17. okt. 2023

Tänavune noorsootöö nädal, mis toimub 13.-19.novembril, keskendub keskkonna heaks tegutsemisele. Sellest lähtuvalt kuulutab Eesti Noorteühenduste Liit välja Noorte osaluse fondi välkvooru, mille keskmes on keskkonnateemaliste osaluskohvikute korraldamine noorsootöö nädala jooksul. Taotletava summa piirmäär on 1000€ ja taotlus tuleb esitada aadressil projektifond@enl.ee hiljemalt 25.10 kell 23.59. Taoltusvorm on leitav Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehel. Meetmest on võimalik toetust saada ka noorteühingutel ja osaluskogudel, kes on 2023. aasta jooksul juba toetust saanud.

Osaluskohvik on meetod, kus arutelulaua ümber kogunevad noored, ametnikud ja otsustajad, et leida aktuaalsetele probleemidele üheskoos lahendused ning arutada, millises suunas oleks vaja parema tuleviku nimel liikuda. 

Noorsootöönädala raames keskendutakse keskkonnasõbralikule eluviisile, kliimamuutuste leevendamise võimalustele, jätkusuutlike lahenduste tutvustamisele ning sellele, kuidas meil on võimalik panustada keskkonnahoidu. Eesti Noorteühenduste Liidu riigikogu valimiste platvormis on välja toodud, et üks noorte heaolu mõjutatavatest teguritest on keskkond ja jätkusuutlik, mis on valdkondadeülene prioriteet

Noorsootöö nädala teemavaldkondadest ja Eesti Noorteühenduste Liidu riigikogu valimiste platvormist lähtuvalt tuleb arutlusele kuni 7 erinevat teemat, millest 5 on pühendatud noorsootöö nädala fookusele ning üks-kaks teemat, mis puudutavad konkreetset maakonda või omavalitsust, kus sündmus aset leiab. Igas osaluskohviku teemalauas on lauajuht, kes arutelu suunab ning protokollija, kes koostab laudkonna ettepanekutest lühikokkuvõtte, mis edastatakse nii kohalikule omavalitsusele ja Eesti Noorteühenduste Liidule sisendiks.

Osaluskohviku teemad on:

• Keskkond ja selle hoidmine on Euroopa Liidu prioriteet nii praegu kui ka tulevikus. Kelle ülesanne on keskkonnahoid sinu kogukonnas? Kuidas saame tegutseda keskkonna heaks ehk keskkonda  oma argitegevustes toetada?
• Tarbimishullusega silmitsi seistes – kuidas vähendada tarbimist? Kuidas vähendada jäätmeid, sh toidujäätmeid? 
• Rohelisus, linnulaul ja lillelõhn – kas minu kodukohas võimalik? Kuidas oma kogukonda ja linnaruumi kujundada keskkonnasõbralikumaks? Kuidas tõsta keskkonnaalast teadlikkust?
• Keskkonnaharidus – kas ja kuidas keskkonna- ja kliimateemasid integreerida õppekavasse? Kui palju te olete erinevates ainetes neid teemasid siiani käsitlenud? Kas igas aines saab üldse kliimast ja keskkonnast rääkida?
• Keskkond ja ettevõtlus – kes võtab ohjad, kas noored ise või peavad õppekavad selleks muutuma?

Soovituslik osaluskohviku formaat, mida on võimalik kohandada enda vajadustest lähtuvaks: 

• 8:30-9:00 osalejate saabumine, tervitus
• 9:00-9:15 päeva avamine, formaadi tutvustus
• 9:15-9:55 I arutelu
• 10:05-10:45 II arutelu
• 10:55-11:35 III arutelu
• 11:45-12:25 IV arutelu
• 12:25-13:00 lõuna
• 13:00-14:00 arutelude kokkuvõtted ja päeva lõpetamine

Soovituslik arutelu struktuur:

• Häälestumine – kuni 10 minutit. Osalejate omavaheline tutvumine ning eelnevate kogemuste või teadmiste kaardistamine, arutelu eesmärgi sõnastamine (kuhu soovime jõuda) ning sissejuhatus arutelu teemasse.
• Probleemi kaardistamine – kuni 10 minutit. Teemast lähtuvalt probleemi sõnastamine ja piirkonnale oluliste vaatenurkade ning sõlmküsimuste kaardistamine. Miks see probleem on aktuaalne meie piirkonna jaoks ning mis põhjustel?
• Lahenduste pakkumine – kuni 10 – 15 minutit. Probleemile võimalike lahenduste pakkumine. Kuidas seda probleemi osalejate hinnangul mõistlik lahendada oleks?
• Ettepanekute sõnastamine – kuni 10 minutit. Millist muutust sooviksime probleemiga seoses näha? Arutelu eesmärk on jõuda konkreetsete ettepanekuteni, kuidas probleemi oma kogukonnas, kohalikus omavalitsuses lahendada, arvestades nii noorte enese potentsiaali probleemi lahendamisele kaasa aidata kui otsustajate võimalustega seda toetada.