fbpx

/ Infonurk / Valimised / Vastused suurtele küsimustele seoses valimistega

 

Nüüdseks on kindlasti juba piisavalt inimesi märganud tänaval jalutades värvilisi telke, suuri plakateid suurte lubadustega, säravaid naeratusi ekraanil ning on visanud pilgu peale ka enda passile, mis ütleb, et oled valimiseks küps. Kuid kust alustada? Mida üldse arvesse võtta? Keda valida? Kõikvõimalikud küsimused on saanud selles artiklis vastuse. Küsimustele vastab ENLi juht Triin Roos.

1. Miks peaksid noored kohaliku omavalitsuse valimistel osalema?

Valimistel hääle andmine on demokraatlikus ühiskonnas kõige lihtsam viis, kuidas kaasa rääkida. Antud häältest, sh noorte häältest, sõltub see, millised erakonnad hakkavad järgmise nelja aasta jooksul omavalituse arengut eest vedama. Oluline on meeles pidada ka seda, et kohaliku tasandi otsused mõjutavad noori kõige enam, sest omavalitsuse ülesanne on koolide ülalpidamine ja sellega seoses näiteks see, kas koolis pakutakse taime- ja vegantoitu või mitte. Samuti korraldab omavalitsus noorsootööd, sh peab üleval noortekeskust ning otsustab, kas ja kui palju toetab kohalikke noorteühendusi ja kui aktiivselt kaasab otsuste tegemisse noori esindavat noortevolikogu. Kui vaatame Eesti Noorteühenduste Liidu KOV platvormi, siis sealt tuleb välja, et noorte jaoks on väga olulisel kohal ka ühistranspordi korraldus (kust ja mis kell ja kuhu sõidavad bussid) ja kergliiklusteede olemasolu ning heakord (liivast/lumest puhastatud, piisavalt prügikaste jne). Seega on valimised sinu võimalus otsustada selle üle, mis sinu igapäevaelus saama hakkab. Soovid paremat ühistranspordiühendust või et vald pööraks rohkem tähelepanu keskkonnale? Tahaksid näha uusi vaba aja veetmise võimalusi või hoopis ilusamat ruumiplaneeringut? Need on kõik teemad, mida sinu antud hääl mõjutab.

Kui suur hulk noori käib valimas, annab see poliitikutele selge signaali, et noored on oluline sihtrühm ja nende vajadustega tuleb arvestada. Tänane Eesti ühiskond on vananev ning seepärast pole ime, et poliitikute lubadused on suunatud vanematele inimestele. Küll aga on võimalik noortel anda oma hääl, miks mitte isegi kõva häälega välja öelda, mis teemad on nende jaoks olulised ja vajavad tähelepanu, ja selle kaudu kohalikku elu mõjutada.

Mis puudutab 16- ja 17-aastaseid noori, siis neil tasub valima minna juba sellepärast, et selline kaasarääkimise võimalus on neile loodud. Eesti Noorteühenduste Liit vedas aastaid eest valimisea langetamist ning sel aastal saavad 16- ja 17-aastased noored juba teist korda valima minna. Selles eas noored käivad alles keskkoolis ning tihti elavad siiani oma kodulinnas või -vallas ning kui muidu on ühel alaealisel väga keeruline minna linnapea või vallavanema jutule ja rääkida asjadest, mis on noorte jaoks olulised, siis valimised annavad võimalused oma hääl kuuldavaks teha.

2. Kuidas saaksid noored KOV valimistel osaleda?

Noortel on valimistel osalemiseks kaks viisi. Kui noor on vähemalt 18-aastane, on tal võimalik volikogusse kandideerida. Teine variant on minna valima. Enne valima minekut on mõistlik tutvuda valimisprogrammidega, osaleda debattidel ja aruteludel, kus poliitikud enda plaane tutvustavad või minna valimistelgi juurde ja seal kandidaatidelt enda jaoks olulisi küsimusi küsida.
Kui noor ise kandideerida ei soovi või vanuse tõttu ei saa, on tal alati võimalik käia välja ideid, mida poliitikud teha tahaksid. Üks võimalus on koostöös noortevolikoguga panna kokku ettepanekute dokument, mida kohalikele poliitikutele enne ja peale valimisi tutvustada. Teine võimalus on korraldada ise debatt, kus küsida just neid küsimusi, mis endale ja koolikaaslastele kõige enam huvi pakuvad. Mida kuuldavamaks ideed teha ja mida rohkem kaasamõtlejaid leida, seda kergem on leida poliitikute hulgas toetust, et mõte teoks teha.

3. Kuidas saab noor endale sobiva kandidaadi kindlaks teha?

Enne valima minemist on tark vaadata, mida üks või teine erakond või valimisliit oma programmi kirja on pannud. Samuti tasub vaadata, mida kandidaadid valimiste perioodil meedias ja sotsiaalmeedias räägivad. Kui võimalik, siis osaleda ka avalikel debattidel ning kuna kandidaadid on enne valimisi aktiivsed telgikampaania tegijad, on alati võimalik minna ja kandidaatidega rääkida. Küsida ei tasu, et mida sa mulle lubad, vaid pigem seda, mis on kandidaadi enda jaoks oluline ja millised on tema väärtused. Näiteks, kui sulle läheb korda, et kergliiklusteede võrk oleks erinevate linnaosade või külade vahel välja ehitatud ning teed puhtad ja turvalised, siis uuri, kas kandidaat puudutab kergliiklusteedega ise kokku, näiteks kas ta käib rulluisutamas või rattaga sõitmas. Kui kandidaat on ise aktiivne tervisesportlane või kasutab neid samu kergliiklusteid liikumiseks, on ka suurem tõenäosus, et tal on endal huvi, et need teed oleksid välja arengutud ning heas korras. Lisaks on kohalike valimiste plussiks ka see, et kohalikke inimesi tavaliselt ikka teatakse ning osatakse öelda, kes milline inimene on ning mida ta varem teinud on.

4. Kas poliitikud võiksid koolis valimistest rääkimas käia?

Haridusasutuste hea tava järgi võib kool kutsuda poliitikuid õppe- ja kasvatustöö raames õppetundidesse oma tööst rääkima, kui tegemist on sisulise panusega õppetöösse vastavalt õppekavale. Samuti võib enne valimisi korraldada mitme poliitilise jõu esindatuse ja vabatahtliku osalusega informatiivseid arutelusid, üritusi, infostende. Kui soov on rääkida valimistest, siis võib korraldada debatte ja arutelusi koolivälisel ajal eeldusel, et üritus on vabatahtlik ja õpilased ei ole kohustatud sellest üritusest osa võtma. Küll aga tuleb debatte korraldades silmas pidada, et kõikidele erakondadele ja valimisliitudele tuleb oma programmi tutvustamiseks luua võrdsed võimalused, seega kui debatti korraldada, tuleb kohale kutsuda kõikide erakondade ja valimisliitude esindajad.

5. Kuidas oleks poliitikutel sobilik koolis valimistest rääkimas käia?

Esiteks tuleb silmas pidada seda, et koolis ei tohi toimuda poliitilist reklaami, näiteks kampaaniamaterjalide jagamist, erakonda liikmete värbamist, allkirjade kogumist vms. Need põhimõtted kehtivad kogu kooliperele, sh juhtkonnale, õpetajatele, teistele koolis töötajatele ja õpilastele ning lapsevanematele. Samuti kehtib põhimõte ka kooli ametlikes e-kirjalistides, õppeinfosüsteemis (Studium, eKool, Tahvel), sotsiaalmeedia- ja muudes sarnastes kanalites.

Kui aga kutsuda poliitikuid kooli rääkima, peab jälgima, et tagatud oleks poliitiliste jõudude võrdväärne esindatus ja näiteks debatt peab olema erapooletult modereeritud. Valimisüritusele kutsutud eri maailmavaadete esindajate seas on soovitatav eelistada neid, kes ei õpi ega tööta selles koolis. Meeles tuleb pidada ka seda, et kool peab teavitama valimistega seotud üritustest kõiki koolipere liikmeid ja lapsevanemaid ning avaldab ürituste kohta informatsiooni kooli kodulehel. Üritus, näiteks debatt, ei tohi toimuda õppetöö arvelt, kuid koolil on soovi korral õigus koolipäev ümber korraldada, et kõik soovijad saaksid üritusest osa võtta. Siiski ei tohi ühtegi õpilast survestada osa võtma.

6. Kuidas poliitikud räägiksid koolis valimistest ilma, et enda propageerimise maik juures oleks?

Eks enda tutvustamise eesmärk olegi see, et endale toetajaid leida. Mis aga puudutab koolikeskkonda, siis haridusasutuste hea tava ongi loodud selleks, et koolikeskkonnas saaks poliitikas erapooletult rääkida. Me ei saa keelata poliitikutel enda promomist, küll aga saame luua koolis keskkonna, kus sõna saavad kõikide erakondade ja valimisliitude esindajad. Olukorda, kus kooli tuleb vaid üks kandidaat end promoma, hea tava järgi juhtuda ei tohi. Kui selline asi peaks juhtuma, tuleb sellest koheselt teavitada koolijuhti. Kui koolijuht ise on selle juhtumiga seotud, siis tuleb teavitada kohalikku omavalitsusest või riigigümnaasiumi puhul Haridus- ja Teadusministeeriumit.

7. Mida saaks osaluskogu või õpilasesindus teha selleks, et rohkem noori valima läheks?

Selleks, et noortes huvi poliitika vastu tõsta, peaks neile korraldama huvitavaid debatte ja arutelusid teemadel, mis nad on ise välja pakkunud. Aluseks võib võtta näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu platvormi, kus on välja toodud noored ootused ja ettepanekud. Lisaks debati korraldamisele on võimalik üheskoos analüüsida erinevate erakondade ja valimisliitude programme, et näha, kes mida noortele lubab. Oluline on vaadata ka valimislubaduste taha, st mõelda, kas valimislubaduse elluviimine on reaalne (kas see on üldse omavalituse pädevuses, kas selle jaoks on raha ja ressursse).

8. Kas iga (noore) hääl loeb?

Ikka loeb. Kui vaatame keskmist Eesti omavalitsust, siis volikokku pääsemiseks pole väga palju hääli vaja ning ühest häälest võib sõltuda, kes volikogu liikmeks saab. Kui rääkida noore ja noorte häälest, siis noortel üheskoos on täiesti reaalne võimalus leida endakeskist üks noor kandidaat ja paari klassi noorte hääleta volikogu liikmeks hääletada. Tallinnas ja Tartus kui suurtes omavalitsustes on see veidi keerulisem, kuna hääli on rohkem vaja, aga keskmise ja väiksema suurusega omavalitsustes on see vägagi reaalne.

9. Mida võtta ette sellise “ma neile/talle häält ei anna, kuna ta/nad niikuinii ei võida” suhtumise osas?

Selle taga peitub suuresti hirm, et hääl läheb raisku. Küll aga tasub hääl anda ikkagi sellele inimesele või erakonnale, kes on sulle kõige sümpaatsem. Isegi kui too erakond sel korral ei võida, siis on neil võimalik oma populaarsust järjest kasvatada ja järgmisel korral rohkem hääli saada. Samuti tasub meeles pidada ka seda, et tavapäraselt ei saa keegi üle 50% häältest, seega tuleb valla- või linnavalitsuse moodustamiseks kampa võtta ka mõni teine erakond või valimisliit.

10. Kuidas jääda valimistel iseenda otsustele kindlaks?

Kõige targem on teha enne valiku tegemist eeltööd, st tutvuda programmidega, kuulata mõnda debatti, suhelda kandidaatidega jne. Kui eeltöö põhjal on selge, kes suudab sinu huvisid kõige paremini kaitsta ja kes mõtleb sulle sarnaselt, on otsuse tegemine lihtne. Kui aga tunned, et sa enda valikus veel päris kindel pole, uuri veel lisaks, mida on kandidaat varem teinud (ehk on ta olnud aktiivne noortevolikogus, mõnes seltsis, korraldanud ägedaid kogukonna sündmuseid või olnud lausa varem volikogu liige).

11. Kuidas noor saaks ise poliitikas kaasa lööma hakata? On see üldse Eestis piisavalt lihtne?

Ma ütleks, et Eestis on see pigem lihtne. Kõige lihtsam viis on liituda oma kodukoha osaluskoguga, olgu selleks siis noortevolikogu või -aktiiv. Eestis on täna osaluskogu olemas 75 omavalitsuses ehk vaid 4 omavalitsuses seda veel pole. Osaluskogud esindavad kohalikke noori, teevad aktiivset koostööd omavalitsusega ning osalevad volikogu komisjonide töös. Osaluskogude kohta saab rohkem infot veebilehelt https://osaluskogud.ee/.

Lisaks on võimalik poliitikas kaasa lüüa läbi erinevate noorteühenduste, mis oma olemuselt võib olla nii poliitiline kui a-poliitiline. Poliitiliste alla lähevad erakondade noortekogud, a-poliitiliste alla aga noorteühendused, mis tegelevad kindla valdkonna huvikaitsega.

/ Autor

Linda Lees

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status