30. dets. 2022

Eesti Noorteühenduste Liit viis läbi uuringu noorte keskkonnateadlikkusest. Uuringust selgus, et noored peavad end kliimamuutuste teemal pädevaks kaasa rääkima. Siiski tunti, et nende vajadusi ei võeta keskkonnapoliitika kujundamisel arvesse. 

Noortest 66.4% pidasid oma teadmisi kliimamuutuste kohta piisavaks ja 33.6% ebapiisavaks. See tähendab, et ⅔ noortest tunnevad endid kliimateemadel kaasarääkides pädevalt. Teadmisi saavad noored eelkõige veebist, lugedes keskkonnateemasid käsitlevaid veebilehti ning kasutades sotsiaalmeediat. Sellised veebiallikad domineerivad, sest puuduvad noortesõbralikud õppematerjalid. Lausa 71.7% noortest ütles, et nad ei tea ühtegi noortesõbralikku allikat, mis puudutaks kliimamuutust ja sellekohast informatsiooni. Noortesõbralikud õppematerjalid tuleb seega kättesaadavamaks muuta. Pakkuma peaks rohkem koolitusi, kursuseid ja töötubasid. Samuti võiks toetada uute dokumentaalfilmide tootmist, videosisu peaks postitama ka sotsiaalmeediasse. Noored ootavad, et rohkem võiks olla ABC formaadis materjale, sellised materjalid võiksid olla ka kättesaadavamad. Soovitakse veel, et koolid ja ülikoolid pööraksid teemale rohkem tähelepanu. Samuti toodi välja, et näiteks ministeeriumi kodulehelt võiks saaks kvaliteetset infot. 

Toodi esile ka erinevaid juba eksisteerivaid häid näiteid loodud õppematerjalidest. Näitena toodi esile: ülikoolide õppekavad; Tartu Ülikooli teaduskooli kursused noortele; Loodusmuuseumi programmid; Fridays for Future külalistunnid koolides ja nende sotsiaalmeedia postitused; erinevad projektid (nt Negavatt); Erasmus+ kaudu korraldatud noortevahetused; Eesti Looduse Fondi talgud ja SA Keskkonnaõiguse Keskuse kliimaõiguse koolitused. 

Vastanutest 60.9% leidis, et nad teavad elurikkuse hävimise kohta piisavalt. Samas kerkis taaskord esile noortesõbralike allikate puudumine. 83.6% noortest vastas, et nad ei tea ühtegi noortesõbralikku allikat, mis puudutaks just elurikkust. Ülejäänud vastanud tõid allikatena välja: koolitunnid; ülikooli programmid, teaduskooli kursused; Tartu Loodusmaja huviringid; erinevad organisatsioonid (nt Eesti Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise Keskus jne). Samuti maiti veel elurikkus.ee veebilehe, ETV saate Osooni jmp. Et elurikkuse infot paremini noorteni viia, peaks pöörama rohkem rõhku sellealasele haridusele – kaasa aitaks ka õpikute arendamine ja kaasajastamine. Noored soovivad, et loodaks veebileht, kus on vajalikud video- ja loengumaterjalid. Oodatakse , et meedias oleks rohkem laiapõhist diskussiooni elurikkusest. 

Noored ei tunne, et nende põlvkonda kaasataks piisavalt poliitika kujundamisse. 74% vastanutest tundis, et nende põlvkonna vajadusi ei võeta keskkonnapoliitika kujundamisel arvesse. Noored pidasid enda teadlikkus antud teemal isegi kõrgemaks kui nendest vanematel inimestel. Tõdeti, et väiksemaid muudatusi on tehtud, kuid suures plaanis ei tunne poliitikud keskkonna teemade vastu piisavalt huvi ega võta kliimamuutusi piisavalt tõsiselt. Leitakse, et poliitikas on eelkõige vanema generatsiooni esindajad ja noorte häält pole piisavalt kuulda. Põhjuseid, miks noored võivad nii tunda on mitmeid. Näiteks 84.2% vastanud noortest ei teadnud mitte ühtegi osalusvõimalust, mis tagaks noorte vajadustega arvestamise keskkonnapoliitika kujundamisel. Teadlikumad noored tõid siiski võimalustena välja erinevaid poliitikas osalemise viise. Näiteks: kliimastreigid, petitsioonid; valimistel hääletamine; erakonna noortekogu liikmeks olemine; poliitikutega suhtlemine. Lisaks mainiti osaluskogusid, osaluskohvikuid, noorteorganisatsioone, projektides osalemist ja noorte keskkonnanõukogu ning laiemalt sotsiaalmeediat. 

Seega saab järeldada, et noored peavad end küll keskkonna teemadel teadlikuks, kuid neile ei ole siiski suunatud häid õppevõimalusi või kvaliteetseid allikaid. Et noored hangivad infot suurel määral sotsiaalmeediast, tuleks mõelda kvaliteetse info kättesaadavuse parendamisele ja seda eelkõige sotsiaalmeedia platvormidel. Korraldama peaks rohkem koolitusi, tegema peaks külalistunde koolides. Et noored tunneksid, et nende häält võetakse kuulda oleks vaja arendada riigipoolseid kaasamisviise. Oluline on tõsta teadlikkust erinevate algatuste ja noorteühingute kaudu.

Uuring viidi läbi 2022. aasta augustis online küsitlusena, uuringule vastas 488 noort vanuses 16-30. Uuring hõlmas nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid küsimusi. Uuring ise koosneb neljast peatükist: informatsioon ja haridus; tegutsemine ja võimestamine; valitsemine; infrastruktuur. Täismahus kokkuvõttega saab tutvuda SIIN. 

Uuring “Eesti noorte teadlikkus keskkonna teemadest ja senine kokkupuude valdkonnaga”  viidi läbi Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Lisainfo:
Triin Roos
“Euroopa Noortedialoog 2022-2024” projektijuht ja uuringi läbiviija
triin@enl.ee