3. juuni 2026

19.-21. mai toimus Brüsselis Euroopa Liidu noortedialoogi riiklike töögruppide kohtumine, kuhu tulid kokku liikmesriikide noortedialoogi protsessidega seotud inimesed. Kohtumise eesmärk oli vaadata ühiselt otsa sellele, kuidas ELi noortedialoogi riikides ellu viiakse, kuidas kogutud sisendit paremini jälgida ja edasi kasutada ning milliseid muudatusi vajab selline Euroopa tasandi noorte osaluse süsteem järgmistes etappides.
ELi noortedialoog ehk EU Youth Dialogue on protsess, mille kaudu kogutakse noorte arvamusi ja ettepanekuid Euroopa Liidu noortepoliitika kujundamiseks. Igas riigis tegutseb selleks riiklik töögrupp, kuhu kuuluvad tavaliselt noorteorganisatsioonide, noortenõukogude, ministeeriumide ja teiste noortevaldkonna partnerite esindajad. Eestis on sellesse protsessi kaasatud ka Eesti Noorteühenduste Liit, kes on ELi noortedialoogi elluviija, koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Brüsseli kohtumine ei olnud klassikaline konverents, kus osalejad kuulavad ettekandeid ja lähevad koju. Kava järgi oli tegemist pigem töökohtumisega: mitme päeva jooksul toimusid ettekanded, arutelud, töötoad, maailmakohviku formaadis vestlused ja parimate praktikate jagamised. Teemad olid üsna tehnilised, aga sisuliselt puudutasid need väga praktilist küsimust: kuidas muuta noortedialoog riikides läbipaistvamaks, paremini jälgitavaks ja mõjusamaks.

Esimene päev: kuidas mõõta seda, mida noortedialoog päriselt teeb?

Kohtumise esimene suurem teemaplokk keskendus seirele ja järeltegevusele. Lihtsamalt öeldes arutati, kuidas koguda ja kasutada infot selle kohta, mis noortedialoogi protsessis toimub. Praegu on paljudes riikides suhteliselt lihtne kokku lugeda, mitu konsultatsiooni toimus, kui palju noori osales või milliseid meetodeid kasutati. Selline info on vajalik, aga ei ütle veel palju selle kohta, mida noorte sisendiga pärast tehti. Brüsselis arutati, kuidas liikuda edasi pelgalt tegevuste kirjeldamisest selle juurde, et paremini mõista ka tulemusi. Näiteks ei ole piisav öelda, et toimus töötuba või küsitlus. Oluline on teada ka seda, millised noored sinna jõudsid, milliseid teemasid nad tõstatasid, kas nende ettepanekud jõudsid otsustajateni ja kas nendega hiljem midagi edasi tehti. Seetõttu räägiti kohtumisel vajadusest ühtsema seiresüsteemi järele, mis aitaks riikidel koguda võrreldavamat infot.
Selle teema juures tuli välja ka oluline vahe: üks asi on jälgida protsessi, teine asi on jälgida mõju. Protsessi jälgimine tähendab näiteks osalejate arvu, kohtumiste tüüpi ja tegevuste kirjeldust. Mõju jälgimine tähendab juba keerulisemaid küsimusi: kas noorte osalus aitas kujundada poliitikaid, kas otsustajad kasutasid noorte sisendit, kas noored said pärast teada, mis nende ettepanekutest sai. Esimesel päeval arutati ka info levitamist. See tähendab, et noortedialoogi tulemused ei tohiks jääda ainult aruannetesse või kitsasse töögruppi. Kui noortelt küsitakse sisendit, peab neil olema hiljem võimalik aru saada, kuhu see sisend liikus. Samamoodi peaksid tulemused olema nähtavad otsustajatele, noorteorganisatsioonidele ja teistele partneritele.

Teine päev: noordelegaadid, huvikaitse ja riikide kogemused

Teise päeva fookuses olid praktilisemad teemad: noordelegaatide süsteemid, huvikaitse ja teiste
riikide kogemused. Üks sessioon keskendus noordelegaatidele. Noordelegaadid on noored, kes esindavad teisi noori rahvusvahelistes või Euroopa tasandi protsessides. Brüsselis ei käsitletud neid ainult kui noori, kes saadetakse konverentsile osalema, vaid kui osa laiemast osalusprotsessist. Arutati, kuidas neid valida, ette valmistada ja toetada nii, et nad saaksid oma rolli sisuliselt täita.
Läti näide tõi välja, kuidas noordelegaate saab siduda riikliku noortedialoogi süsteemiga. Seal rõhutati, et noordelegaatide roll ei tohiks alata alles rahvusvahelisel kohtumisel. Nad peaksid olema kaasatud juba enne kohtumist: suhtlema noortega, aitama sisendit koguda, valmistuma teemadeks ning hiljem jagama tagasi seda, mis kohtumisel toimus. Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus noordelegaadi kogemus jääb üksikuks reisiks või esinemiseks.
Noordelegaatide puhul räägiti ka valiku põhimõtetest. Materjalides olid esile toodud nn kümme kuldreeglit noordelegaatide valimiseks ja ettevalmistamiseks. Nende põhimõtete keskmes olid avatud ja õiglane valik, mitmekesisus, selged ootused, mentorlus, ettevalmistus ja tagasiside.

Teisisõnu: kui noor saadetakse kedagi esindama, peab olema selge, keda ta esindab, mida temalt
oodatakse ja kuidas teda selles toetatakse. Teisel päeval toimus ka Euroopa Noortefoorumi huvikaitse sessioon. Seal vaadati, kuidas noortedialoogi tulemused jõuavad otsustajateni. Huvikaitse tähendab selles kontekstis seda, et noorte ettepanekuid ei koguta ainult raporti jaoks, vaid neid kasutatakse teadlikult poliitikakujundajatega suhtlemisel. Selleks tuleb mõelda läbi, kellele sõnum suunata, millal on õige hetk, kuidas ettepanekut sõnastada ja kuidas jälgida, kas midagi ka muutub.

Lisaks jagasid riigid oma kogemusi sellest, kuidas noortedialoog on nende kontekstis mõju avaldanud. Nende praktikate kaudu arutati, kuidas siduda noortedialoogi tugevamalt riiklike otsustusprotsessidega. Üks läbiv teema oli see, et konsultatsioon ei peaks olema eraldiseisev tegevus. Sellel peab olema seos poliitikaprotsesside, ministeeriumide, noorteorganisatsioonide ja järeltegevustega.

Kolmas päev: Euroopa noorteeesmärkide uuendamine

Kohtumise kolmas päev keskendus Euroopa noorteeesmärkidele. Euroopa noorteeesmärgid on 11 eesmärki, mis sõnastati noorte sisendi põhjal ning mis on olnud üks ELi noortepoliitika alusraame. Need käsitlevad näiteks noorte osalust, võrdseid võimalusi, vaimset tervist, kvaliteetset haridust, tööturgu, infot ja kestlikku arengut.

Brüsselis arutati, kas ja kuidas vajavad need eesmärgid uuendamist. Põhjus on lihtne: eesmärgid loodi mitu aastat tagasi, aga noorte elu mõjutavad teemad on vahepeal muutunud. Materjalides olid esile toodud teemad, mis vajavad senisest rohkem tähelepanu, näiteks elukallidus, eluase, rahu ja julgeolek ning digitaliseerumine. See osa kohtumisest oli seotud laiema Euroopa tasandi protsessiga, mille eesmärk on valmistada ette järgmise perioodi noortepoliitika suundi. Aruteludes vaadati, millised olemasolevad noorteeesmärgid võiksid jääda samaks, millised vajavad täiendamist ja kas mõned uued teemad peaksid eraldi eesmärkidena juurde tulema.
Noorteeesmärkide uuendamise teema on oluline ka riiklike töögruppide jaoks, sest just nemad aitavad koguda ja vahendada noorte sisendit. Kui Euroopa tasandil hakatakse uuesti sõnastama, millised teemad on noorte jaoks kõige olulisemad, peab sinna jõudma võimalikult mitmekesine ja tegelik noorte kogemus.

Kokkuvõttes oli Brüsseli kohtumine osa laiemast tööst, mille eesmärk on muuta ELi noortedialoogi protsess paremini jälgitavaks, läbipaistvamaks ja ühtsemaks eri riikides. Kohtumisel käsitletud teemad – seire, levitamine, noordelegaatide ettevalmistus, huvikaitse ja noorteeesmärkide uuendamine – näitavad, et järgmistes etappides pööratakse rohkem tähelepanu mitte ainult noorte arvamuste kogumisele, vaid ka sellele, kuidas neid arvamusi kasutatakse ja kuidas tulemused nii osalejate kui ka otsustajateni jõuaksid.

Euroopa Noortedialoogi projekti elluviimist rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.