Ees-ja perekonnanimi

Maarja-Liisa Lepsalu

Valimisringkond

Jõhvi vald

Sünniaeg

05.07.1993

Haridus

Sotsiaalteaduste BA | Noorsootööjuht, tase 7

Töö

Toila valla Spordi- ja kultuurikeskus, noorsootööjuht | Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, avatud noorsootöö ekspert

Räägi endast – kes sa oled ja kuidas on su koduvald/linn sind kujundanud? Ja kui su kodukoht oleks loom või jäätise maitse, siis milline see oleks?

Minu lugu on tihedalt seotud Jõhvi ja Toilaga – kahe paigaga, mis on liitumas ühiseks vallaks. Jõhvis sündisin, kasvasin ja õppisin, seejärel katsetasin elu võimalusi pealinnas. Lõpuks tegin teadliku otsuse naasta kodukanti, sest tundsin, et just siin on minu panus kõige vajalikum ja nähtavam.

Viimased kümme aastat olen elanud Toila vallas, mis on kujunenud minu koduks nii isiklikus kui ka töises plaanis. Siin olen iga päev kogenud, kui oluline on panustada kohaliku elu arengusse tulevikku vaatavalt ja mõistnud, kui suur vastutus lasub kogukonnal ja kohalikul tasandil, et noored tunneksid end väärtustatuna ja näeksid koduvallas ka oma tulevikku.

Mis pani sind valimistele kandideerima? Või teisisõnu – millal tekkis mõte, et “ma võiks ju ise rooli haarata”?

Minu motivatsioon ei lähtu poliitilistest ambitsioonidest, vaid aastatepikkusest kogemusest noortega töötades. Olen näinud, kui palju potentsiaali, värskeid vaateid, taipamisi ja energiat peitub noortes, kui neile anda piisavalt vabadust, usaldust ja tuge. Kandideerin, et olla selle potentsiaali häälekandja ja eestkõneleja ka valla tasandil ning tagada, et noorte ideed ja vajadused oleksid kohalikes otsustes kesksel kohal.

Mis on sinu kolm kõige tähtsamat lubadust oma koduvalla/linnas noortele? Nagu lubaduste “Top 3 playlist” –  mis lood sinna kuuluvad?

Noorte kaasamine ei tohi olla näiline, vaid loomulik osa valla otsustusprotsessidest. Noortevolikogu, arutelud, projektid ja osalus volikogu alatistes komisjonides peavad andma noortele reaalse võimaluse mõjutada kodukoha arengut.

Jõhvi valla noortel peab olema ligipääs samaväärsetele võimalustele nagu nende eakaaslastel Tallinnas või Tartus – kvaliteetne huviharidus ja sport, kaasaegne ja võimestav noorsootöö, ettevõtlikkust arendavad võimalused ning juurdepääs tehnoloogiale ja innovatsioonile. Kodukoht peab pakkuma piisavalt väljakutseid ja arenguruumi, et noored näeksid oma tulevikku siin, mitte ei oleks sunnitud seda mujalt otsima.

Noortega peavad tegelema hästi ettevalmistatud ja pühendunud spetsialistid, kelle tööd väärtustatakse samaväärselt teiste haridustöötajatega. Ainult professionaalne ja toetatud noorsootöö loob keskkonna, kus noored tunnevad end turvaliselt, saavad arendada oma oskusi ja teadmisi, kogeda eduelamust ning kasvatada sidusust oma kogukonna ja kodukohaga.

Kuidas plaanid panna rohkem noori kaasa rääkima ja otsuseid mõjutama? Kas pigem kohtud nendega nende keskkonnas, kutsud nad volikokku või leiad hoopis mõne muu ägeda viisi?

Usun, et noorte kaasamine peab olema loomulik osa valla juhtimisest, mitte formaalne kohustus. Selleks tuleb noortele anda koht laua taga – noortevolikogus, valla komisjonides ja aruteludes.

Samavõrd oluline on muuta otsustusprotsessid noortele arusaadavaks ja jõukohaseks, kasutades selget keelt, digilahendusi ja neile sobivaid aruteluvorme. Kui noored näevad, et nende ettepanekud mõjutavad päriselt otsuseid, kasvab ka nende huvi ja julgus kaasa rääkida.

Millised on sinu arvates sinu kodukoha suurimad probleemid ja kuidas neid lahendada? Võid mõelda näiteks KOV vastutusvaldkondadele: haridus, noorsootöö, elukeskkond ja planeerimine, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, rahvatervis ja turvalisus, ühistransport, kommunaalteenused.

Kõige olulisem on inimene. Võime rajada noortekeskusi ja käivitada tegevusi, kuid nende tegelik mõju sõltub nendest, kes noori igapäevaselt juhendavad ja toetavad. Meie piirkonna üks suurimaid väljakutseid on see, et noorsootöö spetsialistide roll ei ole ühiskonnas ega kohalikes otsustes piisavalt väärtustatud. Puudub järjepidevus ning sageli liiguvad kvalifitseeritud noorsootöötajad edasi formaalharidusse, kus nende teadmisi ja oskusi hinnatakse kõrgemalt.

Et olukorda muuta, tuleb noortega töötavaid inimesi kohelda samaväärselt teiste haridustöötajatega – pakkuda neile väärilist tasu, arenguvõimalusi ja tunnustust. Ainult siis saame tagada, et noorsootöö on stabiilne ja arendav ning noored leiavad oma koduvallast turvalise ja inspireeriva keskkonna, kuhu hiljem soovitakse tagasi pöörduda.

Lõpetuseks – miks peaksid just sina saama noorte hääled? Müü ennast nagu lemmikburgerit – lühidalt, mahlakalt ja veenvalt.

Aga kelle poolt siis veel, kui mitte selle inimese poolt, kes on valmis noorte eest seisma iga päev, mitte ainult valimiste eel? Meie ühiskond ja otsustajate ring vajab mõtteviisi muutust – noored ei ole kulurida eelarves, vaid tänased kogukonnaliikmed, võrdväärsed partnerid ning homsed ettevõtjad, poliitikud ja kogukondade vedurid.