust ja suhteid parteidega, väitis Tallinna Ülikooli õppejõud Anu Toots, et juba 14-aastased noored saavad ühiskonnast aru. Seega võib väita, et 16- ja 17-aastased noored langetavad sama või veelgi küpsemaid otsuseid kui täiskasvanud. Seda toetab ka üldine pilt, kus mitmed õigused ja kohustused langevad nooreni varem kui täisealiseks saamise piir.
    • … see suurendab seotust kodukohaga. Kuna kõrgemad õppeasutused asuvad reeglina tõmbekeskustes, annab kohaliku omavalitsuse valimistel hääletamine enne tõmbekeskusse kolimist noorele teatud vastutuse oma kodukoha arendamisel. Selline sidususe tekitamine suurendab ka võimalust, et need noored pöörduvad oma kodukohta hiljem tagasi ja väheneb massiline linnastumine.
    • … sellega ei ole kaasnenud negatiivseid tagajärgi – pigem vastupidi. Austrias on valimisiga 2007. aastast 16. eluaasta peal. Austria kogemus näitab, et noorte huvi poliitika vastu kasvas, noorte valimiskäitumine ei erinenud radikaalselt keskmisest ning noorte teemad tõusid rohkem ühiskondliku huvi keskpunkti. Justiitsministeeriumi 2011. aastal tehtud analüüsis tõdeti, et Austrias ja Saksamaal – kus mõnel liidumaal on valimisiga langetatud 16-le – ei ole tuvastatud valimisea langetamisega seotud negatiivseid tagajärgi.
    • … katastroofi ei järgne. Ca 24 000 16- ja 17-aastast ei suuda üksi ainult enda häältega võimule aidata ühtegi äärmuslast – ka mitte juhul, kui nad kõik elaks ühes valimisringkonnas ja valiks ühte kandidaati. 2011. aasta Riigikogu valimiste üle-eestiline 5% künnis oli ligi 29 000 häält.

Mida valimisõiguse andmine noortele juurde annab?

    • Noortele hakatakse ühiskonnas ja seadusloomes rohkem tähelepanu pöörama.
    • Noored muutuvad ühiskondlikult aktiivsemaks: kasvab nende kaasamõtlemine ühiskondlike teemade üle, kaasatus kolmandas sektoris ja seos kodukohaga.
    • Kooli antav kodanikuharidus muutub elulähedasemaks. Seejuures tuleb tagada, et õpetajad jääksid poliitiliselt neutraalseks.
    • Noored saavad väga hea kodanikuharidusliku kogemuse, mis kasvatab nende lojaalsust Eesti ja kodukoha suhtes ning nad harjuvad olema hea kodanikud.
    • Eestis on noored, kelle maailmavaade on keskkooli lõpuks paika loksumas, mistõttu on nad oma edasises haridus- või töökohavalikus kindlamad ja seega edukamad ühiskonnaliikmed.

/ Materjalid

Valimisea langetamine 16le eluaastale: poolt ja vastu

pdf

Lowering the voting age to 16: arguments for and against it

pdf

Valimisea langetamisega kaasnevate tegevuste visuaalne mudel

pdf

ENLi koostatud varivalimiste käsiraamat 3 riigi kogemuste põhjal (inglise keeles)

pdf

Raport: Strukturse dialoogi riiklik konsultatsioon: 2.tsükkel, 2.ring

pdf

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status