27. augustil toimus Eesti Noorteühenduste Liidu vabatahtlike koolituspäev, mille peamiseks teemaks oli avalik esinemine. Koolituspäeva viis läbi saatejuht ja koolitaja Jaanus Kangur.

Koolitus sisaldas endas peamiselt avaliku esinemise teooriat kui ka natuke praktikat. Esmalt õpiti, et avalik esinemine algab ettevalmistusest ning teadmisest, mis mõju soovitakse rahva hulgas saavutada. Olgu mainitud, et mõju saab tekitada mõistuses, tunnetes ja tahtes. Kõige olulisem on tekitada publikus turvatunnet, sest tunded on tihedas seoses motivatsiooniga. Koolitaja soovitus oli see, et turvatundega on võimalik luua olukord, kus publik on võimeline informatsiooni kergemini vastu võtma

Kuidas seda turvatunnet siis tekitada? Koolitusel anti kiire ülevaate aju kolmest osast: roomaja-, imetaja-, ning inimeseajust. Nimelt mängib turvatunde tekitamisel väga suurt rolli esmamulje, mis tekib esimese seitsme kuni seitsmeteistkümne sekundi jooksul. Kui inimese kehakeel on enesekindel, näoilmed sõbralikud ja käed nähtaval, saab tekitada publikus kiiresti positiivse esmamulje.

Heaks esinemiseks anti ka mõned head nõuanded, näiteks on mõistlik esinemise ajaks ära panna kõik asjad, mis seda ei toeta, sh rahakott, telefon, võtmed ja isegi slaidid. Jah, slaididel ei ole erilist mõtet, kui neid lihtsalt maha lugeda. Lugeda oskame me kõik. Samuti rääkisime üle asjad, mida enamus meist juba ilmselt teadsid- vältida tuleks lava tava tagumist osa, sättida võiks end enne lavale jõudmist, alustades panna käed kergesse aplausiasendisse ning jalad võiksid olla täistallaga maas.

Rääkisime läbi ka peamised arengukohad avalikus esinemises ehk asjad, mida saaksime oma esitlustel paremini teha. Suurimaks probleemiks on üldjuhul parasiitsõnad (näiteks siis, nagu, nii) ning tingiv kõneviis (nt. “Ma tahaksin teile rääkida”). Sellisel juhul on kõige olulisem ennast teadlikult esinemise ajal jälgida ja neid vigu vältida. Areng saab toimuda ainult päris situatsioonides.

Lisaks räägiti avaliku esinemise neljast k-st, milleks on kõneleja, kuulaja, kõne ja kontekst. Seejärel pidipaarides nende kohta olulisi aspekte välja tooma ning hiljem ühiselt grupis arutleda. Arutluse ajal viskas Kangur loomulikult oma jutu sisse pidevalt humoorikaid vahejuhtumeid ja olukordi oma koolitustelt, mis tegi õppimise tõeliselt meeldivaks.

Saime ka teada, mis imeloom on eetos ning kuidas seda kasvatada. Eetos on nimelt see, mida auditoorium esineja kohta arvab. Eetose hulka kuuluvad esineja usaldusväärsus, asjatundlikkus, meeldivus (siiras huvi publiku vastu, dialoogilisus), sarnasus (näiteks ühine hobi) ning esineja loomulikkus. Eetose kasvatamise läbimõtlemine on üks osa ettevalmistusest.

Rääkisime ettekande alustamisest, mille maht peaks olema 10-15% esitlusest ning lõpetusest, mille maht 5-10%. Alustamine peaks endas hõlmama publiku häälestamist, sissejuhatust, raamistiku (näiteks millal on planeeritud pausid) ning eetose kasvatamist. Koolitusel osalejad said ka ise väljamõeldud teema ettekandele alguse mõelda ning seda kaaslaste ees esitada. Kuna minul isiklikult ei olnud head teemat käepärast ning ettevalmistuseks ei olnud eriti aega, polnud mu esitus kuigi hea, kuid vähemalt sain nii mina kui ka teised suurepärast konstruktiivset tagasisidet, millega edasi töötada. Üldjuhul õnnestus kõigil esinemine hästi, koolitaja tekitas ruumis toetava õhkkonna ning saime suurepärase kogemuse.

Usun, et see koolitus oli kõigile ülimalt õpetlik ja vajalik, sest avaliku esinemisega puutuvad aktiivsed noored üpris tihedalt kokku, seda nii lähiajal kui ka edaspidises elus. Saime teada asju, mille peale ise poleks tulnudki ning millest kunagi varem kuulnud polnud. Kangru koolitusstiil tegi sündmuse meeldejäävaks ning huvitavaks. Koolitaja muutis meie perspektiivi avalikule esinemisele, vähendas ärevust ja inspireeris meid täielikult. Koolitus oli meelelahutuslik ja õpetlik ning olen kindel, et tema praktikaid ja nõuandeid oma järgnevates esitlustes kasutades, saavad meist edukad avalikud esinejad.