22. juuli 2021

Eesti Noorteühenduste Liit viis koostöös partneritega läbi uuringu, et saada teada, kas ja kuidas Balti riikides tegutsevad noorteühendused ja noortega tegelevad sotsiaalsed ettevõtted oma mõju mõõdavad või miks nad seda ei tee ja mis motiveeriks neid seda tegema. 

Uuring viidi läbi viie Baltikumis tegutseva organisatsiooni ühisprojekti “BALTIC : YOUTH : IMPACT” raames, mille eesmärk on lahendada sotsiaalse mõju hindamise probleem, parendades sotsiaalse mõju hindamise alaseid teadmisi, oskusi ja tunnustamist Balti riikides. Uuringu esimeses etapis tutvusid autorid kolme Balti riigi noortepoliitika dokumentide, strateegiate ja varasemate uuringutega, et näha, kui palju on mõju teemat käsitletud ja millises kontekstis on seda tehtud. Seejärel viidi läbi veebiküsitlus, mis saadeti vastamiseks erinevatele noortega tegelevatele sotsiaalsetele ettevõtetele ja noorteorganisatsioonidele nagu noorteühingud ja osaluskogud, ülikoolide üliõpilasesindused ja klubid ning noortevaldkonnas tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted. Veebiküsitlus viidi Eestis läbi 15.-28. veebruaril, Lätis 15. veebruarist kuni 25. märtsini ja Leedus 15. veebruarist kuni 5. märtsini 2021. aastal. Igas Balti riigis vastas küsitlusele 19 organisatsiooni, seega koguti Baltikumi peale kokku 57 organisatsiooni vastused. Lisaks viidi igas riigis läbi viis süvaintervjuud – neist kolm nendega, kes oma mõju mõõdavad, ja kaks nendega, kes seda ei tee.

Kolmes Balti riigis läbi viidud veebiküsitluses selgus, et Lätis mõõdavad mõju 13 organisatsiooni 19-st. Eestis 7 19-st ja Leedus 6 19-st. Organisatsioonid, kes oma mõju mõõdavad, tõid välja, et mõju mõõtmine ja hindamine aitab neil mõista oma rolli ühiskonnas ja näha, kas nende tegevus toob osalejate ellu positiivseid muutuseid. Samuti toodi välja, et see on väga oluline, et teenida välja avalikkuse ja partnerite usaldus, leida rahastajaid ning tõestada töö olulisust nii olemasolevatele kui tulevastele toetajatele. Lisaks annab tagasiside teavet selle kohta, mida organisatsioonis tuleb muuta, kas tehtud tegevustel on olnud piisav mõju ja kuidas on need tegevused aidanud kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Toodi välja, et mõju hindamise tulemused on vajalikud ka tõhusaks kommunikatsiooniks. 

Nendest 26st organisatsioonist, kes oma mõju mõõdavad, 13 mõõdavad oma organisatsiooni kõikide tegevuste mõju ja 7 ainult rahastatud projektide mõju, sest rahastaja on selle üheks tingimuseks seadnud. 9 organisatsiooni märkisid, et mõõdavad teatud tegevuste mõju, mida nad peavad oluliseks. Mõned organisatsioonid ütlesid, et mõõdavad vaid osalejate arvu ja vabatahtlikku tööd.

Peamised sihtrühmad, kellele oma tegevuse mõju kommunikeeritakse, on rahastajad, toetajad, organisatsiooni liikmed, sotsiaalmeedia kanalite jälgijad, uudismeedia, avalikkus ja ettevõtted, kellega organisatsioon soovib tulevikus koostööd teha. Sidusrühmadega suheldakse peamiselt sotsiaalmeedia ja kodulehe kaudu, samuti kirjutatakse ja avaldatakse artikleid ning korraldatakse üritusi või arutelusid. Liikmeteni jõudmiseks kasutatakse sisekommunikatsiooni kanaleid. 

Selleks, et oma mõju veelgi efektiivsemalt hinnata, oleks vaja rohkem teadmiseid, kuidas sotsiaalset mõju tõhusalt ja järjepidevalt mõõta. Samuti on vaja rohkem infot selle kohta, miks mõju mõõtmine on oluline ja millist väärtust see luua aitab. Lisaks soovitakse kuulda häid praktikaid, saada infot erinevate tööriistade kohta ning abi oma organisatsiooni eripäradest lähtuvate mõõdikute paikapanemiseks. Üheks probleemiks on teadmistepõhiste meetodite ja vahendite puudus, mis aitaksid andmeid omavahel siduda. Nähakse, et töötubades ja interaktiivsetel õppeüritustel osalemine aitaks kaasa uute teadmiste saamisele. Küsitluses tuli välja veel asjaolu, et organisatsioonidel oleks mõju mõõtmiseks vaja raha, inimressurssi ning ka juhtide poolset motivatsiooni ja kaasatust. 

Organisatsioonid, kes ei mõõda oma mõju, tõid mõju mitte mõõtmise põhjusteks välja järgmised tegurid: ei nähta mõju mõõtmise vajadust, ei teata, mis kasu mõju mõõtmine annab, pole vajalikke teadmisi, pole piisavalt tegevusi, mida mõõta, oskuste, ressursside (aeg, raha, inimesed) ning sobivate tööriistade puudumine. Lisati, et COVID-19 tegi mõju mõõtmise alustamise keerulisemaks. 

Selleks, et motiveerida organisatsioone oma mõju mõõtma, tuleb põhjendada mõju mõõtmise vajalikkust ning tuua välja eelised, mis sellega kaasnevad. Kuna üheks peamiseks põhjuseks, miks organisatsioonid oma mõju ei mõõda, on teadmiste puudumine, on organisatsioonide harimine väga oluline. Neile on vaja luua infomaterjalid ja tööriistad ning korraldada töötubasid ja kursuseid. Toodi välja, et sellised ressursid nagu teave ja tööriistad peaksid olema kõikidele tasuta kättesaadavad ning mõju mõõtmise protsess peaks olema üsna lühike, et seda ajapuuduse tõttu tegemata ei jäetaks. Lisaks materjalide kättesaadavusele soovivad organisatsioonid välise juhendaja abi, kes aitaks kogu protsessi kujundada ning pakuks oma nõu ja tuge. Paljud organisatsioonid leidsid, et vajavad mõju mõõtmiseks ka täiendavat rahastust. 

Tutvu täismahus uuringu ja parimate praktikatega SIIN.

Mõju hindamise uuring on esimene faas Baltikumis tegutsevate organisatsioonide ühisprojektist “BALTIC : YOUTH : IMPACT”, mille eesmärk on lahendada sotsiaalse mõju hindamise probleem, parendades sotsiaalse mõju hindamise alaseid teadmisi, oskusi ja tunnustamist Balti riikides. Projekti põhieesmärkideks on parandada noorteorganisatsioonide juhtide ja noorsootöötajate võimekust ning oskusi sotsiaalse mõju juhtimisega seotud teemadel: mõju jälgimine, mõõtmine, hindamine ja selle kommunikeerimine. Läbiviidud uuringute põhjal töötatakse välja materjalid, mis aitavad noorteühendustel ja noortega tegelevatel sotsiaalsetel ettevõtete hakata oma mõju mõõtma ja hindama või teha seda senisest tõhusamalt. 

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit läbi Erasmus+ programmi. Partneriteks on Läti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Läti Noorteühenduste Liit, Stories for Impact ja Geri Norai LT. 

PS! 23.-26. augustil toimub Riias praktiline koolitus, mille eesmärk on aidata organisatsioonidel teha oma mõju mõõtmises samm edasi. Koolitus sobib nii neile, kes oma mõju juba teatud määral mõõdavad, kui ka neile, kes mõju mõõtnud pole, kuid tunnevad selle vastu huvi. Osavõtt on tasuta ning kaetud on nii majutus, toitlustus kui bussipiletid Tallinnast Riiga ja tagasi. Kui teema pakub huvi, oled vähemalt 18-aastane ning koroona vastu vaktsineeritud, kirjuta lisainfo saamiseks emaili aadressile triin@enl.ee.