15. okt. 2021

Kuna kohalike omavalitsuste valimised on juba ukse taga, korraldas Eesti Noorteühenduste Liit “Noored otsustajad” vestlussaate raames arutelu poliitikutega, et vestelda noorte teemadel. Sisend vestlussaate teemade osas tuli sellest, et teist korda on võimalik hääletada ka alates 16. aastastel noortel ja saatega sooviti tuua selgust, milliseid võimalusi ka noortele tulevikus lubatakse.

Saadetes arutati erinevatel teemadel, näiteks noorte kaasamine poliitika kujundamisse – kas seda üldse on vaja ja kuidas erinevad erakonnad kavatsevad edaspidi noortele võimalust kaasa rääkida. Samas oli külaliste hulgas umbes pooled, kelle endi ridades kandideerivad noored või kes üldse aru saavad, mida tähendab noorte poliitika. Enamik oli arvamusel, et noortele tuleb tagada hääleõiguslik koht volikogus, et komisjonide kaudu saada noorte häält rohkem sisse. Teemadeks, mis noorte perspektiivist oluliseks peetakse ning millega tegelema peab, olid keskkond, kvaliteetne ja huvitav haridus ning noorte vaimne tervis. Probleemide leidmiseks piisab vaid noorte kuulamisest ning ei ole vaja hakata mõtlema asju välja mis neile võiks meeldida.

Arutelus tuli välja mitmeid häid mõtteid selle osas, miks ikka on tähtis noori kuulata ja kuidas nende hääl võib mõjutada nii mõndagi. Tõnis Lukase sõnul algab tulevikku vaatav ja vastutustundlik lähenemine kodukohast ning seega on tähtis anda võimalus ka noortel kaasa lüüa kohaliku poliitika kujundamisel, et nemadki saaksid kaasa rääkida kodukoha keskkonna probleemide osas. Samas tõi Joonas Laks välja, et kindlasti tuleb jälgida ka seda, kas poliitikute keskkonna teemadel sõna võtmine on järjekordne rohepesu kampaania või kas jutule järgneb tegu. Seega vaata igale valimislubadusele otsa kriitilise pilguga ja mõtesta endale, kas see on üldse realistlik ja kasulik tegevus. Lauri Tõnspoeg kommenteeris samuti ühte olulist teemat, milleks oli hetkeseis Eesti haridussüsteemis. Ta arvas, et enim peaks kuulda olema noorte häält haridusteemadel: “Seda Tallinna linna Haridusametit tuleks samamoodi tuulutada: teha aken lahti ja lasta sealt need kopitanud vanamutid välja, kes ei jaga enam nooti, mida on tegelikult teie [noorte] tulevikuks vaja.”

Üks säravaimaid hetki arutelus noorte teemadel oli Kristina Kallase ütlus: “Mulle on see [noorte kaasamine] natuke arusaamatu sest mina arvan et noori ei pea kaasama. Me teame mida nad tahavad, mis on nende huvid, mille eest nad võitlevad. selle tõttu pole vaja tekitada tunnet, et me hakkame teid jälle ära kuulama.”. Tema kaasosaleja Indrek Saar rõhutas, et nende noorte kaasamispoliitikas on tähtis just see, et noored kuulatakse ära ja mitte ainult hiljem ei öelda, et “näe, me ju kaasasime”. Tihti ei järgne nendele sõnadele tegelikult ühtegi tegevust ning tuleks keskenduda sellele, et praktikas samuti rakendatakse nende ettepanekuid. Noored peavad tundma, et see, mis kogukonnas toimub on oluline ja et nad soovivad kaasa rääkida. Saar laitis Eesti 200 esindajat oma pimedas enesekindluses, et tema teab juba aastaid ette, mida noored soovivad. Ta nentis, et noorte soovid on pidevalt muutuvad nagu ka meie keskkond ja kõik muud inimesed. Ei ole võimalik öelda, et teame täpselt mida noored tahavad, sest kõikidel on pidevalt midagi uut noortelt õppida. Ta lisas, et kui noortega suhtlus kanalit ei ole, siis ei tehta kaalutletud otsust, mis oleks ka neile soodne. Kallas selgitas: “Ma arvan, et meil ei ole järjekordset platvormi vaja ehitada, me tegelikult teame, ja nüüd on küsimus poliitikutele, miks siis ei teostata neid, miks kui minnakse reaalset poliitikat teostama, siis vajuvad need teemad ikkagi kuskile mujale ära ja tegeletakse muude teemadega.”, seega tema arvates on tähtis hakata juba ammu teada soovide kohaselt ka tegutsema hakata.

Üldselt jäi külama, et enamus ikkagi hea meelega kuulaksid noori ära ja kaasaks neid oma tegemistesse. Hoomatakse, et noored on tähtis osa ühiskonnast ja nende soovide ning vajadustega on tähtis tegeleda. Samas on vaja veel tegeleda sellega, et lubadusele ning sõnadele “jah, me kuuleme teid” järgneb ka tegeevus. Näilise kaasamisega tegelemine ei too mitte kellelegi kasu ja lihtsalt raiskab nii ressursse mõlemalt poolt. Lisaks kui tundub, et lubadused on üle pea ja täpselt ei oskagi kedagi valida, siis selleks mõtle Jaanus Riibe soovituse peale: “Mõelge selle peale, kes päriselt on valmis ikkagi selle kodukoha nimel töötama ja mis on juba tehtud”.