Ees- ja perekonnanimi: Jari Pärgma
Valimisringkond: Harju-ja Raplamaa ringkond
Sünniaeg: 09.10.1992
Haridus: magistrikraad
Töö: õpetaja

Tutvusta ennast 
Alustasin läbi juhuse aktivismi tööga kui olin 15. aastane. Kolisin Tallinna ja ei teadnud, mida mina elust ootan. Mina ei olnud hea õpilane koolis, olen olnud juba teistsugune sünnist saadik isegi kurtide peres. Läbi aktivismi töö sain aru, et mulle meeldib õpetaja töö, sest õpetajal on võimalus ühiskonda muuta läbi inimeste. Aktivistina saan ka panustada ühiskonna muutustesse. Mis minuga halvasti, tänu minu kogemustele saab teistega hästi minna. Olen töötanud üle 10 aasta erinevates organisatsioonides, olen olnud Eesti Noorteühenduse Liidu nõukogu liige, Euroopa Kurtide Noorte Liidu ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuse liige. Nüüd töötan õpetajana, saan jagada oma kogemusi, mida olen saanud. Olen magistrikraadiga. 
Ma ei teadnud 16. aastasena, mida ja kuhu õppima minna ja elust oodata. Läbi aktivismi töö sain aru, et mulle meeldib noortega töötada, kuna meil on tuleviku ees hirm. Noorena teen kõike esimest korda, siis on ikka soov hästi teha. 

Miks otsustasid Riigikokku kandideerida ning milliste teemadega soovid parlamendi töösse peamiselt panustada?
Võrdsete võimaluste teemadele: majanduslik sissetulek, puuetega inimeste õigused, NEET-noored ja seksuaalvähemused.

Miks peaks noor just sulle oma hääle andma?
Tegelikult ei pea andma, vaid tunnetama, kas ma suudan tema häält esindada. Kui inimene ei ole viipekeelne kurt, siis on tal päris keeruline ette kujutada, kuidas saan teda esindada. Tuleb pigem teisest aspektist mõelda, et Riigikogu on läbilõige ühiskonnast. Kas soovib, et Riigikogus oleks erinevad inimesed, kel on laiapõhjalised teadmised, näiteks noorte teemal, sh puuetega inimeste ja seksuaalvähemuste teemadel. 

Selgita kuni viie lausega oma maailmavaadet.
Minu maailmavaade on ikka selline, et tuleb anda võimalus ise pingutada, kuid selleks tuleb tagada õiged tingimused, et ta suudaks pingutada õigete tingimustega keskkonnas, mitte ei põleks läbi. Lõpetuseks, kus näed viga laita, seal tule ja aita. 

Kes on sinu poliitiline eeskuju Eestis, kes maailmas? Miks just tema?
Minu poliitiline eeskuju on Marina Kaljurand, tänu tema tegevusele saan aru, et mina poliitikuna ei pea olema nagu enamus poliitikuid, kes üritavad hääli võita, vaid saan jääda siiraks ja tegeleda päris asjadega. Päris kahju, et pole ühtegi viipekeelset kurti, kes oleks mulle poliitiliseks eeskujuks Eestis. Euroopas on olnud viipekeelsed kurdid Euroopa Parlamendis, aga nad esindavad konservatiivset maailmavaadet, nemad ei sobi mulle kui seksuaalvähemusele. Timothy Rowies, kes elab Belgias, sai KOV-i roheliste erakonna nimekirjas sisse. Ta tõestas end samamoodi nagu Marina, aga on viipekeelne kurt. 

Mis sind tänases poliitikas ja ühiskonnas kõige rohkem närvi ajab? Miks? Mida saaksid sina või sinu erakond ära teha, et olukorda parandada?
Ärapanemine, kaklemine pealiskaudsus ja keskendumine teemadele, mis on tegelikult tegevuse tagajärg. Meie peame keskenduma algpõhjustele, probleemi juurtele, kuid on selline ütlus – igaüks tahab muutust, aga mida täpselt muuta, ei julge keegi oma pead anda. Otsustamine on alati keeruline. Seni on pööratud paljudele teemadele tähelepanu, kuid on vaja otsust teha. Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas on vaja julgeid otsuseid võtta, alates õppekavadest kuni sotsiaalsüsteemini. 

Mis on sinu kolm peamist valimislubadust? Milles seisneb probleem ja mis on neile probleemidele võimalikud lahendused?
Minu lubadus on mitte hääletada iga otsuse poolt või vastu, kui erakond tahab. Ma süvenen ja räägin osapooltega ning otsustan kui on õige ja põhjendan, miks tegin sellise otsuse kui valija küsib.
Praegu pannakse rohkem rõhku raha jagamisele, mina tahaksin pöörata tähelepanu sotsiaalteenuste kvaliteedile, paika panna nende kvaliteedinõuded ning tagada korraline kvaliteedikontroll ja konkurentsivõimeline areng. Puuetega inimestele osutavatel sotsiaalteenustel on sageli puudu konkurentsist, peame leppima, mida üldse meile pakutakse. Riik saab selles valdkonnas palju ära teha. 
Kolmas lubadus on see, et vaadata haridussüsteem üle – praegu tahetakse iga erivajadusega tavakooli panna. Mõned tavakoolid saavad ka erivajadusega õpilase eest rohkem raha, kuid tavakool ei oska õpilasega toime tulla ja õpetajad kannatavad. Siin tuleb lahku tõmmata õppekvaliteet ja pearaha ühe õpilase kohta. Kool peab suutma oma keskkonda süsteemselt muuta õppimist võimaldavaks keskkonnaks, et erivajadusega õpilane suudaks keskkonda sulanduda ning koolis inimesed ei kannataks. 

Saad katuserahana jagada 30 000 eurot. Kellele ja mis summa annad? Miks?
NEET-noorte hulka kuulumise algpõhjuste teavitustööle – paljud ei tea NEET-noorte olemasolust ega saa ka aru, miks need inimesed on tekkinud. 
Uuringu tellimusele, et selgitada välja kui paljud ajakirjanikud on kursis vähemuste teemadega ja mis ajendab neid kirjutama – meedias on väga vähe vähemusi näha, esindatusel on suur roll.

Sinu erakond moodustab valitsuse ja pakub sulle ministri kohta. Mis ministriks tahaksid saada ja mis on kolm asjad, mis ministrina ära teeksid?
Kaks ministri kohta tegelikult – sotsiaalkaitseminister või haridusminister. 
Sotsiaalkaitseministrina saan tegeleda süsteemselt toetuste süsteemidega ja tagada süsteemi kvaliteedikontroll. 
Haridusministrina saan lõpuks tegeleda HEVi teemadega, et seal oleks korralik süsteemne korraldus, mitte konarlikud ja poolikud lahendused, mis lõpptulemusena maksavad palju rohkem.

Millised väärtused oled kodust kaasa saanud ja kuidas see sind elus aitab?
Sihikindlus, järjepidevus ja ambitsioonikus – need aitasid mul vastu pidada, olla erinev ja julge, olla mina. 

Milline on olnud läbikukkumine sinu senises elus, millest oled õppinud? Mida õppisid?
Oskamatus abi küsida, see on suurim läbikukkumine. Õppisin, et tahad või ei taha, aga pead ikka inimestega koostööd tegema. Elus ei saa teistmoodi teha. Koostöö on võtmesõna. 

Kolm asja, mida oma tänases elus kõige rohkem naudid? Miks?
Et ei pea selgitama, mis ja kes mina olen ning olla inimestega, kes suudavad mind mõista ja teha õpetaja tööd. Õpetaja töö on ikka ühiskonda muutev amet, õpetaja saab ühiskonda muuta läbi noorema põlvkonna. 

Milline on sinu suurim nõrkus?
Kui oled selles keskkonnas rohkem kui 5 aastat ja sinu kannatus pannakse proovile ning rutiinsus – minu suurim nõrkus.

Kui saaksid ühe päeva olla Jumal, mida teeksid?
Ütleksin inimestele, et valik on reaalselt Sinu enda teha ja igaüks on oma otsuste Jumal.

Intervjuu viis läbi Triin Roos. “Vali noor” on Eesti Noorteühenduste Liidu kampaania, et tutvustada kuni 30-aastaseid Riigikokku kandideerijaid. Kampaania on osa projektist “Euroopa Noortedialoog 2022-2024”, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Liit. Tutvu kandidaatidega: https://enl.ee/valinoor/.