Avaliku pöördumise valguses on valminud ka noortevaldkonna olukorda kirjeldav faktileht.

Ava avalik pöördumine failina siin.

Loe faktilehte siit.

Ava faktileht failina siin.

Noortevaldkonna avalik pöördumine

Austatud Eesti Vabariigi president Alar Karis, peaminister Kristen Michal, Riigikogu liikmed ja kõik Eesti kodanikud!

Pöördume teie poole sügava mure ja vastutustundega Eesti noorte tuleviku pärast. Me ei näe enam, et Eesti riik oma tegudes väärtustaks noori, noorsootööd, noortepoliitikat ja seeläbi kodanikuühiskonda.

Äsja vastuvõetud 2025. aasta riigieelarve tulemusena kärbib Haridus- ja Teadusministeerium noorteühingute toetust 44.78%¹ võrra, noorsootöö ühingute toetust 32.23%² võrra ja huvialavaldkondade katusorganisatsioonide toetust 18.43%³ võrra. See tähendab, et noortele ja noorteorganisatsioonidele mõeldud rahastus väheneb eelmise aastaga võrreldes kolmandiku⁴ (34.65%) võrra, mis on protsentuaalselt suurima riikliku toetuste kärpe saanud valdkond. Tavaks saanud kolme aasta kaupa noortepoliitika pikemaajalisest ja strateegilisest planeerimisest⁵ saab tänavu hirm ja ebakindlus. Lisaks väheneb ka toetust saavate organisatsioonide hulk.⁶ Riigieelarves kajastuvad noortepoliitilised kärped ning otsustajate tegudes puuduv fookus noortel annavad mõista, et Eesti noori nähakse mugava kokkuhoiukohana. Valdkond ei taha näidata vaid ministeeriumi peale näpuga, siiski on meie kõigi hinges väga sügav mure Eesti hääbuma hakkava noortepoliitika tõttu.

“Võrreldes teiste earühmadega on noortel piiratumad õigused (näiteks alaealistel teovõime) ja võimalused (sisenemisel tööturule või ligipääsul majanduslikele ressurssidele). Seetõttu vajavad noored eraldi tähelepanu ning võimalusi avastamiseks ja katsetamiseks, et omandada uusi kogemusi ning õppida tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Noored on meie riigi püsimajäämise võti, nende loovus ja kodanikupanus viib ühiskonda edasi ning neile on vaja pöörata tähelepanu nüüd ja praegu.”⁷

Eelneva lõigu sõnadega on Vabariigi Valitsuse vastuvõetud “Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035” kirjeldatud Eesti seisukohta noortest. Kui Eesti riigi seisukoht on, et noored vajavad eraldi tähelepanu ning on Eesti püsimajäämise võti, siis tundub mõistmatu otsuseid tehes jätta noored tahaplaanile. On arusaadav, et riigieelarve olukord on keeruline ning kõik valdkonnad peavad pingutama ja andma oma panuse. Mõistagi võivad poliitilised prioriteedid ajas muutuda, kuid noortevaldkond ei tohi olla keerulisel ajal mugavaim koht, kust kokku hoida. Lapsed ja noored peavad olema poliitiline prioriteet, alati!

Noortesse investeerimine on otseselt panustamine riigi julgeolekusse ja püsimajäämisse. Kui noored ei ole Eesti poliitiline prioriteet, siis miks me näiteks investeerime riigi sõjalisesse julgeolekusse, kui riik ei suuda hoida neid, kes meie julgeolekut tulevikus tagavad⁸? Eesti tulevikku silmas pidades ei ole õiglane, ega ka lihtsalt aktsepteeritav, et noorte arvelt ebaproportsionaalselt kärbitakse. Noori hooletusse jättev poliitkultuur seab tõsise küsimärgi alla Eesti tulevikukindluse. Selline noorte kokkuhoiukohtadeks lugemine pole lahendus ei lühikeses, ega pikas plaanis. Järjest halvenev vaimne tervis⁹, meelemürkide tarbimise kasv¹⁰ ja kodanikuühiskonna nõrgenemine on vaid mõned näited probleemidest, mis süvenevad, kui noored jäetakse otsustusprotsessidest kõrvale.

Eesti on “Noortevaldkonna arengukava 2021-2035” sõnadega seadnud lõimitud noortepoliitika, kui kodanikuühiskonna osa, üheks riiklikuks prioriteediks. Noori puudutavaid otsuseid tehes oleks pidanud ministeeriumid sellest ka lähtuma.¹¹ Eesmärgiks on ju võetud kõikide eluvaldkondade hõlmamine¹², et noortel oleks taustsüsteem, mis toetab arenguks ja heaoluks eelduste ning võimaluste loomist ning valdkonna jätkusuutlikkust.¹³

Tegudes on noortepoliitika, kui kodanikuühiskonna üks alustala, aga sattunud noorte endi vastutusvaldkonnaks, sest otsustajad ei ole sõnadest tegudeni jõudnud. Selle aluseks võib näiteks lugeda noorte- või noorsootöö ühingute huvikaitset, aga eelkõige noorte enda poolt juhitud noortevaldkonna katusorganisatsioonide võrgustiku E3¹⁴, mis täidab ja esindab noortepoliitika lünka Eestis. Rohkem kui 15 aastat on noored ise koondanud üleriigiliselt noorte arvamusi, noori esindanud, osalenud töögruppides ja komisjonides, kaasanud noori otsustusprotsessidesse ning pakkunud üleriigilist tuge nooremale põlvkonnale ning ühtset süsteemi noorte, õpilaste, tudengite, noorteühenduste ja osaluskogude jaoks.

Tänaste otsuste valguses võib jääda mulje, et noored on asendatavad, kuid tegelikult on just noored ise suuresti asendanud otsustajaid nende noortepoliitikat kujundavas rollis. Seetõttu oleme mures Eesti tulevikule mõeldes, kus hääbuva noortepoliitika päästmine on noorte kanda, mitte noorte eest vastutavate otsustajate, kelle kohustuste hulka see kuulub. Noorteorganisatsioonid võivad otsustajate eest olla valdkonna kujundajad ka tulevikus, kuid see peab olema teadlik ja toetatud otsus. Tänavu on Eesti tulevik ja demokraatia alustala – aktiivne kodanikuühiskond – ajaloo suurimas ohus. Ressurssideta ei saa noored kanda otsustajate vastutust Eesti tuleviku kindlustamisel.

Austatud Eesti Vabariigi president Alar Karis, peaminister Kristen Michal, Riigikogu liikmed ja kõik Eesti kodanikud – noorte, noorsootöö ja noortepoliitika toetajatena pöördume teie poole üleskutsega arvestada noortega iga otsuse langetamisel, alati. Iga tegevus, riigieelarve rida ja otsus mõjutab noori. Kutsume üles igat eestlast hoidma noori sõnades, aga alati ka tegudes. Nagu sõnatud 2021.-2035. aasta noortevaldkonna arengukavas: “Edukad on riigid, kus noori kaasatakse valitsemisse. Nendes riikides on noorte usaldus riigi vastu kõrgem ja teadlik noortepoliitika loob aluse sidusamaks ühiskonnaks.¹⁵” Saame kõige edukamaks riigiks, oleme noorte valitsemisse kaasamise teerajajad – loome näiteks valitsusele nõustava noortenõukogu, riikliku noorteparlamendi või langetame valimis- ja kandideerimisiga – seame noored esimeseks ka tegudes. Noored, noorsootöö ja noortepoliitika on osa aktiivsest kodanikuühiskonnast täna, homme ja tulevikus. See ei ole asendatav ega kärbitav, vaid peab olema nii kodanike kui otsustajate prioriteet.

Allakirjutajad

1. Kaarel Taimla, Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse Esimees & tegevjuht

2. Helene Kristine Viita, Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesimees & liikmete valdkonna
arendusjuht

3. Katariina Järve, Eesti Üliõpilaskondade Liit, juhatuse esimees

4. Ats Mattias Tamm, Eesti Õpilasesinduste Liit, juhatuse esimees

5. Ragnar Luup, Eesti Skautide Ühingu juhatuse esimees

6. Annika Kallasmaa, Noorteühing Eesti 4H tegevjuht

7. Kristin Parts, Eesti Väitlusseltsi tegevjuht

8. Kaire Koronen, Eesti Gaidide Liit peagaid

9. Kadri Eensalu, YFU Eesti MTÜ tegevjuht

10. Meeli Pärna, Eesti Noorte Tantsu Ühing juhatuse liige

11. Renar Kihho, Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees

12. Kärt Kaasik-Aaslav, Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees

13. Kadi Värnik, AEGEE-Tartu, president

14. Janella Stepanov, Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni (EKNO) juht

15. Marju Jaanimäe, MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, juhatuse esimees

16. Kristjan Variksoo, Noorteühendus Juvente, juhatuse esimees

17. Sten-Marten Pukka, Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu juhatuse esimees

18. Ene Roos, Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liit ( YMCA )

19. Martin-Rasmus Kass, Mittetulundusühing Loodusvõlu [Fridays For Future Eesti], juhatuse
liige

20. Jürgen Hendrik Voitka, Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste selts, esimees

21. Oskar Ostov, Eesti Hambaarstiüliõpilaste Liidu president

22. Maarja Seemen, MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, juhatuse liige

23. Triinu Jänes, MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, juhatuse liige

24. Kelly Erin-Uussaar, MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, juhatuse liige

25. Ingrid Kütt, Välis-Eesti Gaidide Liit peagaid

26. Keiro Nurme, Eesti Skautide Ühingu Finantsjuht

27. Karmen Pikkmets, Noorteühing Eesti 4H juhatuse liige, esimees

28. Kadri Toomingas, Noorteühing Eesti 4H juhatuse liige

29. Helena Nõmmik, Noorteühing Eesti 4H juhatuse liige

30. Marc Dolcet Sadurni, MTÜ Erasmus Student Network Estonia, president

31. Jevgeni Krištafovitš, MTÜ Avatud Vabariik, juhatuse liige