4. sept. 2022

19. augustil toimus Riias esimest korda üritus nimega Balti Noortefoorum. Samal hommikul sõitis Eesti delegatsioon (Andra Helena Toomet, Doris Poolamets, Annika Arrak, Laura Lelov, Kristina Kivistik) väikeses punases Toyota Yarises Tartust välja. Balti Noortefoorum kutsuti kokku arutamaks sõda Ukrainas, selle mõjutusi kogu ühiskonnale ning võimalikke lahendusi riiklikul tasandil. Foorumit korraldasid ÜRO noordelegaadid Balti riikidest ja Ukrainast, läbi arutatut toovad noordelegaadid esile ka järgmisel ÜRO peaassambleel. 

Päev algas Läti Välisministeeriumis, kus peale avasõnu Ukraina suursaadikult Lätis ning Läti välisministri nõunikult toimusid kaks paneeldiskussiooni. Esimese paneeldiskussiooni pealkiri oli “Organizing the World: United Nations – Human Rights Safeguard?” ning arutati ÜRO rolli ja võimalusi suurte inimõiguste rikkumiste korral vajalike tegevuste ja otsuste kordasaatmiseks. Paneelis osalesid ÜRO noordelegaat Ukrainast Alina Kurska, jurist Elina Luize Vitola ning ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni tulevane liige Martins Paparinskis, paneeli juhtis endine ÜRO noordelegaat Lätist, Natalija Knipše. Üldiselt olid kõik panelistid seisukohal, et ÜRO-l on väga raske praeguses seisus midagi teha, kuna 193 liikmesriigi ühele nõule saamine on väga raske töö. Tuletati aga meelde, et palju on suudetud siiski ära teha – näiteks Ookeani Konverents, mis tegeleb ookeanide jätkusuutliku konservatsiooni ja kasutusega, millest on tulnud palju head.

Teises paneelis “Energy Transformation: Towards a Safe and Sustainable Future” osalesid endine EL-i Energiakomisjoni liige Andris Piebalgs, majandusantropoloog Andris Šuvajevs ning õpilane, praktikant OECD Energia Agentuuris, Paulina Kliva Gulbe. Paneeli juhtis praegune ÜRO noordelegaat Lätist, Anete Bike. Arutleti viiside üle energiakasutust vähendada üksikindiviidi ning riigi tasemel, kuna maailm on hetkel läbimas suurt energiakriisi ning paari aastaga läheb see ilmselt vaid hullemaks. Kokkuvõttes olid panelistid aga ühel nõul, et kui me kõik muudame oma energiatarbimist targemaks, on see suur samm kriisis edasi.

Pärast paneele suundusid delegaadid edasi töögruppidesse, mida oli kokku neli, ning mis arutasid erinevate probleemide üle ja otsisid neile konkreetsemaid lahendusi.

Annika osales töögrupis nimega “Liikmesriikide vastutus rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude korral”, kus jätkati arutelu esimese paneeli teemal. Mõeldi lahendusi, kuidas ÜRO saaks rohkem piirata ning karistada inimsusevastaseid või rahvusvahelisi kuritegusid ning kuidas peaks nii suur ühendus reageerima liikmesriikide kuritegudele ilma, et need riigid ühendusest lahkuksid. Lisaks oli suur fookus vetoõigusel, artiklitel 27 ja 51. 

Doris osales töötoas nimega “Naised sõja ja rahu ajal”. Selles töötoas käsitleti naiste olukorda nii sõja kui ka rahu ajal. Enne töötuba olid osalejatele jagatud failid, mis andsid ülevaatlikku infot teema kohta. Näiteks kas teadsid, et sõjapiirkondades on eeldatud, et iga raporteeritud vägistamise juhtumi kohta on 10-20 mitte raporteeritud vägistamisjuhtu? Töötoa põhieesmärgiks oli eluliste lahenduste otsimine töötoa liikmete poolt defineeritud olulistele probleemidele. Selleks jaguneti neljaliikmelistesse rühmadesse. Suurem osa rühmadest pidasid suurimaks probleemiks Baltimaade puudulikku seksuaalharidust. Selgus, et Lätis võivad õpetajad saada karistada, kui nad annavad õpilastele seksuaalkasvatuse tunde. Selleks, et parandada taset kõikides Balti riikides, tekkis mõte, et võiks luua Balti riikide ülese veebilehe, mis kajastaks noortele informatsiooni, kuhu pöörduda, kui on tarvis professionaalset abi. Selline veebileht hõlbustaks lisaks ka immigrantidele info kättesaadavust selle riigi seksuaalnõustamise süsteemi kohta. Lisaks tekkis mõtteid ka kampaaniatest ning protestiliikumisest, mida tuleks just Lätis korraldada, et luua muudatusi seadusandlusesse. Veel tuli diskussiooni teemaks nt. sõjaväebaasides olevate naiste ebavõrdne kohtlemine ning taaskord, mil viisil sellest peaks teadlikkust tõstma. Üleüldiselt oli töötoas osalemine väga silmaringi avardav ning sai taaskord uusi mõtteid juurde, mida ja kuidas parandada. Lisaks oli julgustav kuulda, et meil olemasolevad projektid, mis pakuvad seksuaalkasvatust koolides, pakuvad ka meie naabritele huvi.

Laura ja Andra osalesid disinformatsiooni töötoas, mille põhiliseks eesmärgiks oli kaardistada peamised probleemid, mis seonduvad disinformatsiooni levikuga ning kust need meie ühiskonnas alguse saavad. Esmalt selgitasime töötoas välja, mis eristab disinformatsiooni valeinformatsioonist (ingl k misinformation). Nimelt, disinformatsioon on taotluslikult levitatud valeinformatsioon. Viimase aja sündmuste keerises on disinformatsiooni massiline levik suureks ohuks riikide sisekliimale, eriti sarnase ajaloo ja demograafiaga Balti riikides. Seetõttu võeti töötoa põhisuunaks leida probleemi allikad ja viisid, kuidas tuua inimesed riigiti ühte teaberuumi. Arutelu jagunes kaheks teemaplokiks: sotsiaalne lõhenemine ja meedia. Sotsiaalse lõhenemise probleem esineb Balti riikides eelkõige venekeelse ühiskonna kujul, kus ollakse riigi emakeelsest keskkonnast välja jäetud. Selline eraldatus on eelduseks suletud infomullide tekkimisele, kus disinformatsioon ja valeinformatsioon saavad vabalt levida. Selle peamiseks lahenduseks otsisime võimalusi, kuidas integreerida venekeelset ühiskonda nii, et see ei oleks neile vastumeelne ning kuidas sellistes infomullides vähendada disinformatsiooni ja selle mõju. Teise teemaploki, meedia, põhiliseks probleemiks oli disinformatsiooni kiire ning kontrollimatu levik ja selle mõju laiemale ühiskonnale. Sellele probleemile oli keerulisem leida head lahendust, kuid peamiselt leidsime, et ühiskonna harimine ja teadvustatud mõtlemise arendamine on tõenäoliselt selleks kõige efektiivsemad.

Kristina osales õpitoas energy transformation, mille keskmes olid energiavaldkonnaga seotud probleemid. Kui ekspertide poolt juhitud energiapaneelis keskenduti eelkõige indiviidi tasandile, siis töötoas pöörati rohkelt tähelepanu just teistele süsteemi osistele. Ennekõike leiti, et energiakriisi lahendamisel on keskne roll riigil. Kuigi igaühe panus loeb energiakriisist väljumiseks, siis paraku ei ole ühiskonna haavatavatel gruppidel võimalik teha energiateadlikke otsuseid – seda just vajalike ressursside (raha, aeg, teadmised jne) puudumise tõttu. Kuna süsteemis väljakujunenud hierarhiad loovad olukorra, kus haavatavatel elanikkondadel (eakad, allpool vaesuspiiri elavad inimesed, ebastabiilsed perekonnad jt)  on raske kriisi omal käel üle elada, tuleb nimetatud gruppe riigi poolt aidata.  Kuna toetused on vaid ajutine lahendus, keskendus töögrupp just pikale perspektiivile suunitletud lahendustele. Ühe riigipoolse lahendusena nähti näiteks olemasolevate avalike teenuste (näiteks ühistranspordi) efektiivsemaks muutmist. Energiaefektiivsuse tagamise kriitiliste sammudena nähti ka investeeringuid taastuvenergeetikasse ning energiaautonoomsuse suurendamist. Lisaks tuli töötoas juttu ka rohepesust, ekspluateerimisest, ühiskondliku eliidi (nt suurkorporatsioonide juhtide) silmakirjalikkusest ja paljust muust.

Päev kestis kokku seitse tundi ning oli täis tõeliselt põnevaid arutelusid, mille delegaadid Eestisse kaasa võtsid. On väga julgustav teada, et balti noorte hääli kuulatakse ning noordelegaadid viivad meie ideesid ka ÜRO-ni. Balti Noortefoorumi võis lugeda suureks kordaminekuks ning kõik delegaadid ootavad juba huviga järgmist aastat.

Eestlaste osalemist Balti Noortefoorumil toetas Eesti Vabariigi Välisministeerium läbi ÜRO noordelegaadi programmi, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit.