12. veebr. 2023

19.11.2022 toimus Tallinnas arutelu “Säästva arengu eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse lähenemisviisi kaudu“. Arutelu eesmärgiks oli suurendada noorte teadlikkus ja huvi säästva arengu vastu, arutada koos Säästva arengu eesmärkide (SDG) saavutamist ning vaadata teemat läbi soolise võrdõiguslikkuse ja noorte kaasamise prisma. Osalejaid oli kokku 41, nendest 23 Eestist ja 18 välisriikidest. 

Sündmus algas sissejuhatusega teemadesse. Soomest pärit koolitaja Laura Maria Rajala tutvustas säästva arengu eesmärke, nende tähtsust ja kajastasid teemat noorte ja soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast. Seejärel viis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitaja Riina Kütt läbi koolituse teemal “Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine koolis ja kogukonnas”.

Ettekannete järel toimusid töötoad neljal teemal. 

Töötoas “Noored ja osalusdemokraatia” arutleti erinevate osalusvõimaluste üle, jagati kogemusi ning motiveeriti noori looma algatusi, mis lahendaksid noorte muresid. Samuti tutvustati osalejatele võimalusi, kuidas kohalikul tasandil kaasa lüüa ning mõeldi ühiselt, kuidas saaksid noortes otsustusprotsessides rohkem kaasa rääkida. Probleemidena toodi välja, et noortel pole piisavalt aega, samuti on nende teadlikkus väike ning venekeelsed noored ei saa Eesti poliitikamaastikust aru. Lahendusena pakuti välja, et koolides võiksid olla politoloogia/sotsiaalteaduste ained ning mitmekesisuse ja osalusdemokraatia loengud ja praktilised ülesanded. Samuti peeti oluliseks, et õpilasesindused ja noortevolikogud oleksid tugevamad ja suurema sõnaõigusega. Selleks, et vabatahtlikku tegevust populariseerida, tuleks muuta see mitmekesisemaks. 

Töötoas “Noored ja haridus” kaardistati Euroopa s.h Eesti noori puudutavad kodanikuhariduse- ja lõimumisvaldkonna suurimad väljakutsed. Eesti on väga multikultuurne riik, kuid kahjuks tõdesid noored, et Eestis leiab jätkuvalt aset diskrimineerimist (rassiline, rahvuspõhine, sooline jms)  nii tööl, haridusasutustes kui ka ühiskondlikus elus. Diskrimineerimise ja ebapiisava keeleoskuse tõttu ei teki vähemustel soovi ühiskonna arengusse panustada. Noored tõid välja, et tihtipeale ei soodusta neid ümbritsev keskkond paremat eesti keele õpet. Toodi välja, et koolides on puudus kompetentsetest õpetajatest. Lisati, et diskriminatsiooni mõjutavad poliitikute ja meedia suhtumine vähemustesse.

Digiharidust arutades toodi välja, et koroonakriis näitas väga hästi, et paljudel õpetajatel puuduvad tehnoloogia kasutamiseks vajalikud oskused. Lahenduseks toodi välja, et on vaja suurendada IKT investeeringuid õpetajate täiendkoolitustesse.  Kui õpetajad saaksid uue tehnoloogia kasutamisega paremini hakkama, siis parandaks see digihariduse kättesaadavust ning väheneksid kommunikatsiooniprobleemid. Samuti võimaldaks see õpetajatel jõuda rohkemate õpilasteni ning neid paremini toetada. 

Töötoas “Noored ja kliima/keskkonnakaitse” arutati läbi erinevad kliima ja keskkonnakaitse küsimused. Noored tõid välja järgmised probleemid ja soovitused:

• Probleemina toodi välja seda, et koolides ei räägita põhjalikult kliimast ja keskkonnakaitsest. Juhul kui nendest räägitakse, siis käsitletakse vaid neid probleeme, mille lahendamisele ei saa noored kaasa aidata.
• Soovitati muuta jäätmehoolduseeskiri ning teha pakendijäätme kogumine korteriühistutele kohustuslikuks.
• Individuaalsel tasemel soovitavad noored muuta oma käitumist ja tarbimist keskkonnasõbralikumaks nt vähendada toidu ja paberi raiskamist, sorteerida prügi jne.   
• Soovitati parendada koolides kraanivee kvaliteet. Lisaks sellele soovitati paigaldada piisava kõrgusega kraanid, et noored saaksid oma veepudelid mugavalt täita.  

Töötoas “Noored ja soolise võrdõiguslikkus/vaenu õhutamine” olid Eesti noored ja väliseksperdid ning arutati järgmiste teemade tähtsust: 

• sooline võrdõiguslikkus,
• võrdne kohtlemine,
• mitmekesine ja avatud ühiskond,
• vaenu õhutamine avalikus ruumis ja 
• kiusamine koolides

Lisaks sellele arutati ka erinevate äärmuslike lähenemiste mõju sotsiaalmeediale ja ühiskonnale. Leiti, et on vaja suurendada noorte teadlikkust nendel teemadel ning levitada rohkem positiivsust. Samuti pakuti välja, et peab tegelema noorte vaimse tervise tugevdamisega, et mure tekkimise korral teaksid noored, kuidas sellega kõige paremini hakkama võiks saada. 

Sündmuse raames tegid noored läbi mitmeid teste enda kohta ning mängisid rollimänge, mis võimaldasid paremini aru saada erinevate inimgruppide olukorda Eestis. 

Kokkuvõte
Noored mõtlesid töötubades aktiivselt kaasa ning tõid välja nii probleemid kui lahendused. Osalejaid oli erinevatest piirkondadest (Tallinnast, Tartust, Narvast, Kohtla-Järvelt jm). Seda, et koostöö oli positiivne ja produktiivne, kinnitab ka noorte tagasiside. Toodi välja, et üritus inspireeris neid ka tulevikus taolistel üritustel osalema. Samuti tõid noored välja, et tänu sellel üritusel osalemisele on neil nüüd rohkem motivatsiooni panustada ühiskonda genereerides uusi algatusi, ennast harides ning osaledes sarnastel üritustel. Samui toodi välja, et üritus aitas noortel praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi, inglise keele oskust ning julgustas neid oma arvamust väljendada. 

Sündmus toimus projekti „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“ raames, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.