Esimesed kohaliku tasandi osaluskogud said alguse 1990ndate lõpus, kui moodustati noorteparlamendid Narvas ja Kuressaares. Noortevaldkonna arengukavas 2006-2013 sõnastati ühe prioriteedina noorte osaluse suurendamine neid puudutavates otsustusprotsessides ja poliitikasuundade kujundamises. Nii sündisidki esmalt 2000ndate  keskpaigas maakondlikud noortekogud ning alustati Eesti Noorsootöö Keskuse ja Eesti Noorteühenduste Liidu koostöös 2008. aastal noorte osaluskogude tugisüsteemide loomisega. Kohaliku tasandi osaluskogude loomine sai noorte osaluse arendamise toel erilise hoo sisse 2010-2011. aastatel. Noorte osaluse arendamine riiklikul tasandil sai alguse 2010ndate keskpaigas, mil Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde loodi esimene ministeeriumi noortenõukogu. 

Noori esindav aktiivgrupp on noortest koosnev osaluskogu linna- või vallavolikogu juures tegutseb noortest koosnev aktiivgrupp, kes esindab kohalikus omavalitsuses elavate noorte huve omavalitsuse otsustusprotsessides.

Noortevolikogu on valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu. Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras. Üldjuhul kuuluvad noortevolikogusse noored vanuses 13–26, kelle elukoht on registreeritud või kes omandavad haridust konkreetse omavalitsuse haldusüksuse territooriumil. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

Eesmärgi saavutamiseks noortevolikogu:

a) viib ellu koosolekuid;
b) pakub noortevolikogu liikmetele koolitusvõimalusi.
c) tutvustab ja edendab noorte hulgas demokraatia põhimõtteid;
d) osaleb valla- või linnavolikogu istungutel;
e) osaleb valla- või linnavolikogu komisjonide töös;
f) teeb koostööd teiste linnade ja/või valdade noortevolikogudega;
g) esindab noori kohaliku, maakondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi üritustel.

Noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist toetab kohalik omavalitsus vastavalt valla- või linnavolikogu kehtestatud korrale. Jätkusuutlikku tegutsemise tagamiseks on erinevaid viise –  tugi noorsootööga tegelevalt spetsialistilt eesmärkide saavutamiseks, kindel eelarve tegevuste elluviimisel ning ruumid töö koordineerimiseks. Muuhulgas on valla- või linnavolikogu ülesandeks noortevolikoguga nende olemasolul olemasolul konsulteerida noorsootöö kavandamist, teostamist ja hindamist kohalikul tasandil. 

Noortekogu on maakondlikul tasandil tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu. Noortekogu eesmärgiks on maakondlikul tasandil arutada noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid, sh toetada ka kohaliku tasandi noortevolikogude tööd. Noortekogu lähtub oma töös kõikidest kohalikest omavalitsustest maakonna piires. Eesmärkide saavutamiseks töötab noortekogu sarnaselt noortevolikogule. 

Statistika kohaselt oli 2023. aastal 79st omavalitsusest toimiv osaluskogu, sh noortevolikogu või noori esindav aktiivgrupp 49 omavalitsusel, mis moodustab 62% omavalitsuste koguarvust. Kohaliku tasandi osaluskogu on noorele hea võimalus omandada turvalises keskkonnas praktilisi oskusi ja teadmisi demokraatlikest protsessidest. Sellest tulenevalt saab esile tõsta, et osaluskogu on oluline mehhanism noorte kaasamiseks kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessidesse. 

Osaluskogude kaart