fbpx

/ Infonurk / Huvikaitse / Noorte Keskkonnanõukogu soovitused uuele valitsusele

Noorte Keskkonnanõukogu on Keskkonnaministeeriumi juurde loodud nõuandev otsustuskogu, mis esindab noorte ja noorteorganisatsioonide keskkonnaalaseid huve nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Nõukogu eesmärgiks on anda noortele võimalus kujundada keskkonnapoliitikat ja tuua poliitikas toimuv noorele lähemale.

“Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult” (Eesti Vabariigi põhiseadus). Ressursside mõistlik kasutamine ja kasutamata jätmine toovad Eesti inimestele kasu nii lühi- kui ka pikaajaliselt. 

Oleme kokku kogunud kolm põhiteemat, mille tulevane valitsus peaks oma fookusesse võtma. Iga teema juurde on välja toodud Noorte Keskkonnanõukogu rõhuasetused ja teema laiendus. Allikad teemadega tutvumiseks oleme koondanud lõppu.

1.Luua Eestile kliimaseadus

  • Kliimaseaduse eesmärk: Eesti saab 2035. aastaks kliimaneutraalseks
  • Kliimaseaduses sätestatu ja selle täitmise kontroll peavad olema piisavad, et eesmärki saavutada
  • Eesmärgi täitmiseks tuleb kliimaseaduse loomisega alustada kohe
  • Koostamisel tuleb põhineda parimal saadaoleval teadusel

Tugev kliimaseadus sisaldab kliimaeesmärkide ambitsiooni vähendamise keeldu ja võimaldab piisavalt kiiresti ambitsiooni tõsta, kui selgub, et meie tegevus ei ole eesmärkidele vastav. Seadus peab ütlema, kuidas jaotub riigiasutuste vastutus eesmärkide täitmise eest ning kuidas kaasatakse avalikkust kliimapoliitika kujundamisse.

2. Looduskaitse, negatiivsete keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude vähendamine

  • Lõpetada kontrollimatute raiete lubamine kaitsealadel, seda peab toetama korrektse ja ajakohase info kogumine ja kasutamine
  • Toetada metsabiomassi põletamise subsiidiumite piiramist ja lõpetamist Euroopa Liidus
  • Kui keskkonna kahjustamine on vältimatu, tuleb vastukaaluks teha võrreldavas hulgas positiivse mõjuga tegevusi
  • Keskkonna kahjustamise kaalumisel kasutada ettevaatuse printsiipi, enne suuri keskkonnakahjude tegemist võtta planeerimiseks aega
  • Karmistada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust
  • Majanduse koguväärtuse hindamisel on oluline arvestada finantskapitali kõrval ka sotsiaalset ja looduskeskkonna kapitali
  • Kliimamuutuseid leevendades tuleb vähendada ühiskonnas vaesust ja ebavõrdsust

Igasugune suurem keskkonda sekkumine vajab oluliselt suuremat riskide hindamist. Enne suurte ühiskonda ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemist tuleb võtta aega, et vajalikud tehnoloogiad ja asendustegevused saaksid loodud. Kui looduselt võtta siis peame vastu ka andma. Muudatustega seotud sotsiaalsete mõjudega tegelemine tagab sidusama ühiskonna. Mida sidusam, õiglasem ja võrdsem on ühiskond, seda paremini saame hakkama keskkonnakriisides.

3.Keskkonda toetav haridus ja kommunikatsioon

  • Ekspertide koolitamine looduse ja keskkonna teemadel tuleb hariduses võtta prioriteediks
  • Tarbijate eksitamise vältimiseks tuleb riigil tõkestada rohepesu, seda nii teadlikkuse tõstmise kui regulatsioonidega
  • Kaasata algusest peale igal tasandil eesti rahvast (sh noori) otsustusprotsessidesse ja plaanide koostamisse

Eestis ei koolitata hetkel Eesti vajadustele piisavalt keskkonnaeksperte. Häid eksperte tuuakse välismaalt ja teiste valdkondade eksperdid ei oska tegeleda oma valdkonna mõjude hindamisega. Motivatsiooni keskkonna õppimiseks pole, kuna õppimine on kulukas ja temaatiline töö toimub peamiselt vabatahtlikkuse alusel. Loodus- ja keskkonnahariduse väärtustamine on keskkonnapoliitika jätkusuutlikkuse alus.

Rohepesu piirab tarbija võimalusi ise otsuseid langetada ning vähendab ausate ettevõtete konkurentsivõimet, seetõttu tuleb riigil sekkuda.

Oma ala eksperte ja üleüldiselt eesti rahva kaasamine toimub tavaliselt protsessi keskel või lõpus, mil ajal on juba keeruline konstruktiivset tagasisidet anda ja muudatusi teha.

Kokkuvõtteks

Noorte Keskkonnanõukogu on siin, et kaasa aidata eelnevalt nimetatud ja ka teiste eesmärkide võimalikult tulemuslikule täitmisele. Omalt poolt saame pakkuda noorte perspektiivi, erialaseid teadmisi ja kommunikatsiooniga huvirühmadeni jõudmist. Eduka keskkonnapoliitikaga on Eestil võimalus oma elukeskkonda parandada ja saada teistele maailma riikidele eeskujuks.

Viited

Teaduspõhised andmed ja soovitused, millele kliimaseaduse koostamisel tugineda on  valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) raportites
Kliimaseaduse konkreetsemaks muutmiseks soovitame järgida ELFi loodud soovitusi https://kliimaseadus.ee/
Juhiseid majanduse ja looduse seotusest: Dasgupta, P. (2021). The Economics of Biodiversity: The Dasgupta Review. London: HM Treasury
Vabaühenduste seisukohad Biomassi põletamise subsideerimise osas ja alusinfo: https://fridaysforfuture.ee/uudised/vabauhenduste-seisukoht-biomassi-poletamine
Rohepesu mõjust tarbijale on Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud uurimistöö: Tammivuori, E. (2019). Greenwashing and its impact on the consumer. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status