2. juuli 2024

17.-20. juunil toimus Euroopa Noortedialoogi projekti raames õppevisiit Hollandisse, mille raames kohtuti erinevate kohalike organisatsioonidega, et saada parem pilt Hollandi noortepoliitikast ja tutvuda sealsete parimate praktikatega. Õppevisiidist võtsid osa noortedialoogi projektijuht Triin Roos, ENLi juht Kaarel Taimla ning Euroopa Liidu noordelegaadid Rudolf Kasper Naruski ja Triine Kose. 

NJR ehk Hollandi Noorteühenduste Liit
NJR ehk Hollandi Noorteühenduste Liit on noorte osalust ja mõju suurendav organisatsioon, mis ühendab erinevaid noorteorganisatsioone ja toetab noorte osalust ühiskondlikes ja poliitilistes protsessides. NJR-il on 40 liikmesorganisatsiooni ning neid rahastavad erinevad ministeeriumid, sealhulgas spordi- ja tervise ministeerium. Organisatsioonil on 60 töötajat, peamiselt projektijuhid.

NJR projektide peamiseks fookuseks on vabatahtlik tegevus, debatid ning noordelegaadi programmid nii ÜRO kui Euroopa Liidu tasandil. Näiteks korraldatakse sündmusi, kus noored saavad olulisi teemasid arutada ministritega. Selleks, et toetada noorte omaalgatust, rahastatakse kuni 1000 euro ulatuses noorte omaalgatuslikke projekte. 

Kuna kohtumine toimus Euroopa Noortedialoogi projekti raames, uurisime neilt ka seda, kuidas nad noortedialoogi Hollandis rakendavad ja mis on nende parimad praktikad. Sarnaselt Eestile on Hollandis Euroopa Liidu noordelegaadid, kuid valimisprotsess on mitmetahulisem. Kandidaadid peavad olema vanuses 18-24-aastased, rääkima hollandi keelt ning olema valmis avaliku kampaania korraldamiseks. Sellest, kuidas noordelegaate hollandis valitakse, saab täpsemalt lugeda ÜRO noordelegaatide osa all, sest kandideerimisprotsess on sama. Mis puudutab Euroopa Noortedialoogi raames korraldatavaid sündmusi, siis korraldatakse kohtumisi ministritega ning noordelegaadid kohtuvad noortega erinevates linnades. 

ÜRO noordelegaadid
Selleks, et hollandi noordelegaadi programmide kohta rohkem infot saada, kohtusime kolme ÜRO noordelegaadiga. Kuna Hollandis saavad kõik noored noordelegaatide valikul kaasa rääkida, keskendus kohtumine eelkõige noordelegaatide valiku protsessile ja noordelegaatide kogemusele.

Noordelegaadiks kandideerimine on avatud kuni 24-aastastele, kuid 25-aastasena võib veel ametis olla. Samuti on Hollandis kasutusel noordelegaatide junior-senior süsteem, mille raames toetab eelmisel aastal valitud noordelegaat uut noordelegaati, et uue inimese sisseelamine oleks lihtsam ja et teadmised kaduma ei läheks. 

Noordelegaadiks kandideerimine koosneb neljast voorust. Esimeses voorus tuleb kandidaatidel täita veebiküsitluse formaadis taotlus, mis sisaldab üheksat küsimust stiilis, mille üle on kandidaat uhke ja mida nad tahaksid muuta.  Teises voorus toimuvad intervjuud, mida viivad läbi vanemad noorte esindajad ja NJR-i liige. Kolmandas voorus tuleb kandidaatidel valmistada kolmeminutiline kõne ja viieminutiline esitlus ühe kestliku arengu eesmärgi kohta. Neljandasse vooru jõudnud kahele kandidaadile antakse 300 euro suurune eelarve kampaania läbiviimiseks, sest end tuleb kõikide noorte seas nähtavaks teha, sest just noored saavad lemmikkandidaadi poolt hääle anda. (PS! Kõik noordelegaadi positsioonid täidetakse samal ajal, seega pole kampaanias vaid kaks kandidaati, vaid kaks kandidaati igale positsioonile. Näiteks ÜROs on noordelegaadi positsioone rohkem kui üks.) Selleks, et kampaaniaid toetada, korralab NJR lõppvooru kandidaatidele toetavaid koolitusi, näiteks kuidas kampaaniat teha ja avalikult kõne pidada. Kampaania käigus kasutavad nad raha näiteks online-reklaamide ja plakatite jaoks ning osalevad avalikel üritustel. Valijad peavad olema kuni 30-aastased ja viibima hääletamise ajal füüsiliselt riigis.

Üheks erisuseks võrreldes Eestiga on see, et noordelegaatid töötavad osakoormusega (kolm päeva nädalas) ja teenivad 700 eurot kuus. Noordelegaadid ise tõid välja, et töökoormus on siiski suurem ning kogu valimisprotsess on väga stressirohke ja kohati ebaõiglane teisele kohale jõudnud kandidaadi osas (teed palju tööd, aga jääd tühjade pihkudega). 

Netherlands Youth Institute
Hollandi Noorteinstituut on riiklik teadmiste keskus, mis kogub, selgitab ja jagab aktuaalseid teadmisi. Nende lähtekohaks on laste, noorte ja nende vanemate ning teiste hooldajate elujärje parandamine. Samuti juhivad nad tähelepanu teadmistele ja aitavad neid rakendada. Instituut on sõltumatu, kuigi rahastatakse peamiselt valitsuse poolt. Neil on 140 töötajat ja eelarve on 15 miljonit eurot aastas, millest 72% tuleb tervise- ja heaoluministeeriumilt, 15% Euroopa Komisjonilt ja 12% teistelt ministeeriumidelt ja fondidelt.

Mis puudutab teadmisi, mida instituut koondab ja edasi jagab, siis koondavad nad nii teadustöid, erinevaid uuringuid ja statistikat, aga ka praktilisi kogemusi valdkonnas töötavatelt inimestelt ja neilt, kes isiklikult mõne probleemi või valdkonnaga kokku puutuvad, näiteks puudega inimestelt. Nõu antakse nii poliitikutele ja ametnikele poliitika kujundamiseks kui ka lapsevanematele, et oma lapsi paremini toetada (näiteks kuidas tulla toime lapsega, kellele on ADHD). 

Rahvusvaheliselt võrdleb instituut andmeid teiste riikidega OECD Better Life initsiatiivi raames. Riiklikul tasandil on nad seotud projektidega, nagu laps-linnapead, kes on aktiivsed 120 omavalitsuses ja noortenõukogud, mis pole kohustuslikud, kuid võivad olla väga kasulikud noorte kaasamisel (sarnased eesti osaluskogudele). Noorte osaluse valdkonnas korraldab instituut koolides ka valimissimulatsioone, mille raames saavad õpilased katsetada hääletusprotsessi.  

CNV Jongeren
CNV Jongeren on Hollandi suuruselt teine ametiühing, mis keskendub kristlikele väärtustele ja kollektiivse ühiskonna taastamisele. Ametiühingu liikmeskond on vähenenud, sest tööstusvaldkonna osakaal on võrreldes teenindusvaldkonnaga vähenenud ning teenindusvaldkonnas pole ametiühingusse kuulumine sedavõrd levinud. Lisaks on ühiskond muutunud individuaalsemaks, kuid hiljutised kriisid on ametiühingute tegevust taas elavdanud.

Organisatsioonil on noortekogu, kus noored arutavad tööturu, hariduse, kaasatuse ja eluaseme teemadel ning esitavad oma ideid. Noortekogu vabatahtlikud kogunevad kord kuus, et koostada ametiühingu programm. CNV keskendub peamiselt lobitööle, erinevalt teistest ametiühingutest, mille fookuses on streigid ja meeleavaldused (õppevisiidi raames käisime külas ka teisel ametiühingu noortekogul ja osalesime nende poolt korraldatud protestil). 

Kuna Hollandi noored ei tunne piisavalt hästi ametiühingute ajalugu ega tegevust, käivad CNV töötajad koolides ja selgitavad noortele nende õigusi ja ametiühingute rolli. Noored võivad öelda, et nad on rahul, kuid nad ei pruugi teadlikud olla oma õigustest. CNV eesmärk on vähendada seda teadlikkuse lõhet ja edendada noorte õiguste kaitset tööturul. CNV korraldab meistrikursusi isikliku arengu teemadel, nagu tööandjale “ei” ütlemine ja enesekindlus. Näiteks on Hollandis paljud praktikakohad on tasustamata ning nende tasustamise küsimus on suur probleem, sest elamiskulud on kõrged ja noored ei saa endale lubada tasustamata praktikat. CNV püüab tagada, et praktika oleks tasustatud olenemata õpingute suunast. Selleks, et probleemi lahendada, seisvad nad huvikaitse töös selle eest, et praktikatele kehtestatakse miinimumtasu 500 eurot. 

The Children’s Rights Collective
Laste Õiguste Kollektiiv töötab Hollandi 13 maakonnas ja umbes 380 omavalitsuses, koondades hulga lapsi ja noori toetavaid MTÜ-sid.  Organisatsioon asutati 1995. aastal, kui Hollandi valitsus ratifitseeris lapse õiguste konventsiooni. Kollektiiv koosneb 15 partnerist, kes esindavad erinevaid laste õiguste organisatsioone ja moodustavad töörühma, mida koordineerivad kaks noort. Hetkel on tegemist nö juriidilise kehata koostöökoguga, kuid tulevikus plaanitakse luua juriidiline keha (nt MTÜ), et saada osa erinevatest rahastusvõimalustest. 

Kollektiivi peamine tegevus on aruannete esitamine ÜRO lapse õiguste komiteele, mida tehakse iga viie aasta järel. 2021. aastal koostatud aruande raames viidi läbi ulatuslik konsultatsioon, mis kestis aasta. Komitee soovitused aitavad saavutada seatud eesmärke, näiteks noorte kriminaalõiguse reformi. Praegu on käimas noorte hoolekande seaduse reform, mida kollektiiv jälgib.

Koolides kasutatakse mängu, et õpetada noorte osalust ja laste õigusi, kusjuures UNICEF on samuti kaasatud. Probleemideks, mida kollektiiv on aruandluses näinud, on immigrantide olukord, kes ootavad riiki sisenemise järel vastuvõtukeskustes 7-9 aastat, vägivaldsed pered, noorte osaluse mõõtmine ja riikliku laste õiguste poliitika puudumine. Noorte vaimne tervis on tunnistatud probleemiks, kuid sellele pole eraldatud piisavalt eelarvet. Laste vaesus on samuti suur probleem, kuigi valitsus on rahaliselt heal järjel, elab umbes 1 laps 30-st allpool vaesuspiiri. 

Ministry of Justice and Security
Justiits- ja julgeolekuministeerium tegeleb noorte kuritegevuse valdkonnaga. Ministeeriumil on noorte kuritegevuse vähendamise osakond, mille eesmärk on probleemide varajane tuvastamine ja intensiivse ning pikaajalise hoolduse vältimine hilisemas eas. Üheks prioriteediks on koolist väljalangemise vähendamine.

Käsitletavad teemad hõlmavad kriminaalhooldust (püüdes kuriteo toime pannud noori sellest välja tuua), kriminaalhooldust, noorte hooldust kriminaalõiguse kontekstis ja õigusnõustamist. Alla 12-aastaseid lapsi ei saa vastutusele võtta, kuid rahvusvahelised organisatsioonid on soovitanud, et vanusepiir oleks 14 aastat. Uuringud näitavad, et noorte kuritegevus on jätkuvalt langustrendis nii maailmas kui ka Hollandis, kuigi teatud juhtumid saavad suuremat tähelepanu.

Näiteks 12-17-aastaste puhul kohaldatakse Hollandis tavapärast alaealiste õigussüsteemi, kuid alates 2014. aastast võib 16-22-aastaseid kohelda nii alaealiste kui ka täiskasvanutena. Kui noor inimene arreteeritakse, tuleb talle anda lapsele sobivat teavet ning kohtuprotsessi korral peab info olema esitatud nii, et ta sellest aru saaks. Kohtusaalis peavad kohal olema vanemad, kuigi vahel tehakse erandeid. Alaealiste karistused hõlmavad ametlikku hoiatust esmakordse väiksema kuriteo eest ja Halt-programmi korduvate väiksemate kuritegude puhul. Need võivad ulatuda akna purustamisest ja poevargustest kuni väiksemate kahjude hüvitamiseni. Põhiline on, et noor tunnistaks oma vea üles ja hüvitaks tekitatud kahjud. 9 juhul 10-st kasutatakse selliseid meetmeid. Samuti on karistusteks trahvid, kahjude hüvitamine, vara konfiskeerimine, tingimisi vabastamine ja lähenemiskeelu määramine.

Hollandis on noorte kinnipidamisasutuste arv vähenenud ning osad on suletud. Noorte kinnipidamisvõimekust on viimastel aastatel vähendatud ja suurimaks probleemiks on tegelikult personalipuudus. Viimase kümne aasta jooksul on õigusteenistustes püüdnud leida võimalusi, et vältida noorte paigutamist suurtesse vanglatesse. Selle asemel on loodud väiksemaid asutusi, kus näiteks eelvangistuses on maksimaalselt kaheksa inimest. Nende turvalisus on madal, nad saavad ravi väljaspool asutust ja käivad koolis, juhul kui tegemist pole tõsiste kuritegudega.

Noorte kuritegevuse ennetamisele on eraldatud palju raha, mida kasutatakse erinevate programmide jaoks omavalitsustes. Oluline on, et piirkonnad saaksid ise otsustada, millised probleemid vajavad kõige rohkem tähelepanu.

Youth Welfare Council
Noorte Heaolu Nõukogu tegeleb noortega, kes on oma peredest eraldatud ning elavad hoolekandeasutuses. Hoolekandeasutused on Hollandis osa erasektoris, kuid riiklikult rahastatud. Selleks, et noorte heaolu hoolekandeasutustes tagada ning noorte hääl kuuldavaks teha, on vägagi tavaline, et hoolekandeasutuses tegutseb noori esindab noortenõukogu. Taolised noortenõukogud on riiklikult koondunud ja moodustavad Noorte Heaolu Nõukogu. 

Noorte Heaolu Nõukogu kontor asub endises lastekodus ja organisatsioon on tegutsenud 1979. aastast alates. Liikmeskonnas on 22 aktiivset noortenõukogu ning nende ühiseks eesmärgiks on noortenõukogude jõudude koondamine, et koos töötada ja üksteist inspireerida ja toetada,  noorte osaluse võimaldamine ja kasvukeskkonna loomine ning oskuste ja võimaluste arendamine. Kord aastas toimub ühissündmus, mis tõi sel aastal kokku ca 100 noortehoolduskeskuses elava noore. 

Noorte heaolu nõukogu üheks rolliks on huvikaitse ja valdkonna probleemide väljatoomine ja lahenduste pakkumine. Näiteks on suletud hooldekeskused Hollandis suur probleem, kuna seal pakutav haridus pole sama heal tasemel kui tavakoolides. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et hooldekeskustes elavatel noortel pole tihti piisavalt ressursse, et osta riideid või muud vajalikku. Oma panuse andmiseks on noortenõukogu korraldanud projekti, mille käigus sai umbes 1000 noort raha riiete jaoks. 

Young Climate Movement
Noorte Kliimaliikumine on katusorganisatsioon, mis keskendub kliima probleemidele. Nad on koostanud dokumendi nimega „Noorte kliimaagenda“, mille loomisel osalesid mitmed organisatsioonid, kes jagavad sarnaseid väärtusi. Kuigi need organisatsioonid ei pea olema liikumise liikmed, on oluline, et neil oleksid ühised eesmärgid. Noorte kliimaagenda annab poliitikakujundajatele ülevaate, milline on noorte visioon seoses kliima soojenemisega ning milliste probleemidega on vaja kiiremas korras tegeleda. Selleks, et visioon oleks tõsiseltvõetav, baseerub see teadusuuringutele.  

Noorte Kliimaliikumine tegutseb peamiselt riiklikul tasandil, kuid osaleb ka rahvusvahelistes  tegevustes, näiteks COP kliimakonverentsidel. Neil on poliitiline esindatus, mida juhib ÜRO kliimadelegaat. Lisaks sellele, et COP konverentsidel osaleb ÜRO kliimadelegaat, on organisatsioon ka ise teinud kõvasti tööd, et oma liikmeid kliimakonverentsile saata. 

Oluline osa nende tegevusest on noorte teavitamine. Selleks korraldatakse kõnesid, töötubasid ja valimisüritusi. Organisatsiooni juhib kaheksaliikmeline juhatus ning neil on umbes 70 vabatahtlikku, kes töötavad nädalas kaheksa tundi. Vabatahtlikud allkirjastavad lepingu ja on jagatud 14 töögruppi, sealhulgas avalikud suhted, kogukonnatöö, turundus ja finantsid. Lisaks on nõukogu, mis kohtub iga kahe kuu tagant.

Kuna neil puuduvad palgalised töötajad, on teadmiste üleandmine keeruline, kuid nad püüavad seda siiski hoida. Mõned inimesed on organisatsioonis lühiajaliselt, teised aga kuni neli aastat. Selleks, et vabatahtlikke motivatsiooni hoida, korraldatakse ühisüritusi ja -tegevusi. 

Huvikaitse edulooks peab organisatsioon seadust, mis nõuab tulevaste põlvkondade arvestamist uute seaduste loomisel. Erinevalt radikaalsetest liikumistest, nagu Extinction Rebellion, mis protestivad ja väldivad poliitikuid, püüab Noorte Kliimaliikumine poliitikutega koostööd teha ja poliitikasse mõjutusi tuua. 

Õppevisiit toimus “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” projekti raames, mida rahastavad Euroopa Komisjon ning Haridus- ja Teadusministeerium.