12. okt. 2017

“Kaasan noort” märgis on tunnustuseks kohalikele omavalitsustele, kes kaasavad või soovivad kaasata noori ja hindavad nende panust otsustusprotsessides. Märgis omistatakse kohalikele omavalitsustele, kes täidavad märgise kriteeriume:

1. Kohalik omavalitsus soodustab noorte kaasamist (ideetasandil);
2. Kohalik omavalitsus toetab noorte kaasamist ja osalust rahaliselt või soodustab seda või püüdleb selle suunas;
3. Kohalik omavalitsus on valmis vajadusel osalussooviga noort nõustama;
4. Kohalik omavalitsus püüdleb noorte osaluse arendamisel aina enam kvaliteedi ja edasiarengu poole.

2017. aastal märgise saanud omavalitsusi kirjeldasid maakondlike noortekogude esindajad järgmiselt:

• Paide linn on juba mitu aastat teinud tohutuid pingutusi noorte jaoks, kuid siiani pole neid märgatud. Paide Linna Noortevolikogu on kõige aktiivsem noortevolikogu Järvamaal ning seda just tänu Linnavolikogu toetusele. Neil on olemas oma fond, mida Noortevolikogu saab noorte projektidele suunata ning samuti toetab linn noortesündmusi. Paari aasta tagune halb kogemus linnavalitsusega on teinud suure kannapöörde ning noored on võetud enda südameasjaks!

• Vinni vald on ehitanud mänguväljakuid ja parandanud mänguväljakuid nii koolide kui lasteaedade juures. Koolinoorte ideesid (olug see siis õpilasesinduse korraldatav üritus või uurimistöö tegemiseks tarvilik tegevus) ollakse valmis toetama nii finantspoolega kui ka aidatakse vajadusel ka teostuse poolega

• Kadrina Vallavalitsuse ja -volikogu liikmed küsivad järjepidevalt noortevolikogu arvamust ja soovitusi noorsootööd puudutavates küsimustes. Järjepideva suhtluse tõttu julgevad noored varasemast enam volikogule oma arvamust avaldada ning selle arvamusega ka arvestatakse.

• Tartu linn kaasab noortevolikogu oma tegemistesse. Noortevolikogu esindajad on kaasatud Tartu linna erinevatesse komisjonidesse. Tehakse tööd selleks, et Tartu noortekeskused oleksid heas korras – hiljuti laiendati ka Tähe noortekeskust Aparaaditehasesse. Üldiselt on linnavalitsus noorte ideede osas avatud, nt Tartu linnavalitsuse ja noortevolikogu koostöös koordineeritakse Noortealgatusprojektide fondi, kuhu saavad kirjutada kõik Tartusse sissekirjutatud ja õppivad noored.

• Väätsa vallas renoveeriti kool, mis soojustati ära ning kaasajastati välimust. Toetatakse noorte omaalgatusi. Lisaks on abiks noortevolikogule igasuguse abi pakkumisel. Hoolitseti selle eest, et noortekeskus ei jääks tühjaks peale valla noorsootöötaja lapsepuhkusele minemist. Vald panustab rohkelt noorte perede heaolu tagamisele.

• Koeru vallas luuakse kaasava eelarve raames noortele väliõppeklass. Noorte ürituste korraldamiseks on alati vald abi pakkunud. Vald on alati avatud noorte mõtetele. Loodud on võimalus koosolekute korraldamiseks vallavalitsuse ruumides. Kaasa on aidatud noortetoa remondile – renoveeriti söökla ja fuajee, lisaks võimla. Riikliku noorsootöö rahastamise juures arvestati noorte soovide ja vajadustega – näiteks noortekoori toetamine, tennise, õpilasesinduse ja paljude teiste tegevuste rahastamine.

• Kohila vald toetab noorte omaalgatusi – näiteks loodav noortevolikogu. Noorte toetuse tagavad südamega tööd tegevad noorsootöötajad, kes on alati huvitatud noortega koos erinevate tegevuste tegemisest. Vald on vastutulelik noorte poolt korraldavate sündmuste osas.

• Lasva vald toetab aktiivselt noortevolikogu tegevust ning on eraldanud noortevolikogule ka oma eelarve tegevuste elluviimiseks. Vallavanem võtab osa kohaliku noortevolikogu koosolekutest, kus avaldab arvamust ning arutab vallas toimuvat ning noori puudutavaid küsimusi noortega. Valla noorsootöötaja aitab ning suunab noori projektide kirjutamisel. Vald toetab ka trenni- ning muusikakoolimaksudega vähekindlustatud peresid, kellel ei ole võimalik huvitegevuse eest ise maksta.

• Vastseliina valla toel korraldavad iga aasta aktiivsemad vallakodanikud Maarahva Laata, mille üheks tipphetkeks on iga kord toimuv simman. 2017. aastal andsid vald ning aktiivsed vallakodanikud võimaluse noortele korraldada simman, millest kujunes välja rahvapidu. Otsustati, et rahvapidu jääb ka tulevikus noorte korraldada. Mitu aastat tagasi käis Vastseliina valla Noortevolikogu vallaametnikele välja plaani, et vald võiks investeerida pargi renoveerimisse. Noorte idee võeti kuulda ning 2017. aasta suvel alevikus asuv park renoveeriti. Vald on loonud ka noorte omaalgatusfondi, mille tegevust reguleerivad noored ning kust on võimalik pisemateks projektideks või teiste projektide toetuseks taotleda raha. Lisaks muutis vald tänavusel aastal enda suhtumist aktiivsete õpilaste suhtes ning muutis tublide õppurite vastuvõtu edukate õppurite vastuvõtuks, mis tähendas, et valla tasandil said esmakordselt tunnustust ka aktiivsed õpilasesinduse esindajad, osaluskogulased ning silmapaistvad sportlased. 

• Võru linnas toimus 2017. aasta suvel Võru Lastefestival, mille jaoks koguti aasta jooksul noortelt endilt sisendit. Sügisel valmis Võrus moodsaim trikirattapark Eestis, mille ettevalmistuss osalesid noored ning kelle mõtete alusel park valmis. Kujunenud on ka iga-aastaseks traditsiooniks aasta noore valimine, kelle tegevusi hiljem kajastatakse ka Võru Linna Lehes. Võru linnapeaga on noortel avanenud võimalus külastada linnavalitsust ning pidada ka läbirääkimisi seoses linna arengukavaga.

• Antsla valla tegutseb aastaid noortevolikogu, mille koosolekutel käivad vallavanem ning volikogu esimees. Koosolekutel arutatakse erinevaid vallakodanikke kui ka noori puudutavaid küsimusi.
  Noortevolikogul on ka sõna- ning hääletamisõigus vallavolikogu komisjonides, et noorte häält kuuldavamaks teha. Lisaks toetab vald ka rahaliselt ning mõtetega, et noorte projektid kohalikul tasandil saaksid ellu viidud.

2016. aastal märgise saanud omavalitsusi kirjeldasid maakondlike noortekogude esindajad järgmiselt:

• Antsla vald omab noorte projektifondi ja noortevolikogul oma eelarve. Noored kuuluvad KOV komisjonidesse. Vallajuhid käivad noortega kohtumistel. Viiakse KOV toetusega ellu ja osaletakse projektidel, noorteseminaridel jt sündmustel.

• Haapsalu linn on juba kirjade järgi tuntud kui laste- ja noortesõbralik linn. Noortevolikogule eraldab Linnavolikogu igal aastal ~1200€ aastatoetust, tänu millele on Haapsalu noortevolikogul võimalik Haapsalu noorte osalusvõimalusi suurendada ning kooliväliste tegevuste hulka suurendada ja üldiselt korraldada mitmeid sündmusi. Lisaks on loodud mitmekesine huvihariduse võrgustik, st et noortel on võimalik osaleda väga paljudes treeningutes, mis pole väga kõrge hinnaga. Lisaks koolidel on väga innukad huvijuhid, kelle algatusel ja abistamisel tegutsevad töökad ja tegusad õpilasesindused.

• Helme vald toetab noori nii rahaliselt eelarvest kui ka sisulise poolega – nõustades ning aruteludesse kaasates. Vallas on tegutsemas uus noortetuba, mis on andnud noortele rohkelt võimalusi juurde. See näitab, et vald tegutseb selle nimel, et noortel oleks seal hea ning turvaline elada.

• Järva-Jaani vald on väga noortesõbralik ning eeskujulik olnud läbi aegade. Olgugi et vallas puudub noortevolikogu, on seal olemas noorteklubi ja koolis õpilasesindus. Noorteklubi on vahelüli valla töötajate ja noorte vahel. Läbi nende jõuavad mitmed küsimused ning uudised noorteni. Vald hoiab noorteklubi väga, nende tegevusteks on määratud ka eelarve, mida saavad noored vastavalt oma nägemusele kasutada. Valda juhib noor mees Arto Saar, kes on eeskujuks ja motivaatoriks paljudele noortele ja teistele valla juhtidel, tänu temale toimub palju otse suhtlust noortega ning noored ei pea iialgi pelgama vallavanema jutule minemist. Vallas tegutseb noortekeskus ja palju erinevaid huviringe ning vaba-aja tegevusi. Kohalike omavalitsuste küsimustikule vastas kõige enam just Järva-Jaani valla noori ja töötajaid ning nende tagasiside oli väga positiivne. Üldiselt märkis vallarahvas enda vallale hea või suurepärase hinnangu.

• Koeru vald on läbi tõusude ja mõõnade püsinud alati eesrindel enda noorsootöö kvaliteediga. Olgugi et vallas puudub tegutsev noortevolikogu, siis on esimesed sammud tehtud, et seda taasluua. Koolis tegutseb elujõuline õpilasesindus ning mitmed Koeru valla noored kuuluvad Järvamaa Noortekokku. Noorte arvamus on vallale väga tähtis ning nendeni jõutakse läbi küsimustikkude, aktiivgrupi, õpilasesinduse või noorsootöötajate. Vallas on läbi viidud noorsootöö hindamine, mis sai väga positiivset tagasisidet. Peale selle on olemas tohutult palju erinevaid huviringe ja vaba-aja veetmise võimalusi. Valda juhib väga noore meelne juht Andres Teppan, kes on parandanud noorsootööd ning noorte heaolu nii kooli tasandil kui ka valla (kultuurimaja ja kooli renoveerimine). Igal aastal tunnustatakse valla poolt noori rahalise preemiaga ja aastas on neli korda võimalik taodelda projektirahasid. Kohalike omavalitsuste küsimustikule vastasid valla elanikud kas hea või suurepärase hinnanguga.

• Lihula vald on väga eeskujulik noorte kaasaja. Algatuseks on sealne noorsootöötaja inimene, kes panustab 110% enda ajast noortesse ja selleks, et noortel oleks võimalikult põnev elada Lihulas. Lihula noortemaja on väga aktiivne koht, kus noored ise loovad projekte, viivad neid läbi ja saavad tänu sellele erinevaid kogemusi. Fakt, et selle aasta Hea Eeskuju on just Lihula noormees näitab, kui tegusad tõepoolest Lihula noored on. Lihula gümnaasiumi õpetajad ja direktor on samuti väga suured noorte kaasajad ning üritavad igal võimalusel oma aega panustada erinevate sündmuste läbiviimisesse kui ka noorte nõustamisse.

• Lääne-Nigula vallas tegutsetakse jõudsalt, et noortele pakkuda aina enam võimalusi kaasa rääkimiseks ja vaba aja veetmiseks. Vallavalitsuse noorsootöö spetsialist on käinud kohtumas koolide õpilasomavalitsustega, et kuulata ära nende mõtted ja ideed ning soovitused ning tänu sellele on näiteks pool JJ-Street trennides maksumusest L-Nigula elanikele(noortele) kaetud. Lisaks avati eelmisel aastal Risti ANK ning see aasta tegutsetakse, et ka Orule ANK luua.

• Meremäe vald – olenemata sellest, mis olukord on omavalitsuses, kas lahkhelid haldusreformi pärast või mingisugune muu probleem, kuulatakse noored ja noortevolikogude probleemid ära ja aidatakse muredele lahendus leida. Juba noortevolikogu loomise poolt olemine näitas üles toetust noortele. Lisaks, kui noortevolikogul oli idee minna koos vallavolikoguga bowlingusse, oli vallavolikogu selleks nõus. Üheks iseloomustavaks märksõnaks Meremäe valla kohta on koostöö.

• Paide linn on viimase paari aastaga teinud suure hüppe noorsootöö ning noorte valdkonnas. Kui aastate eest ei olnud linna volikogul noorte arvamusest ei sooja ega külma, siis tänasel päeval on see üks esimesi asju millele mõeldakse uute otsuste vastuvõtmisel.Linnas on tugev ja elujõuline noortevolikogu, kes läbi paljude intriigide on saavutanud linnas tähtsa koha. Linn on eraldanud noortevolikogule oma eelarve ning oma projektifondi, kuhu saavad projekti esitada noored ning komisjoni kuuluvad ainult noored. Paljud noortevolikogu liikmed kuuluvad ka Järvamaa Noortekogusse ning kahes gümnaasiumis on kaks tugevad õpilasesindust. Linna juhib noor naine Siret Pihelgas, kes on eeskujuks nii noortele kui ka linnavalitsuse töötajatele. Noorte arvamuse saamiseks tehakse ümarlaudu, küsitlusi ning tehakse silmast silma kohtumisi. Tänu heale noortekeskusele toimub palju infovahetust ka selle kaudu. Kohalike omavalitsuste küsimustikule vastasid paljud valla elanikud, hinnang enda kodukohale oli kas hea või suurepärane.

• Palupera vald toetab noori väga aktiivselt. Kõik mis noored ette võtta tahavad, nad tehtud saavad. Noortele on tehtud valla kodulehele omaette koduleht, kuhu on koondatud tõmbekeskuste noortele vajalik info. See jätab valla noorsootööst väga hea mulje. Samuti kirjutatakse koos projekte ning vald toetab noori ka oma eelarvest rahaliselt.

• Rakvere linnal on eraldatud raha noorsootööks, mille saamiseks tuleb esitada kindlaks tähtajaks projekt. Lisaks aitab korraldada sündmusi ja kaasab omavalitsuse noori.

• Ridala valla üks hea eeskuju on Ridala Noortekeskus, kus toimub pidevalt mitmeid tegevusi, mis on suunatud noortele ning vahel ka kõigile, et suurendada elanike omavahelist suhtlust ja koostööd läbi sportlike jms sündmuste. Sealsed noorsootöötajad Eveli ja Urve on väga noortele orienteeritud ning on pidevas suhtluses noortega, kuulamaks nende huve ja soove, milliseid sündmuseid soovitakse noorteka poolt. Lisaks avalduse esitamisel on üle 90% tõenäosus, et noortele hüvitatakse Haapsalus huvitegevusega tegelemisega kaasnevad kulud.

• Rõuge vallas on noorte kaasamine ning osalus valla valitsemise normaalne osa. Ükski oluline otsus ega dokument ei võeta vastu enne, kui noored on sellega tutvunud. Nii on Rõuge valla arengukava koostamisel oma panuse andnud ligikaudu 100 Rõuge noort nii arengukava komisjonides osaledes kui ka küsitluse kaudu arvamust avaldades. Kui noored viivad ise ellu oma projekti või ideed, olgu see noortevolikogu seminar või projekt, paadiralli või uus spordiklubi või miski muu, on valla otsustajad ja spetsialistid noorte kõrval toetajate ja nõuandjatena, et ette võetud tegemiste kaudu saaksid noored parima positiivse kogemuse. See positiivne kogemus viib julguseni taas uusi asju proovida. Noori julgustatakse kohalikel valimistel volikokku kandideerima. Otsustajad on alati valmis noortega suhtlema, nõu andma ning nende ideid kuulama. Rõuge vald püüdleb eesrindlikult avatud ja kaasatud valitsemise poole, et otsustamine Rõuge noortele veel lähemale tuua.

• Sõmeru vallas on olemas suurepärane noortekeskuste võrgustik, nende omavaheline koostöö ja üldse noorsootöö on väga heal tasemel. Ürituste korraldamisel võimaldavad ruume (enamik ajast tasuta) ja on vastutulelikud.

• Taheva vald toetab noori ja noortealgatusi alati hea sõna ning aitab nõuga. Kahjuks väikevaldade rahastuse juures suuri summasid välja tuua ei saa, mida noortele jagatakse, kuid vähemalt on olemas vallas tegutsev noortekeskus, mille juhataja on samuti noor inimene.

• Tapa vallas on Noortekeskus ja Tapa Valla Noorte(voli)kogu, mis lööb kaasa ka erinevates volikogu komisjonides. Vald püüdleb aina rohkem noorte kaasamise poole – käimas on noorsootöö uuring. Aitas 100€ väärtuses korraldada EÕELi Regionaalse Koolituse.

• Tõrva linn toetab noorte kaasamist nii rahaliselt (eelarves kokku 1000 eurot noortevolikogu ja Tõrva Raadio tegevusteks) kui ruumidega – Tõrva ANKis on NVK-l olemas oma ruum ning vajadusel saavad noored koosolekuid pidada ka nädalavahetustel. Linnavalitsus on väga avatud koostööle ning kuulab ning annab nõu ja suuniseid, kui noortel on abi tarvis. Linnavolikogus on nii mitmedki noorte algatatud ettepanekud arvesse võetud ning neid hiljem ka reaalselt rakendatud.

• Türi vald on suurim vald Järvamaal. Viimase aastaga on noorsootöö valdkond aina enam positiivset tagasisidet saanud. Vallas tegutseb elujõuline noortevolikogu, kellele on eraldatud oma eelarve. Samuti toimivad õpilasesindused ning Türi valla noored on esindatud Järvamaa Noortekogus. Noorte hääleni jõutakse läbi noortevolikogu, kuid ka ettepanekute kaudu ja uuringuid läbi viies. Tänu tublidele noorsootöötajatele liigub palju infot ka läbi noortekeskuse. Valda juhib noor naisterahvas Pipi-Liis Siemann, kes on väga noorte meelne seda näitas tema suhtumine kui oli vaja noortevolikogu luua, oli ta olemas ja toetas noori. Noored ei pelga tema juurde minna ning palju on suhtlust näost näkku. Türi vald valiti 2016. aastal „Aasta tähtede” tunnustamisel noortesõbralikumaks omavalitsuseks. Kohalike omavalitsuste küsimustikule vastas väga palju valla elanikke, kes olid väga rahul valla noorsootööga ning hindasid seda kas hea või suurepärasega.

• Valga linn toetab noori läbi noorte omaalgatuse projektifondi, kuhu on esitatud tänaseks projekte väga agaralt. Noortel on tärganud huvi fondi kirjutada ning reaalselt ka ise midagi ära teha. Kuna linnas NVK puudub, siis see on otsene allikas, millest saab noorte tegevusi linnavalitsus toetada. Samuti on linn avatud uutele ideedele ning linnavalitsuse esindajad käivad seda välja igal pool, et noortel on võimalik alati oma murega nende poole pöörduda. Erinevaid noorteühendusi rahastatakse ka ning tugev on spordi ja kultuuri arendus (mis puudutab noori ning huviringe).

• Vastseliina vallas on toimiv noortevolikogu, avatud noortekeskus, toimiv muusikakool ja rahvamaja, mis on noortega seotud just tänu sellele, et nende vald on väga toetav. Kui noortel on vaja kuhugi minna, siis vald on alati nõus selleks vallaautot andma või hiljem kulud mingil määral hüvitama. Noored saavad vallajuhtidega väga hästi läbi ja murede korral võivad alati neile loota. Vastseliina vald usub, et noored on tulevik ja teevad kõik selleks, et noored oleksid aktiivsed ja tegutseksid selleks, et neil endil oleks hea elada!

• Väätsa vald on oma pisiksusele vaatamata noori kaasavaim ja kuulavaim omavalitsus. Vallas tegutseb oma elujõuline ja tugev noortvolikogu, samuti on seal põhikoolis õpilasesindus ja Väätsa noored on esindatud Järvamaa Noortekogus. Noorte arvamust küsitakse kõiges, näiteks korraldas noortevolikogu peale valla volikoguga kohtumist noorte seas küsitluse valdade ühinemise asjus ning esitas tulemused vallavolikogule, kes võttis neid seisukohti arvesse. Noortevolikogul on eraldatud oma eelarve ning neil on oma „noorte omaalgatuste fond”, kust saavad nad raha anda noorte esitatud ideedele. Peale noortevolikogu käib suur suhtlus ka noortekeskuse ja kooli kaudu. Valda juhib noor mees Lauri Läänemets, kellest noortemeelsemat vallajuhti pole olemas. Ta tunneb sügavat huvi noorte tegemiste ning soovide vastu ja proovib neid koos noortega ellu viia. Ta on viinud Väätsa noorsootöö arengu tipp tasemele nii kooli kui valla silme läbi. Väätsa vald on esirinnas enda uuenduste ning kaasaegsusega. Kohalike omavalitsuste küsimustikule vastas kõikidest valdadst enim Väätsa rahvas, kes hindas enda valda suurepäraselt.

• Võru linn püüdleb aasta-aastalt aina enam selles suunas, et kaasata noori linnaelu kujundamisse ning neid võimalikult palju toetada. Viimasel ajal on suurimateks kaasamisteks olnud linna keskväljaku projekt, mil linna tähtsaimad inimesed käisid koolist kooli ja arutlesid õpilastega, kas tegu on hea ideega, kuulasid nende mõtteid ning võtsid need endaga kaasa. 2017. aastal toimub Võrus lastefestival, millega seoses on samuti üpris palju uuritud, mida just lapsed ja noored sellelt ootavad ning mis nende silmad särama paneb. Lisaks sellele, et linnale on tähtis, mida noored arvavad, on ka oluline, et noori saab rahaliselt toetada nii otseselet kui ka kaudselt. Gümnaasiumiõpilastelgi on koolitoit täiesti tasuta ning noorteprojektid saavad rahastust. Olgu korraldajaks kas kohalik noortekogu või mõni aktivist, kes soovib noortele luua üritust, millega vaba aega sisustada. Linna iga-aastasel folkloorifestivalil löövad järjest enam kaasa noored vabatahtlikud, kelle initsiatiivi oma tegevusega sündmus meeldejäävaamaks muuta, on linn soojalt vastu võtnud. Võru linnale on oluline, et noored, kes pärast põhikooli või gümnaasiumi lõppu suunduvad õpinguid jätkama mujale, tuleksid pärast hariduse omandamist tagasi. Ning võlu, et noori Võrru tagasi tuua, luuakse sellega, et lasteaiad läbivad järjest uuenduskuuri. 2014. aastal sai renoveeritud Võru Kreutzwaldi Kool ning linnna loodud riigigümnaasium. Ka linna teisi koole on ikka toetatud, et lisaks pädevale õpetajaskonnale oleks ka maja mõnus. Veel on panustatud huvitegevusse ning linnas on huviringe näpustuudiost judoni. Hiljuti lisandus ka draamastuudio. “