21. sept. 2023

Demokraatia puudutab vabas maailmas igat inimest olenamata vanusest, rassist, soost või muudest näitajatest. Demokraatia aluseks on valimised ja see kuulub inimõiguste hulka.

Valimisea langetamisest on räägitud juba alates 1960-ndatest, kui riigid üle maailma defineerisid oma seadusandluses täisealise vanuseks 18-eluaastat. Samuti langetasid paljud riigid sellel ajal ka valimisea 18-aastani. Demokraatia arenguga on viimase kahe kümnendi jooksul just nendes samades riikides langetatud valimisiga 16-eluaastale. 

2015. aastal anti Eestis valimisõigus 16- ja 17-aastatele, aga seda vaid kohaliku omavalitsuse tasandil. Põhiseaduse muutmise protsess võttis aega pea 10 aastat.

Pole tähtis, kelle poolt me hääletame, me usume demokraatiasse endasse. 16- ja 17-aastastel on õigus väljendada oma poliitilisi arvamusi ja olla kaasatud enda valitud esindajate kaudu ka riiklikul tasandil. 16-aastased osalevad juba aktiivselt ühiskonnaelus, teevad elumuutvaid otsuseid ning mõistavad seeläbi võetud kohustusi ja vastutustunnet. Neil peaks olema õigus hääletada 16-aastaselt ja kandideerida 18-aastaselt ka riigi ja Euroopa tasandil.

10 põhjust, miks pooldada valimis- ja kandideerimisea langetamist.

• Juba 16- ja 17-aastased noored on poliitiliselt ning sotsiaalselt aktiivsed. Valimisea langetamisel ühtlustuks valimisiga noorte panusega ühiskonnas. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste statistika näitab, et 16-17 vanuserühmas oli valimisaktiivsus pea 40%, mis oli praktiliselt sama 25.-34. aastastega ja suurem kui 18-24. aastaste seas. 2022. aasta seisuga on Eestis 400 mittetulundusühingut, mis on juhitud noorte poolt. 

• Noortelt oodatakse, et nad järgiksid seadust, kuid neil ei ole selle koostamisel sõnaõigust. Alla 18-aastastelt inimestelt oodatakse täiskasvanutele mõeldud seaduste järgimist ja tagajärgede kogemist. Eestis ja paljudes teistes riikides saavad selles vanuses noored juba abielluda või asutada seaduslikku koosellu, selles vahemikus on ka seksuaalse enesemääramise eapiiri, 16-aastased saavad minna tööle, maksta makse ja teha otsuseid enda haridustee osas. Juba 14-aastaselt vastutab noor enda tekitatud kahju eest ise. 

• Noored on võrdsete õigustega ühiskonnaliikmed. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lastel õigus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Valimis- ja kandideerimisea langetamine on üks võimalus, kuidas neid formaalselt kaasata otsustusprotsessidesse. Valimine on lausa inimõigus, mis on kaitstud Eesti ja rahvusvaheliste seadustega. 

• Paljud noored on juba osa ühiskondlikest liikumistest, poliitilistest organisatsioonidest, noortevolikogudest, meelevaldustest jms. Statistikaameti  andmetel oli 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses 2022. aastal 26,5%. Noored teevad teadlikke ja informeeritusele tuginevaid otsuseid, olgu selleks teemaks siis kliimamuutused või sotsiaalne ebavõrdsus. 

• Eelmisel sajandil langetasid paljud riigid (nagu näiteks Austraalia, USA, UK)  enda valimisea 21-lt 18-eluaasta peale. Seda tehti, et valimisiga vastaks sellel ajal demokraatia vajadustele. On hea, kui me jätaksime enda seaduste muutmist, et need ühtlustada ühiskonna uute normide ja vajadustega. 

• 16- ja 17-aastased on tunnetuslikult, psühholoogiliselt ja moraalselt piisavalt küpsed, et valida. Inimeste ajud arenevad keskmiselt kuni 25-aastaseni, aga valimisõigust ei anta alles 25-aastaselt.

• Valimisea langetamine ei tingi teiste õiguste või kohustuste muutmist. Aktiivne valimisõigus on iseseisev poliitiline õigus. 

• See teema ei puuduta ainult meie noori, vaid ka meie demokraatiat. Meie demokraatia on tugevam, kui me kaasame noori inimesi. 2019. aastal viidi peale Euroopa Parlamendi valimis läbi üle-euroopaline uuring, mille kohaselt lausa 56% vastanutest usub, et nende hääl valimistel loeb.  Noortel on ainulaadsed vaatenurgad ja kogemused, mis on väärtuslikud ja meie ühiskonna lahutamatu osa.

   

• Kui noored saavad valida juba enne 18-eluaastat, siis on sellel positiivne mõju poliitilisse kaasatusse ja kodanikuhoiakutsesse. Seda tõestab Sheffieldi Ülikooli poolt läbi viidud uuring, mille kohaselt Šotimaa noord, kes said 2014. aastal 16-aastaselt valida, käivad rohkem valimas ja on viimaste valimiste näitel märgatavalt aktiivsemad kui noored, kes said esimest korda alles 18- aastaselt valida. 16-aastased on Eestis veel koolikohustlased. Koolides saab täiendada põhikoolis saadavat kodanikuharidust, et noortel ei oleks valimiste ees hirme.

   

• Demograafiline tasakaal ühiskonnas peab paranema. Üldiselt kasvab oodatav eluiga ja noorte osakaal rahvastikus väheneb. Valimisea langetamine aitaks kaasa demograafilise tasakaalu säilitamisele noorte ja täiskasvanute vahel. 2000. aastal oli 12,4% Eesti elanikkonnast 15-24-aastased, samas kui 65-90-aastaste rühm moodustas 16,2%. Statistikaameti andmed näitavad, et 2023. aastal moodustas 15-24-aastaste rühm Eestis 10,0% elanikkonnast ja 65-89-aastaste vanuserühm moodustab 19,3% elanikkonnast.