Ees-ja perekonnanimi

Karl Pütsepp

Valimisringkond

Tartu linn

Sünniaeg

17.05.1997

Haridus

Keskharidus, omandamisel BA eesti ja soome-ugri keeleteaduses

Töö

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Räägi endast – kes sa oled ja kuidas on su koduvald/linn sind kujundanud? Ja kui su kodukoht oleks loom või jäätise maitse, siis milline see oleks?

Olen põline tartlane – sündinud Toomemäel, kasvanud ja kujunenud Karlovas, koolis käinud Tammelinnas, nüüd elanud juba mõned aastad Ülejõel. Olen näinud Tartut mõlemalt poolt Emajõge. Tartus on vabade ja tarkade inimeste hõng – seda tartulikku õhku olen lapsest saadik hinganud ning siin seesuguseid väärtusi tähtsaks pidavaks inimeseks kujunenud.

Olen inimeseks kasvanud Karlova hoovides, tänavatel ja ühes neist nõnda tavapärastest kahekorruselistest puitmajades: sealt olen kaasa võtnud aukartuse elu ees, püüu hoida inimestele mõeldud kodulähedast linnaruumi, austuse kogukondade ja inimeste vastu.

90ndate lõpp ja 2000ndate algus Karlovas ei olnud jõukuse ja suure majandusliku edukuse aeg. Tagantjärele on see kõik üks ilus lapsepõlv, ent Eesti kiire areng ning majanduskasv jäid tolleaegses Karlovas enamasti vaid õõnsaks jutuks. Paljude inimesteni jõudis see kas väga aeglaselt või ei jõudnud üldse. Aiaääres pidevalt vedelevad süstlad on mul tänini meeles. Pesta sai vaid pesukausis. Poes tuli valida, kas osta juustu või sinki, sest mõlema jaoks raha ei jätkunud. See oli igapäev.

Eesti püsimise ja õitsengu tagavad targad ning tegusad inimesed. Tartus, heade mõtete ja tegude linnas, näeme seda eriti teravalt. Kui inimesed tunnevad end mahajäetuna, kui üksildus saab võitu kogukonnatunde üle, kui tekiv tunne, et enam ei saa hakkama, jääme maha me kõik. Meie kogukonnad, meie linn, meie riik.

Tartu peab olema linn, kus igaüks loeb.

Mis pani sind valimistele kandideerima? Või teisisõnu – millal tekkis mõte, et “ma võiks ju ise rooli haarata”?

Näen, et kuigi Tartus on elu läinud pisitasa paremaks, on veel palju, mida saab ning peab tegema teisiti. Samas kerkib järjest enam esile neid, kes püüavad Tartu arengut tagasi pöörata: lõpetada linnaruumi arendamine, pöörata selg väärikale ja inimesi austavale linnajuhtimisele, teha otsuseid ebaeetiliselt ning kitsastest huvidest lähtuvalt.

Samas on poliitikuid, paraku ka mitmed noored kandidaadid, kes kasutavad kampaanias ebaeetilisi võtteid, õhutavad Tartu kogukondade ja poliitiliste oponentide suhtes viha ning räägivad kohalikus poliitikas vaid üleriigilistest teemadest.

Tartu vajab julget ja tulevikku vaatavat positiivset programmi, püüan seda Tartule pakkuda.

Mis on sinu kolm kõige tähtsamat lubadust oma koduvalla/linnas noortele? Nagu lubaduste “Top 3 playlist” –  mis lood sinna kuuluvad?

1. Mitmekesine ja pidevalt uuenev linnaruum, milles on võimalik terve päeva ning igal aastaajal loovalt tegutseda, inimestega suhelda ja sportlikult liikuda. Loome uusi välijõusaale, terviseradasid, skeitparke ja haljasalasid. Südalinna kultuurikeskus on Tartu arengu uus kiirendi, võimalus noortel areneda, koos olla, viibida tartuliku vaimu ja kultuuri keskel.

2. Maailmatasemel haridus, mis võimaldab igal noorel tartlasel kasutada oma täit potentsiaali. Tugeva gümnaasiumihariduse kõrval on oluline ka kutsekoolikohtade juurde loominge ning kutsehariduse laiem arendamine.

3. Kaitseme Emajõge ja kujundame linna piirides jõe mõlemale kaldale katkematu rohelise promenaadi. Hoiame Tartu loodust ja keskkonda.

Kuidas plaanid panna rohkem noori kaasa rääkima ja otsuseid mõjutama? Kas pigem kohtud nendega nende keskkonnas, kutsud nad volikokku või leiad hoopis mõne muu ägeda viisi?

Kindlasti on oluline, et volikokku valitud inimene suhtleb valijaskonnaga ning kohtub pidevalt Tartu erinevate kogukondadega. Üks võimalus on noorte kaasava eelarve algatamine, et noored saaksid ise linna muutmist algatada ning protsessis osaleda.

Millised on sinu arvates sinu kodukoha suurimad probleemid ja kuidas neid lahendada? Võid mõelda näiteks KOV vastutusvaldkondadele: haridus, noorsootöö, elukeskkond ja planeerimine, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, rahvatervis ja turvalisus, ühistransport, kommunaalteenused.

Et Tartus jätkuks maailmatasemel hariduse andmine peame mõtlema Tartu koolide vaimsele ja füüsilisele keskkonnale. Samuti nii vaimse kui ka füüsilise tervise hoidmisele koolides. Palju räägitakse gümnaasiumikohtade puudusest, mis tuleneb suuresti tartu koolide heast tasemest – tahame ju edaspidigi, et Tartusse tuleks õppima noored ka väljaspoolt -, unustades, et senisest tugevam peab linnas olema ka kutseharidus.

Linnaruumis on veel palju, mis jäänud meile nõukogude ajast. Tartus on vähe avalikke spordiväljakuid ja välijõusaale, skeitparke ja korrastatud parke, kus koos olla, istuda, lugeda, mõtiskleda või aktiivselt liikuda.

Vahel tundub, et Tartus jääb puudu ambitsioonist olla veelgi parem linn. Usun, et julgelt tulevikku vaadates saame üle kitsast mõtlemisest.

Lõpetuseks – miks peaksid just sina saama noorte hääled? Müü ennast nagu lemmikburgerit – lühidalt, mahlakalt ja veenvalt.

Loome üheskoos Tartu kõigile!