Selleks, et noorte hääl oleks paremini kuulda ka riigi tasandi protsessides, näiteks ka seadusloome protsessis, on Eesti Noorteühenduste Liit võtnud eesmärgiks luua koostöös erinevate ministeeriumitega noortest koosnevad nõuandvad kogud ehk noortenõukogud. Need on olulised, sest …

… noortenõukogu toob noored otsustamisele lähemale

Enamik noori kandidaate ei osutu valimistel valituks nii kohaliku omavalitsuse volikogu kui ka Riigikogu valimistel, mistõttu pole noorte häält poliitikas otsustajate hulgas piisavalt kuulda. Lisaks sellele ei pääse tihtipeale noored ka ametnikuna riigi tasandil otsustama, kuna omandavad alles õpinguid ega oma veel piisavat haridustaset. Seetõttu ei ole noortel võimalike enda soove ja huve päriselt otsustajate ringis kuuldavaks teha. Noortenõukogu on koht, kus see saab võimalikuks, kuna laua taga istuvad nii noorteühendust kui ka ministrid ja kõrgetasemelised otsustajad ministeeriumides.

… ministeeriumides otsustatakse ka noorte üle

Paljud ministeeriumides sündivad eelnõud, arengukavad ja muud dokumendid puudutavad kas otseselt või kaudselt ka noori. Isegi, kui dokumendis ei käsitleta konkreetselt noorte teemasid, on seal kirjutatu siiski oluline noortele kui tulevastele täiskasvanutele, maksumaksjatele ja olulisele ühiskonna osale. Lisaks sellele, et noored pole otsustamisele lähedal, on praegused noorte esindusorganisatsioonid vaid väike osa noortest ning neid juhivad noored, kes on samuti teiste earühmadega võrreldes ebavõrdses seisus. Laiapõhjalisemalt sisendi kogumiseks on vaja suuremat kollegiaalset kogu noortenõukogu näol, kes annaks ministeeriumile ideid ja mõtteid.

… oluline on noorte osalus- ja poliitikaharjumuste arendamine

Kui noored saavad kogemuse ministeeriumiga koos töötades ning näevad valitsussektori siseelu, on neil parem arusaam sellest, millega avalik sektor üldse tegeleb ning kuidas sealne töö välja näeb. See on oluliseks kasvulavaks ja vahepunktiks sellele, et need noored tulevikus tööd avalikus sektoris kaaluksid. Ning ka juhul, kui noortenõukogu töös osalev noor ei otsusta minna tööle ministeeriumisse, on ta saanud positiivse kaasamiselamuse, mis aitab kaasa üldise kodanikuaktiivsuse tõusmiseks.

… ministeerium saab kiiret ja otsest sisend otse noortelt

Noortenõukogu olemasolu on kasuks ka ministeeriumile, kui on vaja küsida arvamust või saada tagasisidet mõnele ideele, strateegiale või seaduseelnõule. Noortenõukogu olemasolul ei pea ministeerium hakkama otsima erinevate noorteühenduste ja esindusorganisatsioonide kontakte, kuna valdkonna vastu huvi tundvad ja vajalikke pädevusi omavad noored on vaid emaili või kohtumise kaugusel. 

… noortenõukogu on sild noorte ja ministeeriumi vahel

Noortenõukogu loomine on märgilise tähendusega ka neile noortele, kes ise noorte nõukogus kaasa ei löö. See tõstab noortes usaldusväärsust ministeeriumi vastu ning näitab üldsusele, et avalik sektor väärtustab noori samaväärselt teiste eagruppidega. Noorte kaasamine pole ainult trend ja nišiteema, vaid ka rahvusvahelisel tasandil aina olulisemaks saav põhimõte.

2024. aastal tegutsevad noortenõukogud 5 ministeeriumi juures:

1) Haridus- ja Teadusministeeriumi noortenõukogu koosneb erinevate noortevaldkonnas tegutsevate (katus)organisatsioonide esindajatest, kes on Haridus- ja Teadusministeeirumi strateegiliste koostööpartnerid. Kohtumised toimuvad 2-3 korda aastas ning arutlusele tulevad enamasti noortevaldkonnas olulised teemapüstitused, antakse sisendit valdkonda puudutavate raamdokumentide ja seadusandluse muutmisele.

2) Kliimaministeeriumi juures tegutseb aktiivselt Noorte Keskkonnanõukogu. Noorte Keskkonnanõukogu on Kliimaministeeriumi juurde loodud nõuandev otsustuskogu, mis esindab noorte ja noorteorganisatsioonide keskkonnaalaseid huve nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Nõukogu eesmärgiks on kaasata noori keskkonnateemalistesse aruteludesse ja keskkonnapoliitika kujundamisse. Noorte Keskkonnanõukogu kohtub igakuiselt, laiemad arutelud ministeeriumi esindajatega toimuvad keskmiselt kord kvartalis. 2024. Aastal on Noorte Keskkonnanõukogu oluliseimaks prioriteediks olnud Kliimakindla majanduse seaduse väljatöötamise protsessile sisendi andmine ja tagasisidestamine.

Lisaks katsetasime 2023. aasta veebruaris noortedialoogi formaati, mis andis võimaluse noortel keskkonnahuvilistel kohtuda keskkonnaministriga ja talle küsimusi esitada. Selle formaadi kaudu on võimalik dialoogi kaasata ka neid noori, kes noorteühendustes kaasa ei löö ja noortenõukokku ei kuulu. Kohtumise kokkuvõttega on võimalik tutvuda infonurgas. Noorte Keskkonnanõukogu kohta leiab rohkem informatsiooni: noortekeskkonnanoukogu.ee

3) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juures tegutseb noortenõukogu alates 2023. aastast. Regionaalpoliitiliste teemasid käsitleti koostöös osaluskogude noortega üle terve Eesti. Teemavaldkondadena käsitleti näiteks ühistranspordisüsteemi arendamist, kultuuriranitsa meedet ning erinevad kohalike tasandite probleeme. 

4) Kultuuriministeeriumi noortenõukogu kohtub 1-2 korda aastas ning noortel on võimalik arutleda ning anda sisendit ja tagasisidet kultuuriministeeriumi haldusalas olevatele peamiselt haridus-kultuurilistele teemadele. Näiteks on noortenõukogus arutletud kultuuriranitsa ja  eestikeelsele õppele ülemineku üle, ees ootavad arutelud kultuuri rollist hariduses. 

5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi noortenõukogu kogunes esmakordselt 2023. aasta alguses. Noorteorganisatsioonide liikmetest ja osalukogude noortest koosneva noortenõukogu eesmärk on konsulteerida noortega ministeeriumi haldusalas olevate olulisemate teemavaldkondade (2023. aastal näiteks Rail Balticu ehitus, M-hääletamine, personaalse riigi arendamine jne)  üle ning anda omapoolne sisend ning teha ettepanekuid. 

Kui tunned noortenõukogude vastu huvi, võta ühendust Eesti Noorteühenduste Liidu juhatusega emaili juhatus@enl.ee kaudu.