7. märts 2023

Riigikogu valimiste eel tegi noorteinfoportaal Teeviit intervjuu kõigi erakondade noortekogudega ning uurisime nende arvamusi erinevate noortele aktuaalsete teemade kohta. Oma küsimuse sai selleks anda ka Eesti Noorteühenduste Liit ning meid huvitas, mis on erakondade noortekogude arvamus valimis- ja kandideerimisea langetamise kohta. 

Eesti Noorteühenduste Liidu küsimus: Mis on teie seisukoht valimis- ja kandideerimisea langetamise osas riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerimisea langetamine kohalike omavalitsuste valimistel ja kuidas plaanite sellesse panustada, sh et soodustada noorte kandideerimist ja valimistel osalemist?

Noor Eesti 200: Võiks langetada valimisea 16. eluaastale, kandideerimisiga võiks jääda samaks. Valimisprogrammi loomine võiks saada noorteorganisatsioonidele kohustuslikuks. Kavatseme edaspidiselt ka aktiivselt noorteühendusega poliitikat noortele n-ö lähemale viia (debatid, poliitika töögrupp, edu akadeemia jne.), et nad ei tunneks, et see on midagi, mis on nendest kaugel ja tahaksid ise rohkem osaleda. 

Sinine Äratus: Me ei pea põhjendatuks valimisea langetamist, kuna sellel puudub meie hinnangul kasutegur. Aktiivsus valimistel tuleneb inimese isiklikust kohusetundest kodanikuna ning huvist ühiskondlike otsustusprotsesside vastu, seda ka noorte puhul. Selline tehislik lüke, nagu on seda valimisea langetamine, ei mõjuta inimese isikliku suhtumist demokraatiasse. Samas tuleb tõdeda, et kandideerimisea langetamise üle võiks tõepoolest pikemalt arutada, kuna vanus pole poliitiku puhul automaatne kompetentsi määraja.

Noored Rohelised: Pooldame Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisea langetamist 16. eluaastale ning kandideerimisea langetamist 18. eluaastale. Eestimaa Roheliste nimekirjades kandideerib palju noori kandidaate – see annab neile võimaluse rääkida noori puudutavatel teemadel, mis on kajastatud ka Roheliste valimisprogrammis. Loodame seeläbi suurendada noorte valimisaktiivsust. Lisaks plaanime läbi viia sotsiaalmeediakampaaniat ning avaldada ka meedias (arvamus)artikleid.

Keskerakonna noortekogu: Ajad muutuvad ja riik peab vastavalt sellele arenema. Praegustel noortel on rohkem huvi, võimalusi ja teadmisi, et kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Oleme seisukohal, et noored peavad olema esindatud poliitikas. KOV, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel peavad olema ealiselt võrdsed tingimused: kandideerimine alates 18. aastast ja valimine alates 16. aastast.

ResPublica: Isamaa Noorteühendus ResPublica on olnud kohalike valimiste kandideerimisea langetamise tuline toetaja ning meil on hea meel, et see viimaks vilja kandis. See tõi kohaliku tasandi poliitika kujundamisse juurde paarkümmend tuhat noort inimest. 2021. aasta valimistel nägime aga juba edusamme. Tallinnas tuli Isamaa näiteks välja eraldi noorte linnapea kandidaadiga ning Tartus ja Tallinnas hariduse omandamise toetuseks plaanisime kehtestada linnapoolse üliõpilasstipendiumi. 

Jätkuvalt on probleemiks see, et valimisea langetamine ei avalda suurt mõju lõpptulemusele. Ligi 600 000 valija seas ei oma paarkümmend tuhat häält piisavat mõju. Seetõttu näeme järgmise sammuna ennekõike kandideerimisea langetamist Riigikogu valimistel 18-eluaastale. Lahendus peitubki justnimelt nende noorte võimestamises, kes soovivad poliitikat kujundada. Andes neile särasilmsetele noortele kandideerimiseks ja valituks osutumiseks platvormi, tagame, et nende ideed ja hääl mõjutaksid Eesti ühiskonda.

Reformierakonna noortekogu: Reforminoored usuvad, et eriti vananeva rahvastikuga on meil vaja kaasata rohkem noori ja noorte arvamust riigijuhtimisse. Seetõttu leiame, et valimis- ja kandideerimisiga peaks olema samasugune igal tasandil. Valimisõigus peaks olema nii KOV, RK kui ka EP tasandil alates 16-st eluaastast ning kandideerimisõigus alates 18-st eluaastast. Täisealisel kodanikul peab olema õigus kandideerida parlamenti ning rääkida oma riigi tulevikku puudutavates otsustes kaasa. Koos valimis- ja kandideerimisea langetamisega tuleb reformida ka õppekavasid ning kooli hoiakut poliitika suhtes. Noorele tuleb anda kaasa neutraalsel viisil vajalik teadmistepagas poliitikast ning erakondade seisukohtadest. Tuleb võimestada kohalike noortevolikogude ning noortenõukogude tööd.

Noored parempoolsed: Arvame, et kandideerimis- ja valimisiga ei peaks langetama. Poliitiliste otsuste tegemine ei vaja ainult intelligentsi, mida meie noortel kahtlemata on. Vaja on ka eneseteadlikust, ja võimet näha ette oma tegevuse ja otsuste laiemaid tagajärgi tulevikus. Seda ei saa kahjuks ükski kool õpetada, vaid seda peab omandama läbi elukogemuse. Oleks veider, kui kohaliku omavalitsuse või riigi valitsemises saaksid võrdselt kaasa rääkida need, kes ei ole veel pidanud isegi oma elu täiel määral valitsema. Pigem suurendaks sotsiaalainete (eriti ühiskonnaõpetuse) mahtu. Samuti võiks ideaalis olla riigikogu saadikud kõrgharidusega, suure ja väärtusliku elukogemusega, või muul viisil mingi ala tippspetsialistid, läbi löönud kultuuriinimesed, akadeemikud, ettevõtjad jne. Mida noorem on inimene, seda väiksem oleks selleks tõenäosus (mitte võimatu!). 

Mis puutub noorte valimisaktiivsust, siis sellega on erakonnad tegelemas. Sotsiaalmeedia on just see kanal, kust on võimalik noorteni jõuda. Samas on see ka riskikoht juhul, kui noorte kooliprogramm ei sisalda lisaks ühiskonnaõpetusele ka kodanikuõpetust, ehk siis süvenumalt keskendumist valimistele ja riigiaparaadile ning selle protsessidele, kaasamisele. 

Kahtlemata on käesolev aasta erakordne, sest on kandideerimas palju noori ning tagasisidest lähtub, et noortel on end kergem eakaaslastega samastuda. Noorte elukaar on alles alguses ning neid võivad kõnetada ka teised teemad kui need, mida parlamendis pidevalt käsitletakse.

Noored sotsiaaldemokraadid: Leiame, et valimisea peaks langetama 16. eluaastale ja kandideerimisea 18. eluaastale.

Allikas: Teeviit, Poliitpopurrii noorele valijale, 20.02.2023, https://www.teeviit.ee/13996/