29. juuni 2021

Euroopa tuleviku konverents võimaldab Euroopa kodanikel esmakordselt jagada ideid poliitikate kohta, mida nad Euroopas näha soovivad. Nii Euroopa kodanike ürituselt kui esimeselt täiskogu istungilt jäi aga pigem kõlama kriitika inimeste vähese kaasatuse osas. Oma kogemust jagab Kaspar Schultz, kes esindab Euroopa Tuleviku konverentsil Eesti kodanikke. Eesti Noorteühenduste Liit valis Euroopa Tuleviku konverentsile noorte esindaja konkursi kaudu koostöös Riigikantseleiga.

Euroopa tulevikku arutatakse kogu aeg, kuid on alates 10. märtsist olnud asjad veidi teisiti. Siis allkirjastasid Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja ELi juhid ühisavalduse, millega kuulutati konverents avatuks. Konverentsi keskmes olev digitaalplatvorm, futureu.europa.eu, mis võimaldab inimestel jagada oma mõtteid ning korraldada siseriiklike üritusi, avati järgneval kuul.

Konverents näeb ette sootuks teistsugust otsustusprotsessi kui seni – kaasatud on mitte ainult kõik ELi institutsioonid, vaid ka Euroopa kodanikud. Kodanikekeskust rõhutasid ka ELi otsustusprotsessides osalevate institutsioonide esindajad – Euroopa Komisjoni asepresident Dubravka Suica, Portugali ELi eesistumise eest vastutav minister Ana Paula Zacarias ja Euroopa Parlamenti esindav Guy Verhofstadt (pildil). Lisaks eelnimetatud platvormile on kodanikud kaasatud ka läbi kodanike esindajate ja kodanike paneelide.

Kodanike kaasamine

17. juunil sai konverentsi kodanikele pööratud osa avapaugu Lissabonis, kus Portugali ELi eesistumine korraldas Euroopa kodanike ürituse. Eesti Noorteühenduste Liidu valitud Eesti kodanike esindajana oli mul seal võimalus kohtuda nii ELi juhtivate poliitikutega kui ka teiste riikide kodanike esindajatega.

Miks konverents nüüd korraldati? Kui esmapilgul võiks pidada põhjuseks koroonaviirust, siis tegelikult lükkus konverents pandeemia tõttu edasi. Portugali eesistumise esindaja Ana Paula Zacarias tõdes, Euroopa seisab suurte muutuste lävel, mistõttu tuleb inimestega nendel teemadel konsulteerida. Ehkki EL on varasemalt kriisidega hästi toime tulnud, siis ühise tuleviku rajamisel peavad ka kodanikud olema otsustusprotsessi kaasatud.

Guy Verhofstadti sõnul on EL nüüd aktiivne ja avatud ning tahab inimeste arvamusi kuulata. See annab kodanikele harukordse võimaluse anda sisendit ELi tuleviku kujundamisesse, mille ELi institutsioonid konverentsi lõppedes selgeteks poliitikateks muudab. Sama leidis ka Dubravka Suica lisades, et kodanikele mõeldud digitaalplatvorm võimaldab kodanikele arutada ELi tuleviku üle igal tasandil – nii euroopalisel, riiklikul kui ka kohalikul.

Strasbourgis toimuvad täiskogu istungid on justkui vahekokkuvõtted. Seal arutatakse üritustelt, paneelidelt ja platvormilt tekkinud ideid, et luua konverentsi lõpuks raport, mida oleks võimalik hakata ellu viima. Konverentsi ametlikuks lõpuks on prognoositud 2022. aasta märts.

Poolik meede

Samal ajal ei saa mööda vaadata sellest, et konverents on ka Euroopa Liidu tulevikuplaanide legitimeerimise protsess. Kodanikele usaldatav roll pole just suur, piiratud ideede väljakäimise, ürituste korraldamise ja nendest osavõtuga. Märkimist väärib ka asjaolu, et ideid oodatakse peamiselt üheksas ettemääratud kategoorias – mitmetele osavõtjatele oluliseks kujunenud demograafia ja sündimus nende hulka ei kuulu.

Verhofstadti ideega, et tegu on uut tüüpi poliitikaga, saab seega vaid osaliselt nõustuda. Kuigi kodanikud on tõepoolest kaasatud, toimub otsustamine (näiteks, mis on prioriteetsed teemad) endiselt Brüsselis ning puudub igasugune garantii, et kodanike seas populaarsed mõtted ellu viiakse. ELi institutsioonide esindajad rõhutasid pigem, et kodanike ideid proovitakse ellu viia – lõppkokkuvõttes jääb viimane sõna ikkagi neile.

Halduspoliitikas on tuntud ütlus, et poliitik kasutab teadust samamoodi nagu alkohoolik tänavavalgustit – toeks, mitte valgustuseks. Sama ohtu on ka tulevikukonverents. Kui Lissaboni ürituse raames sain Verhofstadtilt küsida, kas kodanikel on võimalik osaleda ka aktiivsemalt kui mõtete formuleerimine ja üritustelt osavõtt, siis vastuseks oli ei. Kodanikele on pigem määratud pealtvaataja roll ning tundub, et ka kodaniku idee edukuse korral ei oleks tal selle elluviimises võimalik üldse kaasa rääkida.

Euroopa Liidus töötab piisavalt helgeid päid, et teha väga häid otsuseid, mis parandaksid inimeste elu kõikides liikmesriikides. Tegelikult ei ole inimesi ideede väljakäimise jaoks vaja – küll aga on neid vaja, et anda eelseisvatele reformidele legitiimsus. Kuid kui osalus on piiratud, kannatab just legitiimsus, mitte tuleviku reformid.

Kommunikatsiooniprobleemid

Konverentsi avaürituste raames nentisid mitmed poliitikud, et Euroopa Liit ei ole suutnud konverentsi edukalt kommunikeerida. Sellele on raske vastu vaielda, sest pärast kodanike esindajaks saamist olen pidanud eranditult kõigile seletama, mis see konverents ikkagi endast kujutab. Samal ajal ei saa näha kommunikatsioonis imerelva, sest präänik, mida EL osalemise eest pakub, ei ole kõige maitsvam.

Olla kõrvaltvaataja rollis, kui näiliselt on sind protsesside keskele tõstetud, ei tõsta kohe kindlasti osalemise atraktiivsust. Konverents saaks kindlasti olla populaarsem, kui inimesed oleksid kaasatud ka oma heade ideede väljakujundamise ja elluviimise protsessidesse.

Samuti ei tähendaks edukam kommunikatsiooni paremaid ideid konverentsil. Kui Verhofstadt rääkis ürituse TikTokis reklaamimisest, jäin mõtlema suurema kajastuse jahtimise otstarbekuse peale. Iga sotsiaalmeedia platvormil on ikkagi oma funktsioon ning meelelahutuslik TikTok pole kohe kindlasti kohaks, kus ELi selgitav reklaammaterjal löögile pääseks. Samal ajal pole kindel, kas TikToki kasutajad on üldsegi Euroopa tulevikku kirja panijad.

Kommunikatsiooniprobleemiks nimetamine viitab teatavale kallutatusele – et idee on olemuselt hea ning probleem on vaid vahendis, millega idee inimesteni viia. Nagu pole kõik Eesti riigi poliitikad head lihtsalt seepärast, et meie riik neid meie jaoks teeb, ei saa ka eeldada, et iga ELi poliitika on hea, lihtsalt seepärast, et kodanike kaasamine on fookusesse võetud. Eriti kui kodanike kaasamine on tegelikult minimaalne.

Euroopa Liidu eesmärk ei ole vaid lihtsalt millegi ära tegemine. Tehakse ikka seepärast, et inimeste elu oleks parem ja Euroopa tulevik turvalisem. Kuna kodanikud on lõppkokkuvõttes need, kes konverentsi kinni maksavad, ei pea me ka keskpärase tulemusega leppima, vaid nõudma oma raha eest parimat sooritust.

Kardetud F-sõna

Kõik see viib küsimuseni, kas EL saab tõsta elanikkonna osavõttu ilma otsustusprotsesse muutmata. Legitiimsuskriis on kindlasti teema, mis eksisteerib nii ELis kui liikmesriikides ning kui kodanike kaasamise aruteludes kõlab kui loogilise järeldusena föderalismi idee, siis sellest värsket toetuspuhangut ELile kindlasti ei tule.

Euroopa Liidu probleem ei seisne selles, et liikmesriigid pole piisavalt euroopalikud. Liikmesriigid ongi Euroopa ning pigem peab just EL vähendama distantsi enda ja liikmesriikide vahel. Euroopa Liit on äärmiselt mitmekesine, ning see avaldub ka ELi juhtlauses – ühinenud mitmekesisuses. Igasugune föderaliseerumine tähendab paratamatult selle mitmekesisuse vähenemist.

Noorte keskne, kuid võib olla liialt?

Lisaks on ka selge, et veebiplatvorm on mõeldud noortele, kes kipuvad keskmisest enam Euroopa Liitu toetama. Minu Slovakkia kolleeg Zuzana Hozlárová märkis tabavalt, et digitaalplatvorm välistab tegelikult suure osa vanemaealise elanikkonna osaluse, kes ei kasuta arvutit. Isegi kui interneti kasutajate osakaal ELis on märkimisväärselt kasvanud, jäävad teatud ühiskonnagrupid tihti rohkem välja kui teised.

Sellele asjaolule juhtisid tähelepanu ka mitmed täiskogu istungist osavõtjad, nagu Kreeka ja Rumeenia kodanikuühiskonna esindajad Ioannis Vardakastanis ja Alexandrina Najmowicz, rääkides ajalooliselt marginaliseeritud kogukondadest ning puuetega inimestest.

Konverentsi platvormiga on ka muid probleeme. Ideid vaadates võib jõuda olukorrani, kus ka filtreid kasutades on ees üle 300 idee ning nende kõigi läbivaatamiseks iga kodanikul kindlasti aega ei ole. Pigem soosib see süsteem vaid mõne idee esile tõusmist, samal ajal kui ülejäänud mattuvad üksteise alla. Euroopa Komisjoni asepresidendi Dubravka Suica sõnul ei ole aga platvormi muutmist plaanis.

Euroopa tuleviku konverents on suurepärane idee – inimesi tulebki kaasata poliitiliste otsuste langetamisse. Kui platvorm jääb kasutusse ka pärast konverentsi, siis võib see kaasa tuua transformatiivse muutuse ELi otsustusprotsessides. Enne seda peab ka EL tõestama, et tegu on tõepoolest kaasamise ja mitte ainult legitimeerimise mehhanismiga, ning võimaldama paremaid osalusvõimalusi Euroopa kodanikele. Vaid nii saame rääkida uuest poliitika tegemise viisist.