14. veebr. 2024

Eesti Noorteühenduste Liit viis 2023. aasta sügisel Eestis läbi Euroopa Noortedialoogi küsitluse, et koguda sisendit sotsiaalse kaasatuse teemal nii Eesti kui Euroopa Liidu noortepoliitika kujundamiseks. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindavad noored oma heaolu Eesti ühiskonnas, kui kaasatuna nad end tunnevad ning kui teadlikud nad on erinevatest osalusvõimalustest.

Vastajate profiil
Veebiküsitlusele vastas kokku 962 noort vanuses 13-30. Eestikeelsele küsitlusele vastas 735 ja venekeelsele 227 inimest. Vastajate hulgas oli 693 naist, 219 meest ning 50 vastajat, kes identifitseerusid muu sooga või ei soovinud vastata. Vanuse jaotus oli järgmine: alla 16-aastaseid oli 218, vanuses 16-18 oli 275 vastajat, 19-25-aastaste hulgas oli 338 vastajat ning vanuses 26-30 oli 131 vastajat. Puudega noori oli uuringus 66. Etnilisse vähemusse kuuluvaid vastajaid oli 77, usulisse vähemusse kuulujaid oli 84 ning LGBT+ kogukonda kuuluvaid vastajaid oli 233. Elukoha poolest oli 246 vastajat maapiirkonnast või kaugemalt, samas kui 684 vastajat elasid linnas, äärelinnas või linnapiirkonnas. Lisaks oli 17 vastajat, kes ei soovinud või ei teadnud vastust. Vanemate haridustaset arvestades oli 591 vastajat, kelle vähemalt üks vanem omab ülikooliharidust, ning 284 vastajat, kelle vanematel ülikooliharidust ei olnud. Lisaks oli 44 vastajat, kes ei soovinud või ei teadnud vastust. Varasemalt oli Euroopa Noortedialoogi tegevustes osalenud 111 vastajat, samas kui 751 vastajat ei olnud selles osalenud ning 25 vastajat ei osanud vastata.

Kokkupuude vihakuriteo ja diskrimineerimisega
Uuringu tulemused näitavad, et enamik vastanutest on kogenud vihakuriteo ohvriks langemist, moodustades 82.5% koguvastajate arvust. See näitab murettekitavat suundumust, mis nõuab tähelepanu ja meetmeid, et tagada noorte turvalisus ja heaolu.

Diskrimineerimise kogemus on veidi väiksem, kuid siiski oluline, kus 26.2% vastanutest tunnistasid, et nad on olnud diskrimineerimise ohvrid. See näitab, et diskrimineerimine on endiselt levinud ja vajab tõhusaid meetmeid selle vastu võitlemiseks.

Veebikeskkondades esineva vihakõne tunnistamine on laialt levinud, kus 32% vastanutest nõustusid täielikult ja 44.9% nõustusid osaliselt väitega, et nende kasutatavates veebikeskkondades esineb vihakõnet. See tõstab esile vajaduse tugevdada online-turvalisuse meetmeid ja suurendada teadlikkust vihakõne tagajärgedest.

Kodukoha diskrimineerimise tunnustamine on samuti märkimisväärne, kus 19.1% vastanutest nõustusid täielikult ja 41.3% nõustusid osaliselt väitega, et nende kodukohas esineb diskrimineerimist. See rõhutab vajadust luua kogukonnasid, kus kõik tunnevad end võrdselt ja kus diskrimineerimise vastu võideldakse aktiivselt.

Osalusvõimalused ja noorteinfo
Enamik noortest tunnistas, et neil on hea ligipääs infole, mis puudutab erinevaid osalusvõimalusi, kus 86.9% vastanutest nõustusid täielikult või osaliselt väitega. See näitab, et info kättesaadavus on oluline tegur noorte kaasamisel erinevatesse tegevustesse ja projektidesse.

Samuti on märkimisväärne, et 82% vastanutest tunnevad, et neil on võimalus liituda mõne noorteklubi või noorteprojektiga, kui neil tekib huvi. See rõhutab vajadust mitmekesistada noortele pakutavaid võimalusi ning luua keskkond, kus noored saavad oma huvisid ja potentsiaali avastada ja arendada.

Kooli roll noorte kaasamisel on samuti oluline, kus 70.2% vastanutest tunnevad või on tundnud end koolis kaasatuna. See rõhutab koolikeskkonna olulisust mitmekülgse õpikogemuse ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel.

Kogukonnas oma hääle kuuldavaks tegemise võimaluse tunnustamine on veidi madalam, kus 63.5% vastanutest nõustusid täielikult või osaliselt väitega. See näitab, et on oluline luua keskkondi, kus noored saavad julgustust ja võimalusi oma arvamusi väljendada ning kaasarääkimisel osaleda.

Tutvu täismahus tulemustega SIIN. 

Lisaks veebiküsitlusele koguti sisendit veel erinevate sündmuste ja fookusrühmade kaudu ning neid tulemusi tutvustame eraldi postitustega ENLi infonurgas. 

Küsitlus viidi läbi Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.