fbpx

/ Infonurk / Valimised / KOV valimised 2021: noorte valimisõigus, koolikeskkond

Nagu öeldakse, on noored meie tulevik ja tuleviku ühiskonna kujundajad. Seega on oluline noori juba noores eas kaasata otsuste tegemisse, et neil tekiks huvi ja tahe osaleda ka edaspidi oma kodukoha ja riigi paremaks kujundamises. Noorte headeks kodanikeks õpetamine toimub aga lisaks kodule eelkõige koolis ja just sellepärast ei tohiks haridusasutused vältida valimiste ja poliitikaga seotud teemasid – kus mujal noor neid eluks vajalikke teadmisi objektiivses võtmes omandab? Selleks, et koolidel ja koolipere liikmetel oleks kergem aru saada, mida on või ei ole eetiline teha, on Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantseleiga välja töötanud haridusasutuste hea tava valimisteks, et vältida potentsiaalseid segadusi ja julgustada koole valimistest rääkima.

Miks on oluline lasta noortel kaasa rääkida?

16. ja 17. aastastel noortel on võimalus minna ja anda oma hääl kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel juba teist korda. Valimisea langetamise otsus oli oluline samm tagamaks noortele vabaduse avaldada oma arvamust ja rääkida kaasa oma kogukonnas. Eelnevalt olid valimiste perioodil valimislubadused suunatud täiskasvanutele ja noorte peale eriti ei mõeldud. Ühe valimisealise noore (tol hetkel 18-26) kohta oli 1,42 eakat, ehk keskenduti pigem vanemaealiste valimissoovide täitmisele kui noorte hääle võitmisele. Nüüdseks on ühe valimisealise noore kohta 1,22 eakat, mis takistab poliitikute kallutatavust ainult vanemaealiste valijate suunas. Kuna mitu õigust ja kohustust laieneb juba ka noortematele kui täisealistele, siis on oluline neile anda ka võimalus teha täiskasvanute otsuseid. 16. ja 17. aastased saavad juba üpris hästi aru, kuidas maailm töötab, ning suudavad kriitiliselt hinnata Eesti poliitmaastikul tehtavaid otsuseid. Austria ja Saksamaa näitel on noorte huvi poliitikast ainult kasvanud tänu valimisea langetamisele. Noorte huvid ei olnud radikaalsed ja noortepoliitikaga tegelemine ühiskonnas ainult kasvas. Nende näidete puhul ning ka eelmiste Eestis toimunud kohalike omavalitsuste volikogu valimiste põhjal ei ole toimunud midagi katastroofilist ja negatiivseid tagajärgi ei ole täheldatud.

Valimisea langetamine oli oluline ka selleks, et luua suurem side noore ja kodukoha vahel. Nüüdisajal on suur probleem linnastumine, mis tekib selle tõttu, et suur osa kõrghariduse omandamise asutustest ja töövõimalustest on suuremates Eesti linnades. Kui noorel on juba varajases eas võimalik kodukohas toimuvas kaasa rääkida, tekib noorel võimalus kujundada oma kodukohta selliseks, kus ta soovib täiskasvanuna elada ja pere luua. Seetõttu suureneb tõenäosus, et noor jääb oma kodukohta ning edendab seeläbi kohalikku elu.

Kuidas saab võimaldada noortele aktuaalse ja korrektse valimisinfo kättesaamise?

Kuigi kool võib soovida tuua tähtsad teemad, nagu valimised, õpilastele lähemale, siis hetkel ei ole ühiskonna-/kodanikuõpetuse õppekavadesse ja õpikutesse sisse pandud piisavalt informatsiooni kohaliku tasandi valitsemisest ja üleüldiselt poliitikast. Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp on tõdenud, et noored on küll võimekad tegema valimistel oma valiku, kuid läbiviidud uuringus reflekteerivad õpilased ise, et valimisalased oskused ja teadmised ei tule automaatselt. Koolis on just seda võimalik arendada ning kasvatada kompetentsust ja üleüldist huvi poliitika vastu suurendada. Elementaarne on rääkida noortele, kuidas toimib riik ja kuidas poliitikud tegutsevad, kuid valimiste eel võib see teema üles tuua kooliperes mõningaid kõhklusi. Seepärast minnakse tihti sellest teemast kiirelt mööda ja ei keskenduta kodanikuharidusele süvitsi. Ometigi on koolitund just parim koht, kus arutada ja analüüsida erinevaid platvorme ning õpetada noortele, kuidas vaadata valimislubadusi kriitilise pilguga. Õpetajad saavad tutvustada ka kohaliku omavalitsuse pädevusi ja kuidas indiviidi hääl võib muuta kogukonna edaspidise elu kujunemist. Kool saaks korraldada debatte erinevate kandidaatide vahel, analüüsida platvorme, tutvustada head tava, korraldada maailmakohvikuid kogukonda puudutavatel teemadel ja veel palju muud. Oluline on lihtsalt tagada võrdsus ja neutraalsus, et keegi ei jääks kutseta, kui näiteks debatti korraldatakse.

Mis on hea tava ja miks see on oluline?

Kuna noorte edasise elu põhimõtteid kujundav informatsioon pärineb suuresti koolist, siis on tähtis, et seal jagatakse õpilastele asjakohaseid ja objektiivseid teadmisi. Luues koolis keskkond, kus noored saavad ise kujundada oma arusaama ja vaated maailmast, on oluline järgida erapooletuse põhimõtet. Selleks tulebki kasuks haridusasutustele mõeldud hea tava, mida järgides on võimalik koolidel aru saada täpsetest piiridest, mida ületada ei tohiks.

Heas tavas rõhutatakse ka koolide kohustust olla poliitiliselt neutraalne ja sellega kutsutakse koole üles jälgima, et nende asutuses ei toimuks poliitilise propaganda levitamist. Ometigi ei ole hea tava ainult selleks, et öelda, mida teha ei tohi, vaid selleks, et tutvustada koolijuhtidele ja õpetajatele ka selgeid viise, kuidas noortele poliitikat tutvustada.

Heale tavale toetudes on võimalik koolis poliitikat ja valimisi tutvustada erapooletult mitmel erineval viisil. Debattide ja arutelude korraldamine hõlbustab noortel olla rohkem lähedal kohalikule poliitikale. Kui kutsuda valimisperioodil kandidaati kooli rääkima, siis tuleb silmas pidada, et võimalus sõna võtta antakse kõigile erakondadele, valimisliitudele ja/või üksikkandidaatidele ning mitte diskrimineerida kedagi nende vaadete põhjal. Kui mõni kandidaat otsustab, et ei soovi osa võtta arutelust, siis võib endiselt seda läbi viia. Kuigi on lubatud lasta kooliruume kasutada poliitiliste arutelude läbiviimiseks, siis ei tohi teha seda üritust õpilastele kohustuslikuks või anda mingit muud moodi mõista, et puudumisega kaasnevad tagajärjed. Üritus peab olema vabatahtlik ja väljaspool kooliaega, et kõik noored saaksid huvi korral sellest osa võtta või vastupidiselt mitte osaleda. Kui kohalike omavalitsuste valimistel kandideerib mõni koolipere liige, olgu selleks siis koolijuht, õpetaja või õpilane, siis ta ei tohi teha poliitpropagandat koolis. See tähendab, et igasugune kampaaniamaterjalide, meenete ja muu reklaami jagamine ei ole eetiline tegevus.

Noored on tegelikult huvitatud sellest, mis nende kodukohas toimub, kuid ei pruugi teada, kust leida vajalikku infot ja kuidas nende hääl loeb. Seega on oluline noori harida koolis ka tähtsatel poliitilistel teemadel, tehes seda neutraalselt ja avatult. Viimaks tuleb meeles pidada, et kõik on vabad oma valikutes ja see on inimõigus saada otsustada, kas ja kellele ta oma hääle annab.

/ Autor

Pillemari Lilleorg

pillemari@enl.ee

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status