4. sept. 2022

Noorteühendused on suurepärane koht, kust leida mõttekaaslasi, avardada oma silmaringi ning õppida juurde oskusi, mida pelgalt koolis käies ei õpi.  Kindlasti oled neid argumente ka kunagi varem kuulnud, ning seda korrutavad tavaliselt noorteühendustega liitunud noored justkui ühest suust. Aga kas nendel sõnadel on ka tõepõhja all? Et tõde tuleks viimaks ilmavalgele, uurisime kolmelt noorelt, milline on olnud nende kogemus noorteühenduses. Vastavad Linda S. tudengiorganisatsioonist, Mattias rahvusvahelisest noorteorganisatsioonist ning Linda L. poliitilisest noorteühendusest.

Linda Sootaki kogemus Bioteaduste Üliõpilaste Seltsis

Mina olen Linda ja ma õppisin geenitehnoloogia erialal. Liitusin BÜS-iga 2.kursusel, sest tundsin, et soovin peale ülikooli õpinguid veel midagi teha ning BÜS oli kõige loogilisem valik selleks. 

Valisin endale kaks töögruppi – õppekvaliteet ja partnerlussuhted. Need tundusid kõige rohkem proovile panevamad ning mulle meeltmööda. Järgmisel aastal liitusin ka meedia töögrupiga. Nende kahe aasta jooksul suutsime nii mõndagi ära teha ja korraldada erinevaid üritusi, millest üks peamisi oli Bioinnovatsioonipäevade korraldamine vähem kui kuu ajaga.

Kindlasti aitas BÜS mul aru saada, mis võimalused peale laboritöö bioteaduste lõpetajal on ning kui oluline on end proovile panna. Peale lõpetamist puhusid tuuled Tartu Ülikooli magistri poole ja nüüd alustan septembris biomeditsiini õpinguid ja otseloomulikud jätkan ka BÜS-is, seekord finantsjuhi positsioonil. Arvan, et seltsielu lisab ülikooli aastatele väga palju juurde, alustades tutvusmisest erinevate inimestega üle terve ülikooli kui ka uue huvitava töökoha leidmisega. Soovitan soojalt! Winners never quit and quitters never win!

Mattiase kogemus AEGEE-Tartus

Liitusin AEGEE-Tartuga 2021. aasta oktoobris ja kohe seejärel ka ürituste tiimiga, kus leidsin omale peagi mitu väga head sõpra. Käisime koos kultuurivahetusel Kopenhaagenis ja võõrustasime Tartus noori nii Nijmegenist kui Firenzest. Kevadel sain võimaluse olla esindada AEGEE-Tartut aasta suurimal kogunemisel Agoral Novi Sadis, kuhu seekord oli kogunenud ligikaudu 300 inimest. Samal kevadel valiti mind ka AEGEE-Tartu ürituste tiimi uueks juhiks. Tegusa õppeaasta lõpetas kahenädalane rahvusvaheline suveülikool, mida koos lahedate inimestega korraldada sain. Juba vähem kui ühe aastaga kogusin AEGEE-st hulga kustumatuid mälestusi.

Linda Leesi kogemus Noortes Rohelistes

Sa istud rõõsal hommikul rabatiigi ääres ja vaatad, kuidas tärkav maailm sulle musi teeb. Samal ajal jood oma roostevaba terasega termosest lattet, kaerapiimaga. Võib-olla on sul kutsugi kaasas. Või armsam käevangus? Aga küll on olemine õdus, rahulik ja maagiline.

Ma ei tea, kas selline võiks olla Noorte Roheliste stereotüüp? Miski sellelaadne olukord, mis kohe pähe hüppab, kui meid mainitakse. Minul igatahes enne liitumist oli nõndasugune arusaam. Ja muide, enamjaolt siiani on. Mina ütlen, et Noored Rohelised on üks kirev pesakond maailmaparandajaid. Peamiselt huvitavad meid looduskaitse, toimiv prügimajandus, kliimamuutuste likvideerimine ja õiglane kohtlemine kõikide eluolendite vastu.  Me käime koolitustel, korraldame koosolekuid, debattidel ja vahel natuke saab meid näha protestidel ka… aga see kõik on parema homse nimel.

Mis mulle veel tohutult selle organisatsiooni juures meeldib, on grupi mitmekesisus ning sisekeemia. Kuna kokku on tulnud sarnaste maailmavaadetega inimesed, julgen väita, et saame kõik omavahel hästi läbi. Mõned on kohe päris suurteks sõpradeks saanud. Kui alguses oli meid vaid käputäis, siis tänaseks oleme kindlasti palju edasi arenenud. Meie võrgustumine teiste organisatsioonidega on paranenud, harime teisi noori planeedi oodatava eluea suhtes, jagame informatsiooni, kuidas elu maal rohelisemaks muuta ja see kõik ongi väga vajalik. Kuid samas on sellel siiski ka oma lõbu ja enesearendus juures.