11. apr. 2023

Huvikaitse algab sisendist. Iga organisatsioon ning aktiiv peaks oma töös lähtuma just esindatavate huvigruppide arvamusest ja soovidest, mitte oma isiklikest prioriteetidest. Enne tegevuste planeerimist ongi kõige õigem koguda oma kohalike noorte käest sisendit, et mõista, millised on nende soovid ja vajadused ning seda kui organisatsiooni kui ka kohaliku elu suhtes. 

Et huvikaitset teha, on vaja sisendit ning seda just neilt, keda teie organisatsioon esindab ehk räägime praegu noortest. Sisendi kogumisel tuleks kaardistada teie kohalike noorte soovid ning mured ja seda võimalikult detailselt, et teil oleks tulevikus lihtsam oma tööd suunata. Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige enamuse arvamusele ja soovidele, sest nii palju kui on inimesi on ka arvamusi, soove ja ka probleeme, mis tähendab, et kõiki neid täita ja lahendada ei pruugi saada. Noored on küllaltki paindlikud, seega sisendikorje tegemiseks saab kasutada erinevaid viise- korraldada osaluskohvikuid, teha kooli- ja noortekeskuste külastusi, kasutada internetis leiduvaid võimalusi, nagu nt Google Forms. Igal juhul tuleb olla paindlik ning küsida ka suunavaid küsimusi, mis aitaksid noori suunata antud teemade üle mõtlema, nt mis muudaks sinu koolitee veelgi paremaks; kuidas suhtud meie valla/linna ühistransporti; milline on sinu rahulolu koolitoiduga vms. Sisendikorje eesmärk on saada teada võimalikult paljude inimeste arvamus, seega andke endast maksimum ja pingutage, et vastajaid oleks võimalikult palju ning erineva taustaga.

Sisendikorje tulemusel jõuab ideaalis teie lauale suur hulk erinevaid mõtteid, muresid ja ka võimalikke ettepanekuid, seega tuleb need hoolega läbi töötada ning teha vajalik statistika. Sisendit uurides peaksid hakkama välja tulema mõned teemad, mis korduvad, seega on tegemist millegagi, mis on köitnud rohkemate inimeste tähelepanu ning vajab lahendamist. 

Olles kindla probleemi välja valinud, tuleks hakata lähemalt uurima, kas ja mida on KOV juba hetkel teinud, et see lahendatud saaks. Vahel juhtub, et sisendikorjes selgub noorte soov nt mänguväljaku üle, kuid kui kohalikust omavalitsusest uurida, siis selgub, et see on tegelikult juba päevakorras ning varsti algab ehitustegevus. Alati ei pruugi nii minna ning kui KOVi arengukavasid ja tegevusplaane uurides ei tundu, et teie probleemiga tegeletakse, siis tuleb sellele ise hoogu anda. Hea soovitus on kasutada näiteks naaber KOVi näiteid, sest eestlastel on ikka kombeks tahta olla “naabrist parem”, seega võib see olla üks hea viis, kuidas omavalitsuse motivatsioonile antud teemaga tegeleda hoogu juurde anda.

Teoorias on huvikaitse äärmiselt lihtne – küsi, kuula, tegutse, kuid reaalsuses on erinevaid tegureid, mis selle sujuvat kulgemist võivad pidurdada. Olles silmitsi mõne säärase probleemiga tasub oma meeskonnaga nõu pidada ning rahu säilitada. Säärased protsessid võivad olla aeganõudvad ja mõned muutused võtavad aega mitmeid kuid, seega tasub pea püsti hoida ning enesekindlalt seatud eesmärgi poole pürgida. Olge aktiivses suhtluses oma mentoriga, sest tema oskab teid nõustada ja toetada ka siis kui endale näib olukord lootusetuna. Neid lihtsaid näpunäiteid järgides saate hakata planeerima ja ellu viima erinevaid huvikaitsetegevusi, millest omakorda võivad saada vinged töövõidud, mida ka laiemalt esile tuua. Osaluskogu üks roll on esindada noori ning seda just KOV tasandil, et seal tehtavad otsused arvestaksid tulevaste põlvkondade soovide ja vajadustega, et tagada neile meeldiv keskkond, kus tulevikus elada. Üldise põhimõttena tuleks meeles hoida, et grupil on suur võim ning seistes noorte ja nende huvide eest, olete ette võtnud vägagi auväärt raja, seega säilitage külma närvi, olge kannatlikud ning tooge noored otsustajatega ühise laua taha.