/ Infonurk / Huvikaitse / Esimese generatsioonidevahelise dialoogi kokkuvõte

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) eestvedamisel on juba enam kui 10 aastat korraldatud koostöös noortevolikogude ja maakondliku noortekogudega Osaluskohvikuid, et noorte ja otsustajate vahel dialoogi arendada ja ENLi tööks sisendit korjata. Selleks, et aruteludesse kaasata ka õpetajaid ja lapsevanemaid, aga ka tavapärasest nooremaid noori, korraldasime koostöös Tallinna linna noortevolikoguga esimest korda generatsioonidevahelise dialoogi sündmuse. 

Sündmuse avas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev

Generatsioonidevahelise dialoogi sündmus toimus 5. novembril Tallinna kesklinna noortekeskuses ning sellest võttis osa 40 inimest vanuses 11-58. Sündmus viidi läbi eesti ja vene keeles. Esimese vooru arutelud toimusid osaliselt ka inglise keeles, kuna kaasati Eestit külastavaid Skandinaavia riikide ajakirjanikke. Arutelu all olid kolm teemat: vaimne tervis, sõltuvused ning kommunikatsioon lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste vahel. Sellest, mida arutati, milliseid ettepanekuid tehti ja kuidas uue formaadi katsetamine läks, seda lugeda siit.

 

 

 

Vaimne tervis

Arutelu käigus toodi probleemina välja, et spetsialistide puudus pole suur vaid koolides, vaid ühiskonnas laiemalt. Eraldi mainiti, et psühholoogi teenused on kallid ning vene keelt kõnelevaid spetsialiste on keeruline leida. Spetsialistide puudus on ühiskonnas terav probleem, mis vajab kiiret lahendamist. Samas pöörati tähelepanu ühe põhjusena ka sellele, et noortelt oodatakse liiga palju (näiteks kodutööde suur koormus) ning see surve mõjub halvasti noorte vaimsele tervisele. 

Probleemi lahendamiseks pakuti välja järgmised lahendused:

  1. Tõsta valdkonna keskmist palka, et motiveerida noori eriala õppima ja erialast tööd tegema. 
  2. Tagada tulevastele spetsialistidele kvaliteetne väljaõpe.
  3. Pakkuda koolides vabaainena vaimse tervise õpet, et anda noortele teadmised, kuidas enda vaimse tervise eest hoolt kanda. 
  4. Selleks, et vähendada õpilaste koormust, tuleks tunnis rohkem tähelepanu pöörata  läbitud materjalide kordamisele ning kodutööd teha valikuliseks. See looks noortele võimaluse tegeleda koolivälisel ajal rohkem huvitegevusega. 
  5. Klassijuhatajad võiksid korraldada interaktiivseid tunde, kuna see aitaks muuta klassi sisest atmosfääri sõbralikumaks, mis omakorda grupi tervist parendab.
  6. Alandada pensioniiga, et vanavanemad saaksid lastelaste eest rohkem hoolitseda ning tugevdada omavahelist suhtlust. 

 

Sõltuvused

Arutelus toodi välja erinevaid sõltuvusi, mis inimestel olla võivad nagu näiteks sõltuvus toidust, suhetest, internetist või keemilistest ainetest. Jõuti järelduseni, et inimesed satuvad sõltuvusse, kuna neil pole kedagi, kes neid keerulisel eluperioodil toetaks. Leiti, et tugev sotsiaalne surve paneb noored suitsetama ja uimasteid tarvitama ning samuti ei saa noored aru, kuidas sõltuvus võib nende tulevikku mõjutada. Lisaks sellele ei tea noored, kuidas sõltuvuste vastu võidelda, sest koolisüsteemis ei anta selle kohta teadmisi. Probleeme aitab omakorda võimendada uimastite jm ainete kättesaadavus.

 

 

Lahendustena toodi välja järgmised ideed:

  1. Haridusasutustes tuleks korraldada avatud tunde, kus endised sõltlased jagavad oma kogemust, kuidas sõltuvusest lahti saada – see aitaks tegeleda tagajärgedega. 
  2. Ennetustöö raames tuleks noortele näidata, milliseid tagajärgi sõltuvused endaga kaasa toovad. 
  3. Pakkuda gümnaasiumides vaimse tervise valikainet, et andma teadmised, kuidas enda ja teiste vaimse tervise eest hoolitseda ja probleeme märgata. 
  4. Arendada pidevat dialoogi erinevate noorte jaoks oluliste sihtrühmadega nagu sõbrad, vanemad ja õpetajad, et probleeme varakult märgata. 

 

Kommunikatsioon vanemate, õpetajate ja õpilaste vahel

Kommunikatsioon inimeste vahel on tähtis kõikides valdkondades ja nii ka koolis. Probleemina toodi välja, et eksisteerib õpetajaid, kes õpilasi kiusavad ja ebavõrdselt hindavad. Halvad hinded aga tekitavad noortele probleeme vanematega. Tihti võib sellest tekkida olukord, kus vanemad ja õpetajad hakkavad omakorda (sotsiaalmeedia vahendusel) õpetajaid kiusama. Leiti, et õpetajatel pole piisavalt aega iga õpilasega individuaalselt suhtlemiseks ning seetõttu võivad õpilased tunda, et neist ei hoolita. Kuna õpetajate puudus on suur, siis probleem on veelgi süvenemas. Samuti toodi välja, et õpilasesindused ei täida oma eesmärki, vaid alluvad kooli huvijuhile. Õpilasesindused peaksid olema aga sõltumatud koolist ja huvijuhist ning seisma õpilaste huvide esindamise eest. 

 

Probleemi lahendamiseks pakuti välja järgmised tegevused: 

  1. Klassijuhataja tundides teha meeskonnatöö arendamise tegevusi, mis aitaks parendada omavahelisi suhteid ja kommunikatsiooni õpetajate ning õpilaste vahel. Alternatiivina läbi viia suhtlemiskursuseid, et õpetada osapooltele pingeliste olukordade lahendamist ja tervislikku suhtlemist. 
  2. Koolis peaksid olema kolmanda osapoolena neutraalsed mediaatorid, kes suudavad pingelisi olukordasid õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vahel lahendada. 
  3. Lapsevanematel on soovitatav konsulteerida psühholoogiga enne lapse sündi, peale sündi ning regulaarselt lapse kasvatamise ajal, et lapsevanemaid vaimselt toetada ja pingelisi olukordi vältida. Oluline on, et lapsevanem ja laps käiksid ka koos psühholoogi juures. 
  4. Õpetajate nõukogus peaksid iga klassi esindajad käima õpilasi esindamas ja probleemide korral teemasid tõstatama, kuna see on viis, kuidas probleeme märgata ja lahendada. 
  5. Lastevanematele tuleks rääkida lastekasvatuse kursusest ja selle läbimist populariseerida. 
  6. Samuti on vaja populariseerida õpetaja elukutset, et tagada jätkusuutlik järelkasv, et õpetajate koormust vähendada.

 

Soovitused generatsioonidevahelise dialoogi korraldajatele

  • Tallinna sündmuse pealt oli näha, et lapsevanemad soovivad noorte heaolu puudutavates teemades kaasa rääkida, seega tasub neid kaasata.
  • Kuna osalemine taolistes kaasamissündmustes on vanema generatsiooni jaoks uus, siis tuleb formaadi arendamise nimel näha vaeva, seda eelkõige vanemate ja õpetajateni jõudmisel.
  • Sündmuse kommunikeerimiseks tuleb võtta tavapäraselt rohkem aega ning kommunikatsiooni tegemisel tuleb leida kanaleid, mida lapsevanemad ja õpetajad kasutavad. 
  • Kui sündmus teha haridusvaldkonna fookusega, siis eelistada sündmuse korraldamiseks tööpäeva, kuna nädalavahetusel oli raske õpetajaid toast välja saada. Üks võimalus on teha sündmuse tööpäeva õhtul, sest siis on vabad nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad. 
  • Sündmuse alguses kasutada mitteformaalseid mänge, et osalejad mugavustsoonist välja tuua ning üksteisega suhtlema panna. 

Generatsioonidevahelise dialoogi sündmuse korraldajateks olid Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) ja Tallinna linna noortevolikogu. Sündmus toimus projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib ellu ENL ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kui soovid ka ise generatsioonidevahelise dialoogi sündmust korraldada, siis võta ühendust Eesti Noorteühenduste Liidu juhi Triin Roosiga (triin@enl.ee). ENL saab aidata sündmuse sisu planeerida ning võimalusel selle korraldamist ka rahaliselt toetada. 

/ Autor

Triin Roos

triin@enl.ee

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status