12. apr. 2021

6. novembril toimus üle-eestiliselt 15 Osaluskohvikut ning perioodil 5.-26. märts toimus 12 kaasamisüritust. Kokku osales nendel sündmustel 1057 osalejat – noored, noortemeelsed ja otsustajad. Osaluskohvikud ja kaasamisüritused olid osa projektist “Noorelt noorele – osalusest laiemalt” ning selle paremaks mõistmiseks intervjueerisime projektijuhti Sigrid Laurikainenit. 

Mis üldse on Osaluskohvikud ja kaasamisüritused? Mida seal tehakse?

Osaluskohvikud on kohtumiskohaks noortele ning noortemeelsetele, ametnikele ja otsustajatele. Ühise laua ümber arutletakse nii piirkonna murekohtade kui Eesti tuleviku teemadel. Arutelud toimuvad maailmakohviku meetodil, mis annab noortele võimaluse rääkida kaasa erinevatel teemadel. Kaasamisüritusel analüüsitakse Osaluskohvikutes välja toodud konkreetseid soovitusi, mida kohalikul tasandil järgida tuleks kindlate teemade lõikes ja koostatakse ka esmased rakendusplaanid.

Milles seisnesid projekti “Noorelt noorele – osalusest laiemalt” teemavalikud?

Riiklikke teemasid oli sel korral Osaluskohvikutes kaks “Head otsustajad – otsustage lõpuks ära” ning “Kas valimised suruvad mind kasti?” – esimese teema olulised märksõnad olid koroona ja kommunikatsioonikriis ning teine teema keskendus valimistele. Kohalikud teemad valisid noored ise, kasutades sisendit, mida saadi ideekorjest. Kõige populaarsemad kohalikud teemad olid transport, huvitegevus ja vaimne tervis, millest igaühte esines vähemalt viiel erineval Osaluskohvikul. Kaasamisüritustel arutati Osaluskohvikust välja toodud murekohtadel ja leiti nendele lahendusi.

Millest projekti elluviimisel esmalt alustati?

Esimesena leidsime kohalikud korraldajad “Noorelt noorele – osalusest laiemalt” projekti tegevuste jaoks. Kui korraldajad olid leitud, siis saime korraldajatega kokku regionaalse treeningu käigus – kas siis füüsiliselt või virtuaalselt. Fun fact: regionaalsete treeningute käigus sõitsin ühel nädalalõpul ehk reedest pühapäevani umbes 1150 km tehes neli regionaalset treeningut Vinnis, Kuusalus, Tartus ja Kärdlas.

Milleks oli seda projekti just noortele vaja?

„Noorelt noorele – osalusest laiemalt“ on vajalik projekt, sest see annab põhjuse tulla kohalike noorte ja otsustajatega ühe laua taha, et arutada teemadel, mis on olulised, ja mis kõige tähtsam – leida väljatoodud murekohtadele lahendus ühise koostööna.

Milliste tulemusteni sooviti projektiga jõuda, lisaks kindlate osalejate arvule?

Kui Osaluskohvikul on oluline, et noored ja otsustajad tuleksid ühe laua taha olulistel teemadel arutlema, siis kaasamisüritusega soovisime anda noortele võimaluse panna paika ka reaalne rakendusplaan, et asjad hakkaksid liikuma. Me loodame näha, et vähemalt üks
rakendusplaan kaasamisürituse kohta läheb ka töösse.

Saaremaa Osaluskohvik. Autor: Henrik Veskinõmm

Millena võiks projekt noortele näida?

Võimalusena. Võimalusena areneda erinevaid oskuseid nagu koostöö korraldamine, suhtlemine, turundus, ajaplaneerimine ja muu seesugune. Võimalusena kaasa rääkida olulistel teemadel ja panustada kohaliku elu arengusse, olla osa muutusest ja ka avada enda jaoks uusi uksi.

Millega tuli selle projekti juures enim vaeva näha?

Kommunikatsiooniga – kõik info oli vaja õigeaegselt õigete inimesteni saata ja projektijuhina olin lüli kõikide vahel ja pidin olema valmis selgitama projekti tegevusi, edenemist ja ka murekohti iga kell nii noortele, vallaametnikele, projekti rahastajatele kui ka kolleegidele. Kuna infot tuli erinevatelt osapooltelt korraga palju, siis oli oluline kogu selles müras ja meilide voos leida oluline info, see teadmiseks võtta ja selle alusel tegutseda.

Mitmendat korda toimusid sel aastal Osaluskohvikud?

Eesti Noorteühenduste Liit on alates 2011. aasta novembrist korraldanud üle-eestilisi Osaluskohvikuid koostöös noorteaktiividega nagu noortekogud, noortevolikogud, algatusgrupid ja õpilasesindused. 

Kaasamisüritus korraldati sellel aastal esimest korda. Nägime nende vajadust, sest tihtipeale jäid asjad ideetasandile, aga eesmärgiks oli paika panna ikkagi reaalsed tegevused, et Osaluskohvikus välja toodud murekohad leiaksid päriselt ka lahenduse. Tegelikult oli võimalik seal ka juba esmased kokkulepped teha noorte ja otsustajatega, näiteks et kes aitavad korraldada, kas vald saab kuidagi panustada ja nii edasi.

Millised põnevad teemad sel korral Osaluskohvikutes esile kerkisid ja kas mõni probleem sai juba ka lahenduse?

Murekohti, mis Osaluskohvikutes välja toodi, oli mitmeid – transpordiprobleemid, huviharidus, vaba aja veetmise võimalused, eesti-vene noorte suhtlus, kooli õppekava, vaimne tervis, nutisõltuvus, kliima, noorte tagasitulek kodukohta ja paljud muud seesugused. Tänasel päeval on vara veel öelda, et kas mõni probleem on lahenduse saanud, sest ükski lahendus ei tule üleöö. Nagu eelnevast loetelust näha, siis teemad, mida arutati, on tegelikult väga olulised ning pigem sellised, kus muudatused tulevadki natukene aeglasemalt. Hetkel on näha seda, et kohalikud korraldajad olid rahul kaasamisüritustel koostatud rakendusplaanidega ja plaanivad ka nendega edasi minna, et lahendused ei jääks ainult paberile vaid leiaksid ka reaalse rakenduse.

Millesse tuleb Osaluskohvikute korraldamise juures kõige rohkem panustada?

Ma arvan, et kõige olulisem märksõna igasuguse korraldamise juures on kommunikatsioon – seda nii tiimisiseselt, projektijuhiga kui ka (potentsiaalsete) osalejatega. Kui kuskil kaob kommunikatsioon ära, siis ei pruugi kõik sujuda nii, nagu vaja ning seetõttu võib kannatada
sündmuse kvaliteet.

Põlvamaa Osaluskohvik. Autor: Kristin Semm

Mida on Osaluskohvikute juures kõige olulisem silmas pidada?

Ma arvan, et korraldajate jaoks võiks kõige olulisem olla see, et kaasatud on võimalikult palju erinevate piirkondade esindajaid nii noorte kui ka otsustajate näol. Läbi selle on kaasatud suurem hulk osalejaid ja tänu sellele saadakse ka reaalsemat tagasisidet teemadele, sest vahel
on nii, et ühes vallas on murekohad ühe teemaga, kuid teises vallas seda ei ole – siis on teada ka see, et kuidas tuleks oma ressursse paigutada, et lahendused jõuaksid õigete inimesteni.

Milleta ei saaks kindlasti Osaluskohvikuid korraldada?

Noorteta – noortel on väga suur ja oluline roll nii korraldamisel kui ka osalemisel. Ma arvan, et on õige öelda, et kui poleks noori, siis ei oleks ka Osaluskohvikuid sellisel kujul, nagu nad tänasel päeval on.

Mil moel mõjutas COVID-19 viiruse levik projekti toimumist?

Kõige olulisem muudatus, mis toimus, oli see, et me pidime sündmused viima virtuaalsele kujule. Osaluskohvikute puhul saime suurema osa sündmustest läbi viia füüsilisel kujul, vaid üks toimus virtuaalselt ja teine hübriidina. Kaasamisüritusel polnud meil aga muud valikut kui viia kõik virtuaalsesse keskkonda. 

Virtuaalsel sündmusel osalemine ei olnud ka nii populaarne, mis mõjutas osalejate arvu, kuid vaatamata oodatust väiksemale osalejate arvule olid arutelud sisukad ja koostatud rakendusplaanid läbimõeldud.

„Noorelt noorele – osalusest laiemalt“ projekti toetas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programm. Järgmised Osaluskohvikud toimuvad loodetavasti juba sel sügisel!