fbpx

/ Infonurk / Euroopa Noortedialoog / Euroopa Noortedialoogi soovitused noortepoliitika arendamiseks

“Euroopa Noortedialoogi” projekti näol on tegemist Euroopa Komisjoni poolt algatatud ja rahastatud projektiga, kuhu on kaasatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Projekti üldiseks eesmärgiks on luua kahekõne Euroopa Liidu noorte ja poliitikategijate vahel, et anda sisendit Euroopa noortepoliitikasse ning samuti riikliku ja kohaliku tasandi noortega seotud küsimustesse. Projekti tegevused toimuvad ühe tsükli vältel, tsükli pikkuseks on poolteist aastat ehk 18 kuud. 

Noortedialoogi 9. tsükkel algas 2022. aasta jaanuaris ja lõpeb 2023. aasta juunis. Perioodi fookuses olid Euroopa Liidu noortevaldkonna eesmärgid nr 10 “Kestlik roheline Euroopa” ja nr 3 “Kaasav ühiskond” ning üldteemaks „Üheskoos kestliku ja kaasava Euroopa suunas“. Selle raames viidi Eestis läbi ka uuring “Eesti noorte teadlikkus keskkonna teemadest ja senine kokkupuude valdkonnaga”. Euroopa Liidu liikmesriikides läbiviidud konsultatsioonide ja tulemuste rakendamiste põhjal koostati märtsis toimunud Euroopa Noortekonverentsil viis poliitikasoovitust. 

  • Soovime, et liikmesriigid tagaksid võrdse juurdepääsu kestlikkust ja kliimamuutusi käsitlevale kasutajasõbralikule teabele läbi kaasava ja võimestava mitteformaalse ja formaalhariduse, edendades põlvkondadevahelist dialoogi ja õppimist.

„Meie soovituse eesmärk on tagada usaldusväärne ja kaasav teave kestlikkuse ja kliimamuutuste kohta. Selline kasutajasõbralik teave, mis on kättesaadav eri vanuses või eri eluetappides inimestele, aitab meil saavutada keskkonda hoidvama Euroopa. Me peame integreerima neid teemasid käsitleva teabe igat liiki hariduslikku sisusse, mida kasutatakse nii mitteformaalses kui ka formaalhariduses. Oluline on õppida koos ja üksteiselt, võttes arvesse mitmesuguseid vaatenurki, mida pakuvad näiteks eri kultuurid ja erinev sotsiaal-majanduslik taust. Seepärast tuleks arvesse võtta kliimaõiglust. Ei ole õiglane koormata noori sellise poliitika tagajärgedega, mida nad ise ei kujundanud. Meil on vaja, et kõik põlvkonnad osaleksid aktiivselt kliimamuutusi ja vajalikke lahendusi käsitlevas teavitustöös. Noored vajavad sisukalt tegutsemiseks oskusi, teadmisi ja platvorme. Oluline on kasutada mitteformaalse hariduse potentsiaali ja võtta arvesse praktilist kasu. Ootame, et rakendamine põhineks interdistsiplinaarsel lähenemisel ning selle puhul kasutataks ära noorteorganisatsioonide ja noorte teabeteenuste potentsiaali ja juba olemasolevaid teadmisi. Haridustöötajatele on vaja tagada vahendid, et nad saaksid asjakohast koolitust ja oleksid suutlikud oma ülesandeid täitma. Kuna tegemist on areneva protsessiga, peab see hõlmama pidevat hindamist, seiret ja täiustamist.“

  • Me kutsume liikmesriike üles tagama selliste sõltumatute nõuandekogude (nt noortevolikogud) olemasolu kohalikul tasandil, mis koosnevad noortest ja mille liikmed valitakse välja noorte poolt, kusjuures valdkonnaüleselt tuleks keskenduda vähemate võimalustega noortele, järgides kestlikku lähenemisviisi. 

„Ikka ja jälle ei võeta noori arvesse ja jäetakse nad kõrvale nende tulevikku suurel määral mõjutavatest otsustusprotsessidest. Selle probleemi lahendamiseks kutsume tungivalt üles täiustama kohalikke alt üles suunatud osalemise mehhanisme, võimestades noori ja eriti neid noori, kellel on vähem võimalusi. Kuigi need [noortevolikogud] on praegu olemas mõnes riigis, näiteks Soomes, Eestis ja Rootsis, oleme seisukohal, et on vaja üleeuroopalist raamistikku, mille abil luua tõhusamad mudelid kohalike noorte ja otsustajate vahelise tegeliku kaasotsustamise protsesside jaoks. Selle lähenemisviisi puhul tuleb rakendada kestlikku ja valdkonnaülest rakurssi, et tagada nii protsesside järjepidevus kui ka erineva tausta ja elukogemusega noorte kaasamine. Valdkonnaülese lähenemisviisi järgimine viitab asjaolule, et isik võib samal ajal kogeda mitut liiki diskrimineerimist ja tõrjumist. Kõnealused nõuandekogud moodustatakse demokraatlike protsesside kaudu, mille eestvedajaks on noored ja mille kaudu noored valivad ise oma esindajad. Konkreetne protsess ja selle toimimine võivad lähtuda kohalikust kontekstist. Nõuandekogude liikmed esindavad kohalikke noori kohalike poliitikakujundamise protsesside eel, järel ja nende jooksul. On äärmiselt oluline, et liikmesriigid seaksid prioriteediks noorte otsustusprotsessidesse kaasamise ja nende esindatuse sellistes protsessides. Luues kohalikul tasandil sõltumatuid nõuandekogusid ja võimestades noori, eelkõige vähemate võimalustega noori, saame luua parema tuleviku kõigi jaoks.“

  • Soovitame välja töötada õigusaktid, millega tagatakse vastutus ja läbipaistvus keskkonna- ja kestliku arengu poliitika kujundamise protsessides ning toetatakse osalemis- ja hindamismehhanisme, mis seda võimaldavad (nt noorteorganisatsioonid, noortele avalduva mõju hindamised (youth tests)) kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil.

„ELi noortedialoogi üheksanda tsükli konsultatsioonid näitasid noorte suurt usaldamatust seoses majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat puudutavate poliitikakujundusmehhanismidega. Hoolimata püüdlustest ja jõupingutustest kaasata noori kõnealustesse poliitikakujundusprotsessidesse, ei usu noored, et nende osalemine tooks kaasa poliitilisi muutusi. Käesoleva soovituse eesmärk on tagada, et noored on kaasatud kogu poliitika kujundamise protsessi ulatuses, et neid võetakse kuulda ning et nende meetmete puhul, mida poliitikakujundajad on pärast osalustegevust võtnud, toimub seire, võetakse järelmeetmeid ja antakse noortele tagasisidet ning esitatakse avalikke aruandeid, milles tutvustatakse saavutatud muutusi või põhjendatakse, miks muutusi ei ole kindlate tähtaegade jooksul toimunud. See aitab suurendada läbipaistvust ja vastutust kõigil poliitikakujundamise tasanditel. Käesolev soovitus aitab kaasa noorteorganisatsioonide, sealhulgas kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa noortenõukogude rolli suurendamisele, ELi noortedialoogi süvendamisele ja mõjuhindamisvahendite (näiteks noortele avalduva mõju hindamised) kasutuselevõtmisele. See võimaldab kujundada sihipärasemat poliitikat, mis on mõjus, aitab vähendada ebavõrdsust ning toetada praeguseid ja tulevasi põlvkondi.“

  • Kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles koostama formaalhariduse sektorile ja tööturule suunatud tegevuskavasid, et tagada vabatahtlikus tegevuses osalemise ja õpirände kaudu omandatud kogemuste ja võtmepädevuste ametlik tunnustamine. 

„Euroopa oskuste aasta 2023 raames rõhutati tungivat vajadust edendada tööjõu ümberõppel ja täiendõppel põhinevat mõtteviisi, mis aitab kaasa kestlikule majanduskasvule ning toob kaasa hästi varustatud formaalharidussektori ja konkurentsivõimelise tööturu. Seepärast kutsume Euroopa noori tungivalt üles osalema vabatahtlikus tegevuses ja õppimisega seotud liikuvuses kui aktiivses õppetegevuses oskuste edasiarendamiseks. Samal ajal esineb noorte seas, kuid samuti poliitikakujundajate hulgas, formaalharidusasutustes ja tööturul järjest enam vääritimõistmist, mille tõttu ei osata hinnata selliste kogemuste väärtust ega asjaolu, et need võivad aidata Euroopa noortel arendada uusi pädevusi. Enamiku noorte jaoks ei ole liikuvus teabe puudumise, keelebarjääri, ebapiisavate rahaliste vahendite ja muude isiklike kohustuste tõttu kättesaadav. Seega on selleks, et kõik Euroopa noored neist võimalustest teada saaksid, vaja usaldusväärsest allikast pärit noortesõbralikku ja kättesaadavat teavet ning üldist teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis aitaks kujundada kaasavamat ühiskonda vastavalt noortevaldkonna eesmärgile nr 3. Euroopa Komisjon peaks algatama liikmesriikidega konsulteerimisprotsessi, et töötada kahe aasta jooksul välja riiklikud tegevuskavad, milles keskendutakse vabatahtliku tegevuse ja õppimisega seotud liikuvuse kättesaadavamaks muutmisele noorte, eelkõige piiratud võimalustega noorte jaoks. Lisaks peaksid liikmesriigid looma raamistiku, et oma tegevuskavade raames tunnustada pädevusi ja oskusi, mis on omandatud lühi- ja pikaajalise vabatahtliku tegevuse ning õppimisega seotud liikuvuse käigus, tunnustades nende kogemuste väärtust töö ja õppimise seisukohast.“

  • Soovitame Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel pakkuda universaalset, mitut transpordiliiki hõlmavat taskukohast ja kättesaadavat noorte kliimapiletit ühistranspordi kasutamiseks piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning Euroopa Komisjonil toetada liikmesriike kestlike ühistranspordilahenduste edendamisel. 

„Hoolimata olemasolevatest transpordisoodustustest, on transport piirkondlike erinevuste tõttu endiselt paljude noorte igapäevaelus takistuseks, seda eriti maapiirkondades, kus taristu on vana ja/või ebapiisav. Transport mõjutab noorte õppimist, tööd ja igapäevaelu. Meie ühistranspordisüsteemide edendamisel on keskse tähtsusega kättesaadavus, taskukohasus ja üldine ligipääsetavus. Kui noored saavad kasutada ühistranspordi, vähendab see maalt linna ümberasumist. See aitab säilitada elu maapiirkondades, parandades liiklust ja motiveerides noori jääma maale ning edendades samal ajal kestlike eluasemete ehitamist nii maa- kui ka linnapiirkondades. Noorte kliimapileti algatuse eesmärk on rakendada lihtsat süsteemi, millega pakutakse noortele piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ligipääsetavat, taskukohast ja kättesaadavat ühistransporti. Usume, et sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse saavutamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Samuti on meie eesmärk anda noortele võimalus otsustada sagedamini kestlike transpordivõimaluste kasuks ning võimaldada liikmesriikidel ehitada pikas perspektiivis üles kestlikum taristu ning suurendada liikuvust ja solidaarsust liikmesriikide vahel.

ELi noorte kliimapilet on katsealgatus, mille käigus tegeletakse ühtse digiplatvormi loomisega kolme eri tasandi jaoks (piirkondlik, riiklik ja rahvusvaheline tasand). Kaks esimest tasandit oleksid vabatahtlikud ning Euroopa Komisjon toetaks neid ainult selleks soovi avaldanud liikmesriikide puhul. Rahvusvahelise tasandi puhul toimuks kogu ELi hõlmav ühtlustamine. Kõnealuse platvormi funktsioonid hõlmavad riiklike hindadega kohanemist ja see toimib foorumina, kus tutvustatakse parimaid tavasid. Mis puudutab kestlikku ühistransporti, siis soovime, et noored saaksid ennast teostada, mitte üksnes vaevalt toime tulla.“

Täismahus resulutsiooniga saad tutvuda siin.

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status