10. veebr. 2023

5. märtsil valitakse uus Riigikogu koosseis ning kõik vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud saavad oma esindaja valida. Sellest, mis on Riigikogu ja millega see tegeleb ning miks ja kuidas valida, saad ülevaate käesolevast artiklist. 

Mis on Riigikogu ja selle roll?
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseisu valib rahvas neljaks aastaks. Riigikogusse kuulub 101 liiget, kes langetavad riigi elu enim mõjutavaid otsuseid. Näiteks Vabariigi Valitsuse moodustamine ja püsimine, seaduste väljatöötamine, muutmine ja täiendamine ning riigieelarve kinnitamine.

Kuidas Riigikogu töötab?
Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks ja aastas on kaks korralist istungjärku. Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides ja fraktsioonides. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult või otseülekandena sotsiaalmeediast. Kinniseks kuulutatakse istungid, kus Riigikogu peab arutama küsimusi, mille avalik arutelu võiks kahjustada riiki või selle julgeolekut või tuua avalikuks riigisaladusi. Seni on seda tehtud vaid ühel korral, kui ratifitseeriti relvahanke lepingut.

Kuidas Riigikogu valitakse?
Aktiivne valimisõigus on kõigil 18-aastaseks saanud teovõimelistel Eesti kodanikel. Passiivne valimisõigus ehk õigus olla valitud on kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel. 

Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023. aastal. Valimisnädal algab esmaspäeval, 27. veebruaril. See koosneb kuuest eelhääletamise päevast. Kuna valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga, siis saab ta oma valimisringkonna piires valida, millises jaoskonnas hääletamas käia. 

Riigikogu valimistel saab hääletada ka Eesti välisesindustes. Välisesindustes toimub hääletamine 18. veebruarist kuni 23. veebruarini. Välisriikides on võimalik hääletada ka kirja teel. Kirja teel hääletamiseks tuleb valijal esitada välisesindusele kirjaliku taotlus. See taotlus tuleb esitada hiljemalt 3. veebruariks 2023. aastal. Eelhääletamise ajal 27. veebruarist kuni 4. märtsini on võimalik hääletada ka elektrooniliselt.

Valimisringkonnad ja kandidaadid
Riigikogu valimistel on kandidaadid jagatud 12 valimisringkonda ning iga hääletaja saab valida kandidaadi sellest ringkonnast, kuhu ta sisse kirjutatud on. Näiteks, kui sa elad Tallinna kesklinnas, siis saad valida kandidaadi valimisringkonnast Tallinna Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa. Kui elad Kuressaares, siis valimisringkonnaks on Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa.

Valimisteenistuse lehelt leiad nimekirja kõikidest ringkondadest. Selleks, et leida need kandidaadid, kelle vahelt saad valida, vali ringkond, kuhu oled ametlikult sisse kirjutatud. Valimisteenistuse lehel on kandidaadid jagatud erakondade järgi, va juhul, kui tegemist on üksikkandidaadiga. Kandidaadi nimele klikates leiad info tema sünniaja, erakondliku kuuluvuse, hariduse ja töökohta. Samuti saavad kandidaadid lisada sinna oma kontaktandmed, sh viite kodulehele. Selleks, et kandidaadi ja tema vaadete kohta rohkem infot saada, tuleb valijal aga infot ise otsida. Kui tegemist on erakonna nimekirjas kandideerijaga, tasub vaadata erakonna kodulehte, kust leiab tihtipeale valimiste erilehe ja viited programmile. Samuti on võimalik kasutada näiteks Google otsingumootorit ja kandidaadi sotsiaalmeedia lehekülgi, et lisainfot leida. 

Kas pigem valida erakonda või inimest?
Selleks, et mõista, kuidas Riigikogu liige hääletab, on vaja aru saada fraktsiooni loogikast. Töö Riigikogus toimub fraktsioonide põhiselt. Fraktsiooni saavad moodustada Riigikogu liikmed, kes on valitud ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel. Fraktsioonis vahetavad Riigikogu liikmed omavahel arvamusi ning kujundavad ühiseid seisukohti seaduseelnõude, riikliku tähtsusega küsimuste, isikute valimiste ja nimetamiste või muude parlamendi tegevusvaldkonda kuuluvate otsustuste kohta. Poliitiliselt eeldab fraktsiooniline kuuluvus parlamendiliikmete lojaalsust fraktsiooni enamusele ja allumist enamuse otsustele. Seda nimetatakse fraktsioonisolidaarsuseks ehk fraktsioonidistsipliiniks. Sellest lähtuvalt saab öelda, et oma valikut tehes on tähtsam lähtuda erakonna programmist ja maailmavaatest, mitte vaid sellest, kui sümpaatne üks või teine kandidaat on. 

Kuidas valida, millise erakonna poolt hääletada?
Riigikogu valimistel osaleb üheksa erakonda, neile lisaks üksikkandidaadid. Selleks, et saada aru, mis on ühe või teise erakonna maailmavaade ning mida nad lubavad Riigikogus ära teha, tasub tutvuda erakonna valimisprogrammiga. Valimisprogrammi leiad erakonna kodulehelt või otselingiga siit: Isamaa, Reformierakond, Keskerakond, EKRE, Eesti 200, Parempoolsed, Rohelised, Sotsiaaldemokraadid, *Vaskapartei pole oma platvormi artikli koostamise ajaks avalikustanud.

Selleks, et oma peamistele valimislubadustele tähelepanu juhtida, viivad erakonnad läbi erinevaid reklaamtegevusi nagu videod, tänava- ja sotsiaalmeedia reklaamid. Valimiskampaania ajal on erakondade esindajad oma telkidega avalikes kohtades ning see loob võimaluse esitada kandidaatidele näost näkku küsimusi. Küsimusi esitades tasub meeles pidada ka seda, et igal lubadusel on hind ning kui mõni poliitik lubab suurt maksualandust või uusi toetusi, on tark küsida, kust tuleb raha nende lubaduste elluviimiseks.

Samuti tasub silma peal hoida erinevatel valimisdebattidel ning meediakajastustel, et saada infot valimislubaduste ja kandidaatide kohta. Lisaks tasub analüüsida seda, mida erakond on viimase Riigikogu või valitsuse mandaadi jooksul ära teinud – teod räägivad rohkem kui valimislubadused. Kui aega ja huvi on rohkem, võid vaadata näiteks ETV saadet Haugi mälu, mis vaatab tagasi eelmistele Riigikogu valimistele ning vahepealsel ajal tehtule. 

Miks on oluline, et noored käiksid valimas?
Noored on passiivsemad valimas käijad kui vanem elanikkond. Näiteks 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus said hääletada ka 16.-17.-aastased, olid 18-24-aastased kõige passiivsem valijasgrupp. 

Mis juhub, kui noored valimas ei käi?
Kui noored ei käi valimas ja noorte valimisaktiivsus on väike, saadab see poliitikutele sõnumi, et noori ei huvita poliitika. Selle üheks negatiivseks tulemiks on see, et noorte jaoks olulistele teemadele pööratakse vähem tähelepanu ning poliitika kujundamise protsessis keskendudatakse neile sihtrühmadele, kes on aktiivsed valijad. Näide: kuna pensionäride seas on valimisaktiivsus kõrge, räägivad poliitikud pensionite tõusust ja pensionäride tõetamisest, sest need on teemad, mis toovad sihtrühma valima. Selleks, et kindlustada, et poliitikud pööravad tähelepanu ka noorte jaoks tähtsatele teemadele, on oluline, et noored käiksid valimas. 

Seega võta aega, et uurida, mida erakonnad oma programmides lubavad ning vaata, millise erakonna maailmavaade sarnaneb sinu omale enim. Pigem anda oma hääl erakonnale, kes sinu vaateid esindab, kui valima mitte minna ning pärast kritiseerida, et riigi poliitika liigub sinu meelest vales suunas. 

Eesti Noorteühenduste Liit on 2023. aasta Riigikogu valimiste eel kaardistanud ära kuni 30-aastased kandidaadid ning viinud nendega läbi ankeetintervjuu, et kandidaate ja nende vaateid paremini tutvustada. Tutvu noorte kandidaatidega ENLi kodulehel: https://enl.ee/valinoor/ 

Allikad:
https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mis-on-riigikogu/ 
https://www.valimised.ee/et/riigikogu-valimised-2023/riigikogu-valimised-2023 
https://salk.ee/artiklid/tagasivaade-valimistele/?fbclid=IwAR08oRzyCyDfZOyhetEC4IrT6qt_yEnqDErNTkKkg_bBVLtxCnzibHa2qOo