28. apr. 2026

Veebruaris kuulutasime välja uue Euroopa Liidu juunior noordelegaadi Maria Paaveli. Seenioresindajana jätkab rollis Triine Kose. Nüüd on aeg nendega lähemalt tuttavaks saada! Mis neid noordelegaadi rolli juures kõige enam kõnetab ning milliseid mõtteid ja eesmärke nad endaga kaasa toovad?

Triine Kose (ELi seenior noordelegaat)

Kes sa oled ja kust sa tuled? 

Hei! Mina olen Triine Kose, 22, pärit Pärnust ja praegu elan Tartus, kus ka kolmandat aastat sotsioloogiat õpin. Lisaks õpingutele naudin tantsimist, teatris käimist, sõpradega olemist ja mõnel sotsiaalset närvi torkival teemal arutlemist/ürituste korraldamist/projektide eestedamist.

Mis ajendas sind noordelegaadiks kandideerima? 

Olen EL-i noordelegaat justkui teist korda – minu esimene mandaat lõppes 2024. aasta lõpuga ning nüüd olen tagasi seenior-noordelegaadi rollis. Mind paelub rahvusvaheliste suhete juures just Euroopa Liit ja siin toimuv ning usun, et noorte arvamus peaks EL-i otsustusprotsessides veelgi tugevamalt kõlama. Seenior-noordelegaadina saan toetada noordelegaadi programmi jätkusuutlikkuse ja professionaalsuse arengut, mis on noorte seisukohtade kaitsmiseks ja nende mõjusalt otsustajateni viimisel ülioluline.

Mis on sulle südamelähedane teema Euroopa Liidus?

Ma ei saa üle ja ümber Euroopa noorteprogrammidest. Erasmus+ on see, mis aitas mul leida mu huvi haridus- ja noortevaldkonna vastu, ühiskonna vastu, poliitika vastu. Pani alguse mu teekonnale saamaks selliseks nooreks, nagu ma praegu olen. Usun, et see väärtus, mida projekti(de)s osalemine, välismaal õppimine või nt DiscoverEU-ga reisimine tervetele generatsioonidele on andnud, on asendamatu. Seetõttu on mulle eriti oluline, et Erasmus+ järgmine programmiperiood (mille arutelud ja otsused praegu toimuvad) oleks võimalikult noortesõbralik taotlusprotsessist elamiskõlbliku toetuse saamiseni.

Kui peaksid ELi seletama 15-aastasele, miks see tema elu mõjutab, mida sa ütleksid?

On palju asju, kus näeme EL-i mõju igapäevaselt: pudelikork kinnitub pudeli külge, kõik uued nutiseadmed on USB-C laadijaga, lennu hilinedes on reisijal õigust hüvitist saada, andmeside töötab ilma lisatasudeta ka teistes EL-i riikides jne.

Palju ELi mõjust jääb aga märkamata, sest oleme sellega harjunud:

• ELi liikmesriikide vahel pole selle asutamisest saati ühtegi sõjalist konflikti olnud. See oli ka üks EL-i rajamise eesmärke – koostööd tegevad riigid on väiksema tõenäosusega omavahel vaenulikud.
• Euroopas on palju väikeriike. Ja maailmas on palju suurriike, nagu Hiina, Venemaa, USA. Neil suurtel riikidel on võim ning olukorras, kus nad on vaenulikud ja rikuvad rahvusvahelist õigust, on Euroopal vaja jõud ühendada, et nendega läbirääkimisi pidada ja oma väärtusi kaitsta. Sama toimib majanduses – tänu koostööle ja ühtsele väliskaubanduspoliitkale on Euroopa Liit üks peamisi jõuõlgi maailmamajanduses. Üksinda ei suudaks seda ükski liikmesriik.
• Viimaseks võtab Euroopa Liit tervist ja turvalisust väga tõsiselt. Lennundusohutuse (ja ka busside, autode ohutuse) tase on EL-is maailma kõrgeimate seas. Kraanivesi on pea igal pool EL-is joodav, toiduained ja tooted poodides on tervisele ohutud, ka kosmeetikatooted läbivad põhjaliku kontrolli ja on nahale ohutud. Euroopa Liidus tegutsemine või tootega turule tulek eeldab kõrgetele ohutusregulatsioonidele vastamist, seega ei pea me igapäevaselt terviseohtudele mõtlema.

Üks müüt ELi kohta, mille tahaksid murda.

See, et EL võtab meilt palju raha ja ei anna midagi tagasi. Eesti maksab võrreldes sellega, palju me toetusi saame, väga vähe raha EL-i eelarvesse. Kui seda märgata, näed ilmselt iga päev mitut asja, mis on EL-i rahastuse toel ehitatud või ellu viidud. Suurim kasu, mida EL-i kuulumisest saame, on aga rahaliselt väljendamatu. See on turvatunne ja vabadused. Ajaloos õigel poolel olemine. Noorena veel ka võimalus tasuta reisida, (teistelt) õppida, koolituda – kasvada eurooplaseks, mis annab lisaks eestlane olemisele palju oskusi, kogemusi ja võimalusi juurde.

Kuidas mõõta, kas noordelegaadi töö päriselt mõjub?

Eks peamiselt selle kaudu, kui palju Eesti noorte ideedest päriselt Euroopa Liidu otsustusprotsessidesse jõuavad (ja neid mõjutavad). Eestisiseselt on üheks mõõdupuuks see, paljude noorteni jõutakse – noorega suhtlemine on lisaks sisendi kogumisele kasulik ka seetõttu, et ta puutub (loodetavasti positiivses valguses) korra kokku noordelegaatlusega, avaldab oma arvamust või mõtleb olulistel teemadel kaasa.

Miks on parem, et on kaks ELi noordelegaati, mitte üks?

Noordelegaadi töö on meeletult mitmetahuline, mistõttu õpib oma mandaadi jooksul esimestest vigadest, saab teada uusi nippe ja leiab hõlpsamaid viise mõne ressursikuluka ülesande tegemiseks. Samuti on Euroopa Noortedialoogi protsess küllalt keerukas hoobilt mõistmiseks, eriti kui tahta seda Eesti noorte sõnumi edastamiseks edukalt ära kasutada. Seetõttu ongi kasulik, et noordelegaate on kaks ja mandaat on üles ehitatud juunior-seenior süsteemis, kus mandaadisisene mälu on tugevam ning kogutud teadmisi saab jooksvalt ja terviklikumalt edasi anda. Kaks EL-i noordelegaati on kasulik ka selleks, et tööd saab üksteise tugevuste järgi jagada, kuna tegeleda tuleb nii dokumentide läbitöötamise, koostamise, koosolekute juhtimise, sotsiaalmeedia, koostöösuhete hoidmise ja palju muuga – kahe inimese tugevused kokku pannes saab päris hea komplekti!

Maria Paavel (ELi juunior noordelegaat)

Kes Sa oled ja kust Sa tuled?

Mina olen Maria ja ma tulen Tallinnast. Kuni 2025. aasta kevadeni ka elasin Tallinnas, õppisin Tallinna Prantsuse Lütseumis. Sel sügisel jõudis kätte aeg minna ülikooli. Pakkisin siis asjad Tallinnas kokku, astusin rongile ja välja hüppasin Tartus. Ehk siis täna elan Tartus ja õpin Tartu Ülikoolis bakalaureuse 1. aastal õigusteadust. Muidugi – ainult sellega sellega minu akadeemiline ega ka ühiskondlik elu ei piirdu. Ülikoolis on rõõm õppida veel natuke majandust ja kirjandust, koolivälisel ajal korraldan igasugu põnevaid ettevõtmisi mitmes erinevas valdkonnas. Elan aktiivset tudengielu ja annan endast ka parima, et lugeda kuus vähemalt üks raamat ja jõuda korra nädalas mõnda kultuuriasutusse.

Mis sind ajendas noordelegaadiks kandideerima?

Noordelegaadiks kandideerima ajendasid mind endised ja praegused noordelegaadid. Väga tore on olnud kaasa elada nendele aktiivsetele ja tarkadele noortele, kes on enne mind noordelegaadi mandaati kandnud (ja kindlasti ka neile, kes seda koos minuga praegu kannavad). Paratamatult jäin nende tegemisi jälgides kodus mõttesse, et äkki peaks kunagi ka ise võtma vastutuse ja esindama Eesti noori selles suures ja kirjus maailmas. Üleüldse on mul see viga, et väga raske on jääda kõrvaltvaatajaks, tahaks kohe ka ise kuidagi panustada. Mõeldud, tehtud. Väga loodan, et see mõtteviis kandub edasi, et ka peale mind saavad noordelegaadi mandaadi sõnakad ja söakad noored. “If you are not at the table, you are on the menu”, nagu öeldakse:)

Mis on Sulle südamelähedane teema Euroopa Liidus?

Ma arvan, et Euroopa Liidu puhul on kõige olulisem esmalt see, et kõik (noored) inimesed saaksid üldse aru, mis on Euroopa Liit ja millega see päriselt tegeleb. Ma ei mõtle siinkohal seda, et teatakse, et Euroopa Liit eksisteerib. Vaid seda, et saame ka sisuliselt aru, mis on Euroopa Liidu tuum. Vahetegu, et mis küsimused on Eesti ja mis küsimused Euroopa Liidu pädevuses. Mingigi sisulisem arusaam, et kuidas neid otsuseid Euroopa tasandil ikkagi tehakse. Kui Euroopa Liidu üldisemad teemad on selgeks saanud, siis võiksime rääkida Euroopa Liidu praegustest südameteemadest. Ja kui Euroopa Liidu südameteemad on ka selgeks saanud, siis on juba väga-väga hästi!

Kui peaksid ELi seletama 15-aastasele, miks see tema elu mõjutab, mida sa ütleksid?

Mina alustaksin sellest, et 15- aastane noor võiks mõelda kõigele, mida ta on viimasel ajal teinud. Näiteks kohtadele, kus ta on käinud, vestlustele sõpradega, loetud uudistele ja koolitunnis õpitule. Ma usun, et kõigest sellest tuleks välja midagi, kust kumab läbi Euroopa Liidu panus. On selleks siis mõni õpilasvahetuse programm, milles sõber on osalenud, või hoopis mõni Euroopa toetatud projekt (kasvõi Euroopa abiga ehitatud hoone) — Euroopa Liit on igal juhul kohal olnud.

Üks müüt ELi kohta, mille tahaksid murda.

Ilmselt müüt, et Euroopa Liidu projektid ei jõua inimesteni, vaid jäävad kuskile Brüsseli bürokraatiakoridoridesse. Nii see kindlasti ei ole! Jälle koht, kus mõelda mõelda päris faktidele. Alles siis teha omad järeldused.

Kuidas mõõta, kas noordelegaadi töö päriselt mõjub?

Muidugi on selleks kindlad mõõdikud ja süsteemid, aga eelkõige on minu jaoks oluline just päris kontakt. Kui kuulda, et oled kasvõi ühe inimese suhtumist või tunnetust seoses Euroopa Liiduga muutnud — juba see on mõjus. Suured asjad saavad tehtud väikeste sammudega ja väga-väga loodan ning usun, et ka noordelegaatidena anname oma väikese panuse millegi suurema õnnestumisse.

Miks on parem, et on kaks ELi noordelegaati, mitte üks?

Mida rohkem, seda uhkem! Tegelikult on väga tore enda kogemisi ja tegemisi jagada kellegagi, kes on sinuga samas paadis ja parasjagu täpselt sama teekonda läbi sammumas. Mul on hästi hea meel, et oleme sattunud Triinega samal ajal delegaadiks, tunnen end nii palju kindlamalt. Temal on mõtteid, mida mul pole, ja vastupidi. Suur rõõm, kui kõiksugu väljakutsete raames endale ka uue sõbra saad!

Soovime Triinele ja Mariale edu nende tegemistes!