28. mai 2023

Eesti ÜRO noordelegaat Hanna-Stiina Tornius käis ECOSOC Youth Forum raames külas ka Eesti alalisel esindusel ÜRO juures New Yorgis ning uuris, mida tähendab esinduses töötamine. Intervjuu toimus diplomaadi Mattias Varemiga, kes töötab ÜRO Peaassamblee 3. kommitee teemadega – inimõigused, naised, rahu ja julgeolek, laste-, tsiviilisikute ja ajakirjanike kaitse konfliktides, internetivabadus – ning on ühtlasi Eesti noordelegaatidele kontaktisik ÜROs. Esinduses töötab kokku kaheksa diplomaati, kellest üks on suursaadik ja üks asejuht, lisaks veel taustajõududena sekretär ja autojuht. 

Millised on diplomaadi igapäevased tööülesanded?
Väga lihtne vastus on, et esindada Eesti riiki. ÜRO on suur, tegeleb väga paljude teemadega ja iga teema jaoks on põhimõtteliselt üks diplomaat. Nendest kaheksast diplomaadist on siis kuus diplomaati, kes on temaatiliselt ära jaotatud. Igapäevatööks ongi vastavalt oma teemadele käia kohtumistel ja esindada Eesti riiki nendes küsimustes, korraldades vajadusel ka konverentse, üritusi või kohtudes teiste riikide esindajatega. 

Kas ja kuidas on teie töö mõjutatud sellest, kui näiteks Eestis valitsus vahetub?
Jah, see ikka mõjutab, aga sõltub muidugi olukorrast. Eesti riigil on olnud tugev ja põhimõtteline välispoliitika ning spontaanselt me oma üldist lähenemist väga ei muuda. Ma ütleks, et taasiseseisvumisest saadik on meil välispoliitika üsna kindlates raamides olnud, aga nagu on kuulus ütlus, et valimistel on tagajärjed, siis eks see mingil määral mõjutab küll. Mitte aga eriti tuntavalt, rohkem muudatused nüanssides.

Kas oskad tuua mõne näite, et kuidas see, mida te siin teete, mõjutab Eestit? Miks peaks see olema Eesti noortele oluline?
See, mida me teeme on oluline, kuna ÜRO on niivõrd suur ja kõikehõlmav organisatsioon, et on oluline, et Eesti hääl kõlaks. Ka see, mida sina [noordelegaat] praegu siin teed, et Eesti noorte hääl oleks kajastatud, on näide sellest. ÜRO puhul on üks kõige suuremaid väärtuseid Eesti riigile, kuna meil ei ole üle maailma väga paljudes riikides saatkondi, et ÜRO on koht, kus on kõik 193 maailma riiki koos ja meil on alati võimalik Eesti seisukohti nendele riikidele kas kahepoolselt või läbi suuremate kohtumiste esitada. Teine põhjus on näiteks praegu väga aktuaalne kogu Ukraina sõja kontekstis, sest need suured hääletused, mis on mõistnud hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu, ka Eestil on olnud selles väga suur roll. Seda on alati keeruline mõõta, et mis riigil on suurem roll või mis riigil väiksem, aga see on väga oluline, et Venemaaga koos on peale Venemaa enda ainult neli riiki, kes on nendega sarnaselt hääletanud. Üle 140 riigi on agressiooni Ukraina vastu hukka mõistnud ja see on see töö, mida me siin teeme.

Kellega te kõige rohkem koostööd teete?
Riikidest on need paratamatult ikkagi Euroopa Liidu liikmesriigid. ÜRO juures on ka Euroopa Liidu delegatsioon, kus me proovime Euroopa Liidu sees leida ühise lähenemise, kui see on võimalik, sest 27 liikmesriigi hääl koos on ikkagi tugevam kui ühe liikmesriigi – sellepärast on sellel koostööl väga suur roll. Tihtipeale teeme me ka koostööd või koostame ühiseid sõnavõtte näiteks Balti riikidega, ehk Läti ja Leeduga, või siis Põhja-Balti riikidega, ehk siis Põhjala viisiku – Taani, Norra, Islandi, Rootsi, Soome – ja Eesti, Läti, Leeduga, kuid koostöö kokkupuute kohti võib olla ka kaugemate riikidega, kellega seda ei eeldaks. 

Kas teil on mingid pikaajalised eesmärgid või projektid ka, mille kallal te töötate? 
Hetkel on Eesti töö siin ÜRO-s, ja tegelikult peamiselt üldse Eesti välispoliitika töö, Ukraina toetusele suunatud, et Ukraina võidaks selle sõja ja tuleks sellest välja. Läbi Ukraina julgeoleku tagamise tagame ka Eesti julgeoleku. See on meie kõige pikaajalisem projekt kui nii võib seda nimetada. Muidugi on meil siin ka erinevaid koostöö formaate, kus me tegutseme, olgu need siis kübervaldkonnas või ajakirjanike ja meediavabaduse kaitse. 

Kui mõnel noorel oleks soov tulevikus töötada Eesti alalises esinduses ÜRO juures, siis mis ta selleks tegema peaks? Kuidas siia jõuda? 
Väga lihtne vastus on, et õppida, aga tegelikult diplomaatia töö kõige suurem oskus on suhtlemine. Peab tekkima inimestega klapp ja kuigi seda tihtipeale ei ole võimalik õppida, siis seda on võimalik arendada, sest igal inimesel on see oskus olemas. Palju loeb ka ajaloo tundmine, konteksti tajumine, et mida on õigel ajal õige öelda, mida mitte. Mis tegelikult teeb diplomaatia eriliseks ongi see, et näiteks Eesti Välisministeeriumis tervikuna ei ole meil ka inimesed, kes on kõik ühe ja sama taustaga. See ei ole nii nagu siis kui sa lähed arstiks, et sa ei saa olla mehaaniku taustaga, pead olema ikka arstiks õppinud. Diplomaate on aga keemiku taustaga, ajakirjanduse taustaga, õigustaustaga, jne –  see on hästi mitmekesine. Kindlat teerada diplomaadiks saamiseks ei ole. Minu jaoks teeb välisministeeriumis töötamise huvitavaks see, et välisministeeriumis töötavate diplomaatide taustad võivad olla väga erinevad, aga meil on kõigil ühine eesmärk – edendada ja seista Eesti huvide eest. Kui me seda üheskoos teeme, siis see on väga positiivne.