EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIT | Mida erakonnad noortele lubavad? Vol 3 (keskkond ja jätkusuutlik majandus)

/ Infonurk / Valimised / Mida erakonnad noortele lubavad? Vol 3 (keskkond ja jätkusuutlik majandus)

10. veebr. 2023

Eesti Noorteühenduste Liit viis eelmisel aastal läbi uuringu noorte keskkonnateadlikkusest, tulemuste kohaselt 74% vastanutest tundis, et nende põlvkonna vajadusi ei võeta keskkonnapoliitika kujundamisel arvesse. Sellest numbrist saab teha palju järeldusi, kuid see peakski motiveerima tutvuma erakondadega, kes lubavad teha sulle meelepärast keskkonnapoliitikat.

Keskerakond:

Kahekordistada riigipoolset rahastust haridusasutuste toitlustusele. Tagame kõigile lasteaia ning koolilastele riigi poolt rahastatud tervisliku eestimaise toidu;
Vähendada toiduraiskamist. Muudame ettevõtetele kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamise majanduslikult efektiivsemaks ning lihtsamaks.
Töötada välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks. Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased.
Liikuda koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole, arvestades nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike väljakutsetega.
Kiirendada meretuuleparkide rajamist arvestades Eesti riigi energiatarbimist ja keskkonnaohutust;
Meretuuleparkide rajamisel teha koostööd kogukondade ja sektoritega, keda need investeeringud otseselt puudutavad.
Liikuda edasi Paldiski energiasalve (pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam) projektiga.
Soodustada energiatootmist ja salvestamist kohalikele kogukondadele maksimaalselt lähedal.
Muuta jäätmeseadust selliselt, et kohalik omavalitsus saaks pakkuda oma elanikele kvaliteetsemat korraldatud jäätmeveo teenust.
Vähendada järk-järgult olmejäätmete ladestamist ning suurendada tootmisjääkide väärindamist.
Loobuda järk-järgult ühekordsete plasttoodete tarbimisest. Koostöös ettevõtjatega rakendame meetmeid pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ühekordse plasti vähendamiseks, ilma et see vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt teenuste ning kaupade hinda.
Muuta suurüritustel kohustuslikuks jäätmete liigiti kogumine, soodustada korduvkasutuslahenduste eelistamist ning teostada järelevalvet nende nõuete täitmise üle.
Laiendada tänast pandipakendisüsteemi.
Peame oluliseks arendada pandipakendisüsteemis piiriülest koostööd lähiriikidega.
Toetada ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.
Näha jäätmeid kui ressurssi ning investeerida jäätmekäitluse taristusse. Tõsta ühiskonna teadlikkust ringmajandusest ning pakkuda inimestele piisavalt kvaliteetset ning kättesaadavat jäätmete loovutamise teenust.
Pöörata tähelepanu keskkonnaharidusele kõigis ühiskonnagruppides. Haridusasutuste keskkonna- ja loodushariduse programmides näha ette rohkem looduses õppimist.

Reformierakond:

Toidu raiskamist tuleb kolme aastaga vähendada kolmandiku võrra. Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks.
Loome kliimaseaduse, et luua ettenähtavus energeetikas ja tasakaal loodushoiuga. Investeerimiskindluse ja õiguskindluse saavutamiseks on vajalik ühtne alus. Selleks töötame 2023. aasta jooksul koostöös ettevõtjate, vabakonna ja teadlastega välja kliimaseaduse, mille rakendamise seome Eesti Energiaplaani elluviimisega. Kliimaseadus loob ühtse raamistiku ettevõtetele, kohustab valitsust astuma vajalikke samme ja tagab Eesti majandusedu.
Loome tingimused jääksoojuse kasutamiseks.
Parandame hoonete kulutõhusat ja keskkonnasäästlikku energiakasutust. Tagame korterelamute ja eramute tervikrenoveerimiseks vajalike toetuste järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja piisavuse.
Loome rohereformi trepi tööriista, mis võimaldab ettevõtetel hinnata enda edusamme majandusmudeli kestlikuks ümberkujundamisel.
Kiirendame oluliselt uute ja puhaste taastuvenergeetika tootmisvõimsuste arendamist, et tagada Eesti inimestele soodsam energiahind.
Kiirendame meretuuleparkide rajamist.
Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energiamajanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu.
Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused vastavalt elukohale – tiheasustus, hajaasustus, kortermaja.
Reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ning viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks.Tänane avalike konteinerite süsteem ei ole tööle hakanud, jäätmed on kehva kvaliteediga ning inimestele “prügiringide” tegemine ebamugav. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ning seeläbi suurema ringlussevõtu.
Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust.
Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Toetame keskkonna- ja kliimavaldkonnale spetsialiseerunud õpet kõrghariduses, et tagada spetsialistide järelkasv.

Sotsiaaldemokraadid:

Võtame vastu kliimaseaduse, mis seab selged eesmärgid ja annab seaduslikud raamid otsuste tegemiseks kõigile valitsemistasanditele ja sektoritele;
Moodustame teadlastest koosneva alalise kliimanõukogu, mille ülesandeks on varustada valitsust värskeima teadusinfoga ning seirata kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete piisavust.
Koostöös kohalike kogukondadega suurendame kaitstavate alade pindala Eestis 30%-ni maismaa- ja merealadest.
Töötame tehnoloogianeutraalselt välja Eesti energeetika pika kava, mis määrab juhitava ja juhitamatu elektritootmise kõige mõistlikuma osakaalu Eestile.
Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele – 8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.
Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.
Hoiame ära puidu Eestist väljaveo toorainena ning suurendame Eesti puidutööstuse võimekust väärindada puitu mööblitööstuses, ehituses ja muus pikaajaliselt süsinikku siduvas ja suuremat tulu toovas tootmises. Toetame puidu väärindamisega seotud teadustööd ja rakendusuuringuid. Hoiame ära kvaliteetse puidu jõudmise Euroopa ebatõhusatesse energiakäitistesse ja katlamajadesse.
Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.
Tagame aastaks 2030 Eesti ülemineku taastuvenergiale. Arendame välja meretuulepargid ja soosime päikeseenergia hajutatud väiketootmist.
Asendame põlevkivi järk-järgult taastuvenergiaga ning kasutame põlevkivi ainult juhitavateks üleminekuvõimsusteks. Me ei ava uusi kaevandusi ning tagame Ida-Virumaa majandusele õiglase ülemineku.
Viime soojuse tootmise üle 100% taastuvenergiale, säilitades vajalikud reservvõimsused.

Eesti 200:

Kehtestame Eestis kliimaseaduse praeguse kliimapoliitika alase seadustiku korrastamiseks ja vananenud regulatsioonide ajakohastamiseks. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks kliimamuutust pikas perspektiivis ega kahjustaks meie majandust.
Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.
Toetame rakendusteadusuuringute riigitellimuse kaudu pikaajalist CO2 salvestamist majandustegevusena erinevates majandussektorites.
Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad metsamaad.
Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.
Selleks, et jõuda õiglase energia hinnani, ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused teeme 6 aasta asemel 6 kuuga. Teeme puhta energia tootmise ja kasutuse hüppeliseks suurendamiseks riikliku eriplaneeringu.
Soosime igati energiasalvestuse lahenduste rajamist: hüdrosalvestused, elektrilised salvestid, vesiniku tootmine jt.
Maapinnale paigaldatavate päikeseparkide planeerimisel seisame selle eest, et seadusandlikult ja planeeringute kaudu vältida nende rajamist väärtuslikele põllumaadele, looduslikele rohumaadele, metsamaadele ning soodustada nende rajamist endistesse kaevandus- ja tööstuspiirkondadesse, mahajäetud asulatesse ja muudele looduslikust seisukohast vähese väärtusega ja/või rikutud aladele.
Ehitame valmis meretuuleparkide kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks vajalikud Eesti-Läti 4 ühendused ja Estlink 3. Algatame riikidevahelise merevõrgu Super Grid rajamise, mis ühendab meretuulepargid ja saared.
Oleme tuumaenergia poolt. Kas Eesti vajab oma tuumajaama, on vabaturu otsustada.
Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.
Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks.
Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted – Eesti metsa lugu.

Isamaa:

Viib lasteaiad, koolid ja kaitseväelised asutused üle mahetoitlustamisele, eelistades kohalikku toorainet.
Toetab tuumaenergia arendamise uuringuid ja analüüsi.
Viib Eesti elektrivarustuse hiljemalt 2030. aastaks täielikult üle kodumaisele elektrile.
Toetab investeeringuid uutesse, sh juhitavatesse energiavõimsustesse ja ühendustesse, mis tagavad Eesti varustuskindluse, energiajulgeoleku ja madalama energiahinna.
Loob meetmed, mis võimaldavad ära kasutada Eesti rannikuvete meretuuleparkide potentsiaali.
Jätkab kaugkütte eelisarendamist linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmist kaugküttesüsteemidega ning peab vajalikuks olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimist.
Alustab ettevalmistusi elektrivõrgu õhuliinide asendamiseks maaliinidega ja trassikoridoride kasutusse võtmiseks metsa- ja põllumaana.

Eestimaa Rohelised:

Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult. Selle üleandmine lepingupartneritele peab ettevõtete ja restoranide töötajate jaoks olema lihtne ja ilma liigse bürokraatiata.
Teeme Prantsusmaa näitel kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaadused tasuta kättesaadavaks ja keelame nende äraviskamise. Loome selgete majanduslike stiimulitega korra, mis vähendab toiduraiskamist kõigil etappidel alates põllust ja laudast kuni kaupluste ja toitlustusasutusteni.
Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse – biogaasi tootmisesse ja kompostimisse ja seejärel väetisena tagasi toidutootmisesse.
Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse! Edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et väärtuslik bioväetis ei läheks raisku ja reostuseks vaid tagasi mulda ja toitu. Põllumajandus vajab igal aastal väetiste ehk toitainete näol sisendit ja korralikus jäätmemajanduses jõuavad orgaanilised ained tagasi mulda ja toitu, mitte prügilasse. Toitainete taaskasutamine aitab ka jäätmekäitluse eesmärke saavutada – biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist ning need ringlusesse võttes suudame olmeprügi hulka üle poole võrra vähendada.
Loome teaduspõhise kliimaseaduse.
Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.
Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet.
Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani.
Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.
Korraldame nn. esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise. Kiirendame meretuuleparkide planeerimistoiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Samaaegselt esimese laine tuuleparkide projekteerimisega arendame välja liitumisvõimsused, mis on edaspidi suurema merevõrgu loogilisteks elementideks. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 – 2027 täiendavad taastuvenergia vähempakkumised.
Toitainete taaskasutamine aitab ka jäätmekäitluse eesmärke saavutada – biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist ning need ringlusesse võttes suudame olmeprügi hulka üle poole võrra vähendada.
Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.
Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu. Loome kõigile võimalusi ja toetusi loodusega tutvumiseks ning elurikkuse tundmaõppimiseks.

Parempoolsed:

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE):

Paljud erakonnad on oma programmi lisanud rohkelt keskkonda puudutavaid lubadusi, mis on jätkusuutlikkusele mõeldes väga positiivne. Lubatakse välja töötada meetmeid toiduraiskamise vähendamiseks, keelata ühekordsete pakendite kasutamine jne. Üks olulisemaid lubadusi programmides on kliimaseaduse kehtestamine, mis on rohepöörde vaatepunktist suur samm edasi. Lisaks on keskendatud taastuvenergialahenduste arendamisele ning roheteemade teadlikkuse tõstmisele.

Allikad:

/ Loe ka

Projektid / 13. nov. 2024

GameIN projekt Remedy Entertainment stuudios

Osaluskogud / 1. nov. 2024

Osalusprogrammi oktoober oli täis põnevaid kohtumisi ja arutelusid võrgustiku liikmetega

Huvikaitse / 21. okt. 2024

Noorsootöö katuseorganisatsioonide pöördumine HTMi strateegilise partnerluse rahastuse osas