2. dets. 2019

Organisatsiooni hing 2019

Aana-Liisa Kaste (Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts)
Aana on hetkel teist ametiaega järjest Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi välisvahetuse töögrupi juht, mis tähendab, et ta vastutab selle eest, et enam kui 25 arstitudengit saaksid suvel võimaluse kuuks ajaks mõnda välisriiki minna, et kogeda sealset kultuuri, õppida tundma teistsugust meditsiinisüsteemi ning harjutada meditsiinilisi praktilisi oskusi, mida Eestis õppetöös väheks jääb. Enne praegusesse ametisse astumist kuulus ta ka revisjonikomisjoni.
alle on mitmeid kordi pakutud presidendi kohta, aga ta on sellest keeldunud, sest “talle ei meeldi särada”. Ometi on ta meie seltsi kõige säravam inimene, ilma naljata. Ta on tohutult hooliv ja heatahtlik, suurepärane jutuvestja ning silmapaistev isiksus. Ta on paistnud silma ka IFMSA-s, kus ta on legendaarne ja paljude lemmik kohalik välisvahetuse juht

Marlen Sikk (Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus)
Ta on alati olemas kui on abi vaja. Sageli ta suudab ka mõtteid lugeda. Hakkan pöörduma oma murega tema poole, kui tal on juba ammu asi lahendatud. Ta on konkreetse ütlemisega ja ei karda oma arvamust välja öelda. Ta teab ka kõige keerulisematele olukordadele lahenduse.

Kaire Jürgenson (Eesti Gaidide Liit)
Kaire on Eesti Gaidide Liidu kommunikatsioonijuht teist aastat, kes igal võimalikul hetkel ja viisil panustab organisatsiooni arengusse kogu südamega. Kaire usub töökusesse, täpsusesse ja muutustesse väärtustades samal ajal meie tugevusi.
Tänu suurele abile tema tööga meie laagriala otsingute töögrupis on gaidid endale saanud kodu Laose Laagriala näol. Kaire alustas aasta tagasi ka Tartus uue gaidirühmaga olles kogu organisatsiooni teistele noortele juhtidele eeskujuks oma lustakate koonduste ja kiirestikasvava salga näol. Praeguseni on ta juhtinud ka Noarootsi noortesalka näidates neile suunda aktiivsema, hoolivama ja kaasarääkivama elustiili poole. Vastutuse võtmine populariseerib noorte seas juhtimise kogemuse omandamist, mis on gaidlikus eluviisis üliolulisel kohal ja hetkel ühiskonnas kahjuks pigem langev trend.

Carmen Kilvits (Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts)
Carmen lööb kaasa kõigis seltsi tegemistes, juhib üliedukalt hariduse töögruppi ning aitab iga mure korral. Võtab endale ülesandeid, mis ei kuulu otseselt tema töökohustuse hulka. Carmen on EMÜ KÜSi hing ning kirjutab projekte söögi alla ja söögi peale. Carmen on KÜSi tegevuse viinud täiesti teisele tasemele – riiklikule tasemele. Hariduse töögrupi juhina koordineerib ta keskkonnateadlikkuse loengute läbiviimist koolides üle Eesti ning korraldab üleriigilisi kampaaniaid nagu Plastivaba nädal.

Maris Praats (Väike-Maarja valla noortevolikogu)
Maris on üks Väike-Maarja valla noortevolikogu alustalasid, sest algselt algatas just tema noortevolikogu loomise. Nüüdseks on noortevolikogu tegutsenud pea aasta ning Maris on valitud juba teist korda noortevolikogu esimeheks. Maris on alati 100% asja juures ning pühendub väga palju enda ajast just noortevolikogu arendamisele. Ta on alati toeks ning aitab ka asjades, mis tavaliselt noortevolikogu esimehe valdkonda ei kuulu. Ta on aktiivne noor tudeng, kes on silmapaistev nii oma õpingutes, panustamises noortevaldkonda, aga ka oma isiklikes tegemistes. Nii on ta käima tõmmanud Teeviit vabatahtlike sisuloome tiimi ning aidanud kaasa noorteinfo arengutesse ning Teeviida kui noorteinfoportaali teadlikkuse kasvule.

Artjom Arhangelski (Eesti Ametiühingute Keskliidu noortekomisjon)
Ta on heaks eeskujuks kõigile noortele, tal on õige ja lai maailma vaade ning temas on võitlusvaimu, mis paistab silma ka tema tegemistes. Ta on sihikindel ja orienteeritud, headele tulemustele ja saavutustele. Oskab seista enda ja teiste soovide ning vajaduste eest. Tema poole saab pöörduda igasuguste küsimuste ja probleemidega kuna ta on usaldusväärne ja ta aitab sind alati kui see on vähegi tema võimuses. Samuti oli ta abiks ka Eesti Päästjate palgatõusul. Artjom on hea suhtleja, tal on hea psühholoogia alane teadmine ja seega saavutab ta inimestega kiiresti ja kergelt kontakti, ta on tugeva esinemisvõimega ning väljendusoskusega. Ta on tähelepanelik ja väga hea kuulaja, oskab inimesi motiveerida on pidevas liikumises ning läheb kaasa uuendustega. Artjom on suutnud elustada ja kaasajastada Ametiühingute noorte liikumist ning Ametiühinguid üldiselt

Aasta projekt 2019

Keskkonnanädal 2019 ( Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Bioteaduste Üliõpilaste Selts, Eesti Lennuakadeemia Üliõpilasesindus ja Matemaatika-informaatika Tudengiselts)
15.-20. Aprillil 2019 toimus Tartus üritustesari Keskkonnanädal 2019, mille eesmärgiks oli suurendada keskkonnateadlikkust noortes, tudengites ning täiskasvanutes. Nädala raames anti võimalus omandada teadmisi säästlikust ning jätkusuutlikust eluviisist, et muuta meid ümbritsev keskkond ja meie eluviisid rohelisemaks. Keskkonnanädalat korraldasid 5 tudengiorganisatsiooni: Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Bioteaduste Üliõpilaste Selts, Eesti Lennuakadeemia Üliõpilasesindus, Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts ja Matemaatika-informaatika Tudengiselts. Keskkonnanädala raames korraldati iga päev erinevas formaadis üritus, et kaasata võimalikult erinevaid sihtgruppe. Üritusteks olid Aruteluõhtu – Ringmajandus. Ekskursioon jäätmejaama. Algas aruteluga jäätmekäitlusest, järgnes ekskursioon Tartu jäätmejaamas. Filmiõhtu. Hackaton – Linna roheline areng. Prügimatk – üle-Eestiline üleskutse minna ühe päeva jooksul loodusesse ning enda ümber märgatav prügi üles korjata. Teadliku tarbimise mess. Messile olid kutsutud jätkusuutlikke tooteid müüvad või tootvad ettevõtted.

Changemakers Academy
Projekt on arengukeskkonnaks 8.-12. klasside eesti ja vene keelt kõnelevatele noortele üle Eesti (2019. aastal olid 30,4% osalejatest vene emakeelega noored). Projektis osalesid 2019. aastal kokku 102 noort (sh 31 vene keelt emakeelena kõnelevat) noort, lisaks 17 mentorit ja 11 sotsiaalset ettevõtet. Lisaks laienes projekt Ida-Virumaale, Pärnumaale ja Läänemaale. Projekt paistis silma 2019. aastal enda eduka värbamiskampaaniga, hoolimata sellest, et projekt muutus kahe hooaja vahel tasuliseks. Projekti võeti vastu 102 osalejat, kes valiti 172 kandideerimisavalduse seast üle-Eesti. Läbi tagasiside nii osalejatelt, mentoritelt, sotsiaalsetelt ettevõtetelt, toetajatelt ja ka õpetajatelt, kelle klassides esinemas on käidud, arendatakse projekti pidevalt edasi. Näiteks lisati kolmandal hooajal projekti sündmus turundusekspertidelt tagasiside saamiseks, et suurendada elluviimiste kvaliteeti. Antud näite puhul on tegemist jäämäe tipuga, taolisi muudatusi on tehtud enam kui 100.

Üleriigiline plastivaba nädal
Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts korraldas 2019. aasta novembris (11.-17.11) üleriigilist plastivaba kampaaniat, et märgata plasti meie ümber ning tehes teadlikke otsuseid selle tarbimist vähendada. Nädalast rääkisid sotsiaalmeedias ka mitmed tuntud Eesti inimesed nagu Kristjan Lüüs ja Lauri Pedaja. Kampaania raames pidid osalejad jagama nõuandeid ja nutikaid lahendusi sotsiaalmeedia vahendusel, et ka teistel oleks lihtsam nädal alternatiivide abil vastu pidada. Osalejate vahel loosisime välja meie lahkete sponsorite välja pandud keskkonnasõbralikud auhinnad. Nädal osutus üle ootuste populaarseks ning usume, et omas üsna suurt mõju Eesti inimeste tarbimiskäitumise üle. Loodetavasti oli mõju tarbimiskäitumise üle pikemaajalisem kui kampaania kestvus ning kampaanias osalejad vähendavad plastiktoodete tarbimist ka tulevikus.

Heateod memmele-taadile
Noorteühing Eesti 4H-l on alates 2017.a. käinud projekt “Heateod memmele-taadile”. Projekt algatati 4H liikmete poolt sooviga kinkida Eesti Vabariigile ilus kingitus – koos märgata ja aidata eakaid inimesi meie ümber läbi väikeste heategude. Põhiidee on toetada meie esivanemaid – et ükski memm ega taat ei peaks tundma ennast üksinda. Mõte: meie tulevik ehk noored väärtustavad ja tunnustavad meie minevikku ehk eakaid, et siis koos edasi minna ja luua heategusid täis ühiskond. 4H noored üle Eesti koos juhendajatega vaatasid oma kodukohas ringi ja otsisid üles memme või taadi, kellele saaksid abi ja/või seltsi pakkuda. Kokku on heategusid tehtud 37 ja jõutud 423 eakani. Heateod on olnud väga erinevad ja sõltunud piirkondadest ja nende eripäradest: on tehtud heakorratöid (riisutud lehti, veetud puid, korjatud aiasaaduseid), pakutud seltsi ja külastatud hooldekodusid.

Aasta noorteühing 2019

Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts
Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts on 2019. aastal tegutsenud mitmel rindel, et muuta noored ja laiemalt kogu ühiskond keskkonnateadlikumaks. Praegusel ajal on äärmiselt oluline, et inimesed mõtleksid rohkem enda keskkonnakäitumise peale. Selle tarbeks aitas KÜS kevadel korraldada keskkonnanädalat koos 4 teise tudengiorganisatsiooniga. Tegemist on väga hea näitega organisatsioonidevahelisest koostööst, kus anti kõikidele osalejatele mitmete sündmuste käigus edasi teadmisi säästlike ja jätkusuutlike eluviiside kohta. KÜS on olnud aktiivne ka ENLi võrgustikus, osaledes nii võrgustiku sündmustel kui aidanud kaasa ka sügisese üldkoosoleku korraldamisele. Kõige rohkem mainimist väärib aga novembris korraldatud plastivaba kampaania, millest võttis osa üle 400 inimese (nende seas ka tuntud inimesi) ning mille sotsiaalmeedia postituste raames jagati nõuandeid ja nutikaid lahendusi keskkonnasõbralikumateks eluviisideks. KÜS on osa ka sel aastal loodud Keskkonnaministeeriumi noorte nõukogust. 

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine on organisatsioon, mis on alates 2015. aastast tegutsenud eesmärgiga, et iga Eesti noor kasvaks üles vaimset tervist toetavas keskkonnas. Käesoleval aastal väärib ühing tunnustust just seetõttu, et käima on lükatud mitmed koostööprojektid (nt Eesti Arstiüliõpilaste Seltsiga) ja oldud partneriks mitmete organisatsioonidega (nt ENTK-ga Noorsootöö Nädala raames, tõsiselt on panustatud noorteinfoportaali Teeviit infoloomesse oktoobris – vaimse tervise kuul), Peaasi.ee kaudu on aktiivselt ja mitmekülgselt tõstetud noorte vaimse tervise alast teadlikkust pakkudes noortele võimalust olla kvaliteetses infoväljas ja olla kaasatud olulistel koolitustel, ettevõtmistel. Osa on võetud ka ülemaailmsetest aktsioonides (nt Suitsiidiennetuspäev 2019). Organisatsioon tegeleb teavitustööga laiahaardeliselt ja mitmekülgselt- suur rõhk pannakse professionaalselt toetatud koolitustele, seminaridele, töötubadele, kus mõjuvate kogemuslugude jagamise ja analüüsi kaudu saavad noored eriti mõjusat nõu ja tuge raskete olukordadega toimetulekuks.

Aasta osaluskogu 2019

Kohila Noortevolikogu
Kohila Noortevolikogu on 2019. Aastal saanud tuule tiibadesse peale mitut aastat keerulist organisatsiooni ülesehitamise protsessi. Aktiivselt tegutseti esialgu noorteaktiivina, et kinnitada noortevolikogu põhimäärus volikogus ning viia ellu noortevolikogu esimesed valimised. Esimeste valimiste järgselt alustas noortevolikogu silla loomist noorte ja otsustajate vahel. Aktiivselt on osaletud ning osaletakse vallavolikogu istungitel, kus esindatakse kohalike noorte häält. Ellu on viidud 2019. aastal noorte (eel)küsitlus, kus noortel oli võimalik tuua välja nende jaoks olulisi teemasid kohalikus omavalitsuses. Eelküsitlusele järgnes noorteküsitlus, kus noorte jaoks huvipakkuvate teemade, nt vaba aja jt, kohta oli võimalik tuua välja murekohti ning murekohtadele lahendusi.
2019. aasta sügise lõpetab noortevolikogu esimene koosseis Harju- ja Raplamaa Osaluskohviku korraldamisega, mis toob kokku noored ja otsustajad.

Väike-Maarja valla noortevolikogu
Väike-Maarja valla noortevolikogu on küll tegutsenud alles vaid aasta, kuid on saanud selle ajaga teha palju. Väike-Maarja valla noortevolikogu on alles ametlikult tegutsenud kuu, kuid enne seda aasta aega tegutses aktiivina. Kohe alguses tehti noorte seas küsitlus, mille eesmärgiks oli saada teada, mida noored täpsemalt enda valla juures märkavad. Küsitlusele vastasid pea kõik valla koolides käivad noored. Küsitlusest tehtud kokkuvõtte põhjalt valis noortevolikogu endale eesmärgid ning asjad, mida nad soovivad muuta. Üheks suurimaks mureks noortel oli ürituste vähesus. Nii otsustati korraldada esimese üritusena noortekonverents “Hobist tulevikutööni”. Noortekonverentsil esinesid vallast pärit inimesed, kes enda hobidega on jõudnud päris tööni, toimusid erinevad arengulised töötoad, muuhulgas erinevaid noorteorganisatsioone tutvustavad töötoad, oli huvitegevuse mess, kus noored said katsetada uusi hobisid ning paneel tulevikutöö teemadel. Noortevolikogu enda õhkkond on sõbralik ja hooliv, mistõttu soovib igaüks panustada võimalikult palju aega selle edasiviimisele ning arendamisele. Omavahel suheldakse peaaegu iga päev, mis sellest, et koosolekud toimuvad kord kuus. Noored jagavad oma muresid ning tegu on ühe vägagi kokkuhoidva ja perekonnana eksisteeriva organisatsiooniga.

Viljandi Noortevolikogu

Viljandi Noortevolikogu juhtimine süstematiseeritud ja probleeme liikmeskonna sees pole tekkinud, kuigi on tegemist üle 20 liikmelise osaluskoguga, kus liikmed on kõik delegaatidena erinevatest koolidest või noorteorganisatsioonidest. On suur raskus sellist masinavärki käima lükata ja veel keerulisem seda töös hoida. Paralleeli võib tuua ettevõtlusmaastikuga, kus isegi paari inimesed ettevõtted ei saa hakkama juhtimisega. Seega võib tuua neid noori eeskujuks ka vanematele tegijatele ja ka teistele organisatsioonidele. Teiseks sündmused, mida aasta jooksul on korraldatud, on väga mitmekülgsed. Noorte projektikonkurss, kus paika sai aasta alguseks pandud väga põhjalik, kuid samas lihtsasti inimkeeli mõistetav, tagasiside põhjal, kord. Seda ei suuda tihtipeale ka suuremad poliitikud. Projektikonkurss viidi läbi ühes voorus Garage48 mudeli põhjal ja teises etapis sügisel tavalise konkursina. Lisaks jätkati aasta noore ja noortesõbraliku ettevõtja tiitli jagamisega ning tänugala korraldamisega. Sõprussuhete poolelt loodi väga head sidemed Hiiumaa noortevolikoguga, kelle uue koosseisu jaoks ollakse ka täna mentori rollis.